Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põhikooli FÜÜSIKA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hüpotees, vaatlus, aisting, maailmapilt, eksperiment, tunnetusprotsess, signaal, sihiks, toimetulemiseks, oodatakse, väidet, printsiibid, tehnoloogia, kartuses, loodusjõudude, mugavalt, füüsikat, ühesuguste, tool, vastand, tehiskeskkond, muusika, kunst, arhitektuur, struktueeritud, bioloogia, loodusteadused, seletusi, oletus, andmetöötlus, tahesõltumatusse eksistentsi põhinebki asjaolul, et kõik tervete meeleelunditega inimesed saavad nende elundite abil maailma kohta põhijoontes ühesugust infot. Täheldame ka, et rangelt võttes on igal inimesel oma maailm ja kõik teised inimesed on ühe konkreetse inimese maailma osad. Maailmapildiks on kombeks nimetada teadmiste süsteemi, mille abil inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega. Maailmapilt on kogu süstematiseeritud info, mida indiviid maailma kohta omab. Võib rääkida ka suure inimgrupi või inimkonna kui terviku kollektiivsest maailmapildist, mis on kõigi antud gruppi kuuluvate inimeste maailmapiltide koondvariant. Kui soovitakse rõhutada maailmapilti moodustava info saamise ühesuguseid ehk universaalseid füüsikalisi meetodeid või maailmapildi äärte puudumist, siis kasutatakse sageli maailmaga samas tähenduses mõistet Universum
tervikuna, kuid delegeerib probleemi sageli mõnele teisele loodusteadusele, mille uurimismeetodid on antud tasemel sobivamad. • Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad uusi loodusnähtusi. • Sõna teaduslik viitab meie poolt juba põhikoolis õpitud loodusteadusliku meetodi järjekindlale kasutamisele. Selle kohaselt esmase vaatluse (andmete kogumise) järel püstitatakse hüpotees (oletus, kuidas asi võiks olla), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (või sihipärane vaatlus), viiakse läbi andmetöötlus ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse või mittekehtivuse kohta. Geograafia, Bioloogia ja Keemia • Geograafia on loodusteadus, mis uurib Maa pinda ja sellel toimuvaid protsesse. • Geograafiat huvitavates loodusnähtustes osalevad objektid karakteristliku mõõtmega 1 m (inimene) kuni 1000 km (maailmajaod)
( näit: I = U / R ); • võimaldab pidada sidet eri rahvustel ja eri põlvkondadel. • Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad ühele meetodile – teaduse meetodile, mille aluseks on katse. • Milline on teaduse meetod? Uurimisviis, kus varasematele teadmistele tuginedes leitakse uus probleem. Probleemile vastuse leidmiseks püstitatakse teaduslik oletus ehk hüpotees. Seda (hüpoteesi) kontrollitakse ja tehakse järeldus hüpoteesi õigsuse kohta. • Milline on täppisteaduslik meetod? • See on teaduse meetod, mis kasutab: • idealiseeritud objekte; • võimalikult üheselt määratud (korratavaid) katsetingimusi; • maksimaalse täpsusega tehtud mõõtmisi; • ühetähenduslikku keelt – füüsika keelt; • idealiseeritud nähtuste matemaatilist kirjeldamist . • Füüsikaline maailmapilt on maailma mudel, ettekujutus
· võimaldab pidada sidet eri rahvustel ja eri põlvkondadel. Reemo Voltri · Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad ühele meetodile teaduse meetodile, mille aluseks on katse. · Milline on teaduse meetod? Uurimisviis, kus varasematele teadmistele tuginedes leitakse uus probleem. Probleemile vastuse leidmiseks püstitatakse teaduslik oletus ehk hüpotees. Seda (hüpoteesi) kontrollitakse ja tehakse järeldus hüpoteesi õigsuse kohta. Reemo Voltri · Milline on täppisteaduslik meetod? · See on teaduse meetod, mis kasutab: · idealiseeritud objekte; · võimalikult üheselt määratud (korratavaid) katsetingimusi; · maksimaalse täpsusega tehtud mõõtmisi; · ühetähenduslikku keelt füüsika keelt; · idealiseeritud nähtuste matemaatilist kirjeldamist . Reemo Voltri
...............................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 1.3. Füüsikaline maailmapilt................................................................................15 2.Füüsika uurimismeetodid......................................................................................18 2.1.Teaduse üldine meetod...................................................................................18 2.2.Seletamine......................................................................................................19 2.3.Tõestamine..........................................
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus
olemust, tekke põhjuseid, arengut jne. Psühhopatoloogia uurib psühholoogia ja psühhiaatria kokkupuute alasi. Psühhoteraapia ühe või teistsuguseid vorme tunnetavad ja kasutavad nii meditsiinilise haridusega psühhoterapeudid kui ka psühholoogilise haridusega psühhoterepeaudid. Psühholoogia meetodid Igal psüühilisel nähtusel on oma kvantitatiivne külg ja seega on psüühilised nähtused mõõdetavad. Psühholoogia uuringut saab kirjeldada tsüklina: Püstitatakse hüpotees ning uuritakse nähtuste omaduste kohta kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öeldakontrollitakse kas faktid on paikapidavad ja tulenevad tegelikult meie poolt uuritavast faktid üldistatakse ja tehakse järeldus teooria paikapidavuse või muutmisvajaduse kohtauue teooria või arendatud teooria kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uute faktide saamiseks kasutatakse järgmisi meetode: 1) eksperiment 2) vaatlus 3) vestlus, küsitlus
*Test *Küsitlus/anketeerimine *Modelleerimine e mudeldamine. Luuakse mudel objektist, ei katsetata objekti enda peal. (+kliiniline, biograafiline, tegevuse produktide ja loomeproduktide uurimine) P=tõenäosus Vaidluteljed: Bioloogiline (geen) <-> sotsiaalne (kasvatus) Spekulatiivne (faktid, reeglid, teooriad) <-> empiiriline (tunded ja kõik on erinevad...) Teoreetiline <-> rakenduslik Uurimistsükkel: Teooria hüpotees andmed töötlus üldistus korrektiiv teooria (ring) Teaduslik psühholoogia annab tõsikindla teadmise, mis võimaldab usaldusväärset prognoosi. Humanistlik psühholoogia (Rogers, Maslow) psühholoogia on eelkõige blabla, mis peab oskama inimest kui individuaalset bölablad aidata. Kognetiivne psühholoogia (Burner, Broadbent, Miller, Neisser, Simon, Posner) Pärast 2 MS, siiamaani suurima mõjuga. Inimese prüühikat tuleks käsitleda ui informatsiooni vastuvõtvat,
ette kujutada soojust ilma molekulide liikumiseta. Kripke: ette võib kujutada soojuseaistingut ilma molekulide liikumiseta, end mitte soojust ilma molekulide liikumiseta, kui soojus = molekulide liikumine. Lause (2). kontingentsus on näilik. Kripke samasusteooria vastu. Valu korral puudub analoog lausele (4). Samuti ei saa valu korral anda soojuse ja soojuseaistingu eristusega analoogilist vastet. Valu korral ei saa teha vahet aistingul ning nähtusel enesel, kuivõrd valunähtus ongi aisting. Seega on kujuteldav olukord, kus valu esineb ilma c-kiudude ergastuseta, tõeline vastunäide valu ja c-kiudude egastuse samasuse teesile. See näitab, et valu ja c-kiudude ergastus ei ole identsed kõikides võimalikes maailmades. Järelikult, kuivõrd nad ei ole paratamatult identsed, ei ole nad üldse identsed ning keha-vaimu samsusteooria on väär. Argumendi struktuur. Kripke argument: (1) Kui p tõesus on kujuteldav, siis on võimalik, et p. (2) On
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
põhialuseks. Ei ole õige väita, et „Maailmataju“ ei ole teadus ega religioon, vaid on midagi nende 4 vahepealset. Kuna „Maailmataju“ arvestab teadusliku mõtlemisviisi vigadega ja religioosse maailmapildi puudustega, siis on õigem väita seda, et „Maailmataju“ on nii teadus kui ka religioon korraga. See sisaldab samaaegselt mõlemat, mis tegelikult teebki maailmapildi täiuslikumaks ( ühtsemaks ). Maailmapilt ei saa olla päris õige, kui me aktsepteerime ainult ühte neist – teadust või religiooni. Täiuslikum maailmapilt nõuab neid mõlemat ja seega võib „Maailmataju“ käsitleda ( mõista ) teaduse ja religiooni kõrval „kolmanda liigina“. Antud teoses on kasutatud ka teiste autorite töid ( ehk teos sisaldab refereeringuid ), kuid see sisaldab eelkõige uut infot, mida pole varem üheski vormis eksisteerinud. Refereeritud
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
terviknähtusi? W. Köhler, K. Koffka, M. Wertheimer: Tervik on enam kui lihtsalt osade summa. Biheiviorism (käitumispsühholoogia) püüdis saavutada psühholoogia teaduslikkust ja eelkõige objektiivsust subjektiivse kogemuse, teadvuse uurimise välistamisega. Meetodiks käitumise täpne vaatlus ja registreerimine. Põhiküsimus: Kuidas saada võimalikult objektiivseid andmeid psüühika kohta? I.P. Pavlov, J. Watson, E.L. Thorndike, B.F. Skinner: Objektiivne vaatlus võimaldab uurida ainult käitumist; mõtteid ja tundmusi ei saa teaduslikult uurida. Biheivioristide arvates väärivad uurimist ainult käitumisaktid (kui psüühika välised ja seega objektiivsed avaldusvormid), ent psüühika seesmisi ja seega subjektiivseid avaldusvorme teaduslike meetoditega objektiivselt uurida ei saa. Äärmusliku biheivioristliku seisukoha järgi pole neid nähtusi, mida objektiivselt uurida ei saa, üldse olemaski. Psühholoogia tänapäevased koolkonnad
Loogilise positivismi seisukohalt on filosoofia ülesanne teaduse loogiline analüüs. Teistmoodi filosoofiakäsituse kohaselt säilitab filosoofia iseseisvuse ka tulevikus. Sellisel juhul võib eristada kolme liiki küsimusi. Esiteks, küsimused, millele saab vastuse anda kogemuse põhjal kas praegu või tulevikus. Selliste küsimustega tegelevad näiteks füüsika, keemia ja bioloogia, mille olulisteks tunnetusmeetoditeks on vaatlus, eksperiment ja induktsioon ehk üldistamine. Kogemuse põhjal saab vastata näiteks sellistele küsimustele: Mitu planeeti on päikesesüsteemis? Kas Marsil on elu? Mis mõjutab inimese vananemist? Kuidas reageerivad inimesed elutingimuste järkjärgulisele halvenemisele? Ka igapäevaelu tekib meil palju küsimusi, millele saab vastuse anda kogemuse põhjal, nt Kes küll seal ukse taga on?Kas ma jõuan ohutult üle tee minna? Mis juhtub siis, kui jätta võtmed ukse ette?
Kui kood on fikseeritud, siis ei saa see näiteks kuidagi muutuda, aga keel ju muutub, nagu paljud ilmselt nõustuvad. Raske on kujutleda keele algset tekkimist selgesõnalise kokkuleppe teel, samuti ei suuda see mudel seletada keelealaseid eriarvamusi pädevate emakeelekõnelejate vahel ega neile lahendusi pakkuda. Olukorras, kus olemasolev teooria oma põhiosas sobib, kuid vaatlusalust nähtust tervikuna ära seletada ei suuda, on sellest järelduva ebakindlusega toimetulemiseks peamiselt kolm võimalust. Sissejuhatus 9 Uurimisobjekti osad, mida teooria seletada ei suuda, võib vaatluse alt välja jätta, võib lubada kirjelduse servade ähmasust, võib aga ka soovida siiski kogu nähtuse kirjeldamist ühe teooriaga – viimasel juhul tuleb leppida olemasoleva teooria sobimatusega ning otsida paremat. Otsingute toeks võiksime reaalteadustest õppida vahetegemist tead-
annaabi.ee 
