olid heitlik-närvilised: maisus kord paelus ja ahvatles teda, koguni äratas imetlust ja pani kaasa elama; kord aga tõukas eemale, pani tajuma füüsilist mandumist, elu mõttetust. Ta tõi esimesena luulesse suurlinna võõrandumise teema kirjutas anonüümsusest ja moraalsest allakäigust, milles ei puudunud ometi oma ahvatlus ja lumm. Vormipuhtuse taotluselt sarnanes ta parnassi liikumise luuletega. Baudelaire'i erootiline luule oli kujundeis julgeim kui ühelgi teisel prantsuse poeedil, samas hämmastasid need kujundid oma täpsuse ja peenusega. Neid inspireeris tema vahekord mulatitar Jeanne Duval`iga (,,Must Veenus" ja seejärel mõnede teiste daamidega (tsüklid ,,Valgest Veenusest" ja ,,Roheliste silmadega Veenusest"). Nii võisid Baudelaire`i erootilistes luuletustes maine kirg ja nauding luua elutäiuse illusiooni, mille luuletaja aga tihti ise kohe lõikus groteskse või iroonilise madalduse teel, näidates elutäiuse mandumist roiskumiseks, lagunevaks
maakonna inspektorina põhjustasid talle palju pahameelt mille tulemuseks olid viha naiste ja talupoegade vastu. Sellised kogemused traumatiseerisid noort Nikolaid ja määrasid kindlaks tema luuletuste teema- vene talupoegade ja naiste saatuse. Nekrassov austas ning imetles oma ema ning hiljem väljendas oma armastust nende vastu oma kirjutistes. Nikolai ema mängis olulist rolli tema arengus, tema armastus ja tugi aitasid noorel poeedil üle elada traumeerivad kogemused lapsepõlvest. Ta õppis Jaroslavli Gümnaasiumis viis aastat (1832- 1837), kuid näitas vähe huvi üles õpingute vastu. 1838. aastal lasi ta isa ka Nikolail sõjaväelist elu tunda, ta saatis Nikolai 16-aastaselt Peterburi sõjaväeakadeemiasse. Ta läks sõjaväeakadeemia asemel Peterburi Ülikooli, kus tal tekkis võimalus õppida, mida ta tegi 1839. kuni 1841. aastani. Nekrassovi isa
uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine ning teooria olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Kui jällegi läheneda koolikasvatuse seisukohalt, siis on need ülaltoodud komponendid kasutusel ka sealses kasvatustegevuses. Seega võib kasvatustegevust pidada teaduseks kasvatusteaduseks ehk pedagoogikaks. Kunst on midagi sellist, mida inimene on loonud vaatamiseks, kuulamiseks ja jälgimiseks. Kõigepealt tekib kunstnikul uue teose loomiseks mingisugune idee (nt poeedil kirjutada luuletus), seejärel ta teostab selle ning lõpptulemust nimetataksegi kunstiks. Kui küsida esimeselt ettejuhtuvalt inimeselt tänaval mis on kunst, siis seostuks saadud vastus ilmselt maalide, skulptuuride või arhitektuuriga. Kuid mina arvan, et kunst ei ole ainult füüsiliselt eksisteeriv objekt, mida saab vaadata või katsuda. Minu arvates on kunst üleüldse ka tegevus, mille looja täielikult pühendub ning paneb oma ,,hinge", mitte ainult lõpptulemus.
põhiseaduspäradel, piibliallegooriad jäeti kõrvale. Klassitsism, individualism ja rahvuslus tõrjusid kirjandusliku asketismi kõrvale. Klassitsism: selgus, lihtsus, reeglipärane vormitäius. Võeti kasutusele analoogiameetod, uuriti allikaid. Poeedi loovus allutati võimele ette antud reegleid järgida. Muutus arusaam tõlgendusest: - ENNE: korrastatud reeglite süsteem - NÜÜD: mõistmise analüüs, kuidas saadakse tekstist aru. Romantism: fookus poeedil ja lugejal, huvi kultuuripärandi ja ajastu vastu, reeglite täpne järgimine vähe oluline. Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab teose olemasolu. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus) Esimesed käsitlused - Tuglas, „Lühike eesti kirjanduslugu“ - 1934 Nõukogude aeg - E. Nirk „Estonian Literature“ - 1970 Pagulus - G. Suits „Eesti kirjanduslugu“, Lund 1953
Renssanss: rõhk kirjanduse nn. põhiseaduspäradel, piibliallegooriad jäeti kõrvale. Klassitsism, individualism ja rahvuslus tõrjusid kirjandusliku asketismi kõrvale. Klassitsism: selgus, lihtsus, reeglipärane vormitäius. Võeti kasutusele analoogiameetod, uuriti allikaid. Poeedi loovus allutati võimele ette antud reegleid järgida. Muutus arusaam tõlgendusest: - ENNE: korrastatud reeglite süsteem- NÜÜD: mõistmise analüüs, kuidas saadakse tekstist aru. Romantism: fookus poeedil ja lugejal, huvi kultuuripärandi ja ajastu vastu, reeglite täpne järgimine vähe oluline. Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab teose olemasolu. Milliseid võimalusi pakub kirjandusloo uurimiseks uus kultuuriajalugu ja kuidas saab/saaks seda rakendada eesti kirjandus-(aja)loole? Kultuur hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset ja keelelist mõõdet. Rakendatud on totaalne minevikukäsitlus, et anda sellest mitmekesisem pilt
ees olid heitlik- närvilised: maisus kord paelus ja ahvatles teda, koguni äratas temas imetlust ja pani kaasa elama, kord aga tõukas eemale, pani tajuma füüsilist mandumist, elu mõttetust. Ta tõi esimesena luulesse suurlinna võõrandumise teema- kirjutas anonüümsusest ja moraalsest allakäigust, millest ometi ei puudunud oma ahvatlus ja lumm. Baudelaire erootiline luule oli kujundeis julgeim, kui ühelgi varasemal prantsuse poeedil. Teda süüdistati amoraalsuses. Märksõnad: aristokratism, dändism, estetism, lesbism, narkootikumid, prostitutsioon, sadism, satanism, süüfilis.
põhiseaduspäradel, piibliallegooriad jäeti kõrvale. Klassitsism, individualism ja rahvuslus tõrjusid kirjandusliku asketismi kõrvale. Klassitsism: selgus, lihtsus, reeglipärane vormitäius. Võeti kasutusele analoogiameetod, uuriti allikaid. Poeedi loovus allutati võimele ette antud reegleid järgida. Muutus arusaam tõlgendusest: - ENNE: korrastatud reeglite süsteem - NÜÜD: mõistmise analüüs, kuidas saadakse tekstist aru. Romantism: fookus poeedil ja lugejal, huvi kultuuripärandi ja ajastu vastu, reeglite täpne järgimine vähe oluline. Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab teose olemasolu. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Kirjanduslugu on kirjanduse sisemine ajalugu, kas üldiselt või zanrite kaupa, ajaliselt ulatuslikul perioodil või ainult teatud ajal
Näiteks püsiepiteedid "kõrgekõuene Zeus", "vaevades vapper Odysseus", "roos(i)sõrmine Koit" (neid kangelasi kirjeldati tihti samal viisil), samuti kindlad väljendid mingite tegevuste väljendamiseks nagu söömine, turvise selga panemine ja seljast ära võtmine, uinumine, ärkamine jne (for example, a meal usually ends "when they had put aside desire for food and drink"). Nende eesmärk oli alguses eelkõige see, et jutustajal-poeedil oleks teksti lihtsam mäletada (võiks nimetada mnemooniliseks tehnikaks), aga mingil määral ka tuttavlikkuse ja mustrite tekitamine kuulajale/lugejale. Hilisemates kirjutatud tekstides kasutatakse neid arhailisuse ja "kangelaslugude meeleolu" tekitamiseks. 14. Nimeta ja kirjelda suulise traditsiooni elemente kreeka eepikas. üleskutse muusale (,,Ilias": Laula nüüd, oh jumalanna, Peleides Achilleuse vimmast..
Poeedi loova geeniuse allutamine nn. heale käsitööoskusele, st. võimele täpselt etteantud reegleid järgida. Muutunud arusaam tõlgendusest: SENI > korrastatud reeglite süsteem NÜÜD > mõistmise analüüs, kuidas toimub tekstist arusaamine. Maailm on mõistusega seletatav, nii toimib ka tekstist arusaamine Romantism: 18. saj: romaanizanri esilekerkimine, kodanluse zanr, aristokraatiale omane reeglite täpne järgimine vähe oluline. Tundemaailma rolli suurenemine, fookus poeedil ja lugejal. Rahvuskirjanduste tõusaja algus, huvi oma kultuuriruumi kirjanduspärandi ja ajastu vaimu vastu. Maailma keskpunktiks inimene, üksikindiviid. Vaistu, tunnete ja fantaasia ülistus. Elu mõte stiihias, jumalikus alges ja loomingus. Põhizanr luule, kui transtsendentselt keskne tegevus, maailma tajumise ja mõistmise oluline vorm. (Transtsendentne tähendab üleloomulikku, nii et ma ei kujuta ette, mis selle lausega öelda tahetakse)
Poeedi loova geeniuse allutamine nn. heale käsitööoskusele, st. võimele täpselt etteantud reegleid järgida. Muutunud arusaam tõlgendusest: SENI > korrastatud reeglite süsteem NÜÜD > mõistmise analüüs, kuidas toimub tekstist arusaamine. Maailm on mõistusega seletatav, nii toimib ka tekstist arusaamine Romantism: 18. saj: romaanižanri esilekerkimine, kodanluse žanr, aristokraatiale omane reeglite täpne järgimine vähe oluline. Tundemaailma rolli suurenemine, fookus poeedil ja lugejal. Rahvuskirjanduste tõusaja algus, huvi oma kultuuriruumi kirjanduspärandi ja ajastu vaimu vastu. Maailma keskpunktiks inimene, üksikindiviid. Vaistu, tunnete ja fantaasia ülistus. Elu mõte stiihias, jumalikus alges ja loomingus. Põhižanr luule, kui transtsendentselt keskne tegevus, maailma tajumise ja mõistmise oluline vorm. (Transtsendentne tähendab üleloomulikku, nii et ma ei kujuta ette, mis selle lausega öelda tahetakse)
Kirjanduslik keskus ja perifeeria vahelduvad pidevalt. Realistlik suund vaheldub modernistliku suunaga. See, mida on nimetatud evolutsiooniks, on tegelikult ühe zanrivormi vaheldumine teisega. Sellest on kirjutanud ka psühhoanalüütikud, nt H. Bloom: evolutsiooni asemel on kirjandusloos tegemist hüppe/teisalduse/nihkega. Igal 28 poeedil on omapärane Oidipuse kompleks oma eelkäijaga, kellega ta võitleb. Kahevõitluse panuseks on elu. Eelnevat teksti tuleb ületada, et ellu jääda. Retseptiivne esteetika. Jauss Kirjanduslugu kui väljakutse kirjandusteooriale. Asendab kirjandusloo lugeja kogemusega. Uurivad lugejate arvamusi ja hinnanguid, mis lugemistegevust saadavad. S. Fish nimetab seda interpretatiivseks ühtsuseks. Postmodernistlik kirjanduslugu on fragmentaarne. Rõhutatakse igasuguse ajaloo konstrueeritust
Jambi puhul oli iseloomulik kolmik värsimõõt, sisult enamasti satiiriline. Paljude eleegiate eripära seisnes näiteks selles, et need innustasid sõdalasi võitlema. Hellenismiajal tuli käibele mõiste lüürika, mille all mõisteti muusika saatel lauldavat luulet: monoodilist (soololaululine) ja koorilüürikat, mille puhul lisandus tekstile ka tantsuline liikumine. Monoodiline luule oli tundelisema teemakäsitlusega ning erines ka vormilt. See koosnes salmidest e stroofidest. Igal poeedil kujunes välja oma meelisstroof, milles kasutati erinevaid värsivõtteid. Koorilüürika moodustasid matuse- ja pulmalaulud, laulud jumalatele, peolaulud. Koorilüürika sai alguse Spartast, mistõttu jäi dooria dialekt selle laululiigiga seotuks. Koorilauludes kasutati näiteks mütoloogilist ainestikku, osa autoreid oli moraliseeriv, tähelepanuväärseks said ülistuslaulud võitjate, näiteks olümpiavõitjate auks. Hellenismiperioodil omandas luule olulise tähtsuse
parresia tähendab kreeka keeles rääkimisvabadust, mida ma ka olen tarvitanud isegi härrade kardinalide, prints de Conti onu ja venna juuresolekul, siiski alati tarvilise aukartusega 29 nende kõrguse ees ilma ühtki nende kaaslast solvamata, mis iseenesest pole sugugi vähe.» Seepärast polnud ka ebameeldivas muljes, mis kardinal Pierre Gringoire'is äratas, mingit isiklikku viha tema vastu või põlgust tema tuleku puhul. Hoopis selle vastu: meie poeedil oli küllalt arukust ja ka küllalt peetud kuub seljas -- tal oli põhjust erilist rõhku panna sellele, et eminentsi kõrv võiks kuulda mõnda vihjet proloogis, eriti aga kiidusõnu kulddelfiini, selle Prantsusmaa lõvipoja kohta. Kuid poeetide suursuguses loomuses ei valitse omakasu. Oletame, et poeedi loomus koosneks kümnest osast, siis oleks kindel, et mõni keemik teda analüüsides ja farmakopoliseerides, nagu ütleb Rabelais, leiaks sealt ühe osa omakasu ja üheksa osa enesearmastust
annaabi.ee 
