-alajäsemete luud -vaagnavöötme luud. Inimese luustik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TORULUUD Seest õõnsad. Muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. OLLUSED Plinkollus tihe ja tugev välimine luukude. Asub luuümbrise all. Käsnollus käsnjas plinkollusest pehmem luukude. Asub plinkollusest seespool. Käsnolluses asub luuüdi. LUUÜDI Luuüdi asub käsnolluses Punane luuüdi vereloome Kollane luuüdi rasvade talletamine LUUÜMBRIS -katab luud -moodustab uusi luurakke -ühendab luid ümbritsevate kudedega -sisaldab palju veresooni ja närve KOLJU Kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid, seede- ja hingamiselundite alguosa.
Luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk. Põhjustab hormonaalsete muutuste tagajärjel või Dvitamiini / Ca puudumisel. Loote luustik koosneb peamiselt kõhrest. Ehitus: Luuümbris on õhuke, tugev, elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. Luuümbris: Katab luid Moodustab uusi luurakke Sisaldab palju veresooni ja närve Plinkollus tihe ja tugev luukurde, mis asub luuümbrise all. Käsnollus käsnjas, plinkollusest pehmem luukude. Asub plinkollusest seespool. Huvitav fakt: Punased verelibled tekivad luu keskel. Kollane luuüdi rasv Punane luuüdi veri Punane luuüdi on vereloome elund, seal moodustavad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse. Kollane luuüdi on toitainete rasvarikas varu, mida leiab toruluude õõnsustest. Kõõlused on valgulise ehitusega. Tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele.
( 21 a ) · Luude rakud uuenevad kogu elu . Luude kasvuvõõnd - Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus toimub uute luurakkude moodustumine. Luuümbris - Õhuke, tugev ja elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. o Katab luud o Moodustab uusi luurakke o Ühendab luid ümbritsevate kudedega o Siseldab palju veresooni ja närve Plinkollus - Tihe ja tugev välimine luukude, mis asub luuümbrise all. Käsnollus · Käsnjas plinkollusest pehmem luukude. · Asub plinkollusest seespool. · Käsnolluses asub luuüdi. Luuüdi · Punane - vereloomeelund, seal moodustuvad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse( toruluude käsnolluses, selgroolülides, puusaluudes, roietes ja koljuluudes ) · Kollane - toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Toruluud seest õõnsad luud, mis muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks.
LUUD Luud koosnevad : · Mineraalainetest annavad luudele kõvaduse. (kaltsium, fosfor, magneesium) · Orgaanilistest ainetest annavad luudele elastsuse (valgud, rasvad) Plinkollus Luuümbrise all asuv tihe ja tugev luukude Käsnollus Plinkollusest seespool paiknev pehmem käsnjas luukude Luuüdi Luude keskosas paiknev pehme kude Punane luuüdi Vereloomeelund, selles moodustuvad erinevad vererakud. Kollane luuüdi Toitainete ja rasvade varu Kõõlus valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav Luuümbris Ühendab luud ümbritsevate kudedega. See moodustab uusi luurakke, mille arvelt kasvavad laste luud jämedamaks. Luustiku e. Skeletti ülesanded: · Lihastele kinnituskohaks
pidevalt. Marrasnahk asub sarvkihi all. Marrasknaha rakud on võimelised kiiresti paljunema ja tootma uusi rakke. Luustik: Luud koosnevad luukoest. Luuümbris on õhuke, tugev ja elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. -Katab luud -Moodustab uusi luurakke -Ühendab luid ümbritsevate kudedega -Sisaldab palju veresooni ja närve Plinkollus on tihe ja tugev välimine luukude, mis asub luuümbrise all. Käsnollus on käsnjas plinkollusest pehmem luukude, mis asub plinkollusest seespool ja selles asub luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund, seal moodustuvad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse. Kollane luuüdi on toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Toruluud on seest õõnsad luud, mis muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. Kõõlus on valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude. Selgroog koosneb 33-34st lülist: -7 kaelalüli
Luu koostismaterjalik on peamiselt luukude (kõva sidekude) Luud jagunevad kujult ja struktuurilt: · Pikad luud- on kaks jämendunud otsaosa ja silindrist keskosa (toruluud) · Lühikesed luud- kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed (randmeluud) · Lameluud- õhukesed ja laiad luud (abaluu) · Segaluud- ei sarnane eespool nimetatutega (näo luud) · Seesamluud- väikesed luud lihaste või kõõluste sees (põlvekeder, keeleluu) Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Punane luuüdi- on vereloome elundkond. Kollane luuüdi- toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Loote luustik koosneb peamiselt kõhredest. Kõhrede järk-järguline luustumine. Kõik kõhred ei luustu. Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas, aga luude rakud uuenevad koguaeg. Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus toimub uute luurakkude moodustumine. Luustiku funktsioonid;
sisaldab ligikaudu 25 % orgaanilisi aineid, 55% mineraalaineid ning 20% vett. Iga luu on kaetud luuümbrisega, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris koosneb kahest kihist. Välimise kihi, mis teostab kaitsefunktsiooni, moodustab tihe sidekude. Sisemine kiht koosneb kohevast sidekoest ja on rikkalikult varustatud närvide ja veresoontega ning sisaldab rakke, mis luu arenemisel ja kasvamisel on suure tähtsusega. Luuümbrise abil paranevad ka luudekahjustused. Luud koosnevad plinkollusest ja käsnollusest. Plinkollus paikneb väljaspool ja kujutab endast väga tihket ühtlast moodustist. Käsnollus koosneb arvukatest peentest luupõrkadest, mille vahel leidub luuüdi. Eristatakse punast (vererikast) ja kollast (rasvarikast) luuüdi Punane luuüdi on vereloomeelund. Kollane luuüdi on aga toitainete, eriti rasvade varupaik. Luude liigid Pikad luud (näiteks õlavarre-, küünarvarre-, reie ja sääreluud) on keskosas seest õõnsad ning seetõttu nimetatakse neid ka toruluudeks
Luukoes toimub pidev ülesehitus ja lammutus. Luukude tekib luumoodustusrakkude ehk otseoblastide talitlusest : need ladestavad luukoele üha uusi kihte ja jäädes ise luukoesse, muutuvad luurakkudeks. Luukudet lammutavad suured mitmetuumalised rakud ehk osteoplastid. Esineb kahte tüüpi luukudet: kompaktne ja spongioosne. Kompaktne luukude moodustab erakordselt tugeva väliskesta spongioossele sisule, mis täidab luuõõnt seestpoolt. Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Plinkollus on tihe ja tugev luukude, mis asub luuümbrise all. Käsnollus on pehmem ja käsnjas ning teda leidub lühiluude (sõrmede ja varvaste luud) ja lameluude (ajukolju luude) seesmises osas ning ka pikkluude (reieluu) otstes. Need koed on bioloogiliselt identsed ; erinevus on mikrostruktuurses ülesehituses. (http://et.wikipedia.org/wiki/Luustik) 1.2 Luustiku ülesanded · Toestab lihaseid, siseelundeid ja pehmeid kudesid · Liigutuste telje moodustamine
kompaktainet on vähe. Lamedad luud laiad luud puusaluud, roided, abaluud koosnevad põhiliselt kompaktainest, käsnainet on vähe, nendel luudel on ulatuslik pind, kuhu saavad kinnittuda lihased. 5. Luude ehitus Luuümbis on kõiki luid kattev sidekoest kest, mis liigestes asendub kõhrega. Luuümbris sisaldab luumoodustusrakke e osteoblaste, mis on vajalikud luu kasvuks ning taastumiseks. Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Käsnollust leidub lühikeste luude ja lameluude © EeeOoo (rinnaku) seesmistes osades ning pikkade luude (reieluu) otstes. Plinkollusest on kõikide luude välimine kiht. 6. Luude keemiline koostis ja füüsikalised omadused Luud koosnevad: mineraalainest 55% , orgaanilistest ainetest 25% ja veest 20%.
Iga luu on ümbritsetud luuümbrisega, ms ühendab teda ümbritsevate kudedega Luuümbris koosneb kahest kihist. Välimine kiht teostab kaitsefunktsiooni ja selle moodustab sidekude. Sisemine kiht koosneb kohevast sidekoest ja on rikkalikult varustatud närvide ja veresoontega ning sisaldab rakke, mis luu arenemisel ja kasvamisel on suure tähtsusega Luuümbrise abil paranevad ka luukahjustused Click icon to add picture Luud koosnevad plinkollusest ja käsnollusest Plinkollus paikneb väljaspool ja kujutab endast tihket ühtlast moodustist Käsnollus koosneb arvukatest peentest luupõrkadest, mille vahel leidub luuüdi Eristatakse punast (vererikast) ja kollast (rasvarikast) luuüdi Punane luuüdi on vereloomeelund, kollane luuüdi on toitainete, eriti rasvade varupaik Click icon to add picture Pikad luud on keskosas Laiad lamedad luud on pind Lühikesed luud on
Jalavõlvide lamendumisel (lampjalgsus) muutuvad keha kandvate jõudude suunavektorid. Mõtteline telg, mis läbib kaela, selgroo, vaagna ja põlveliigesed, suunab pöiast alguse saava asendimuutuse tõttu koormused liigeste servadele, luues eeldused krooniliste liigesevalude tekkimiseks. Lisaks peavad kere ja jalgade lihased tegema rohkem tööd keha asendi säilitamiseks. LUUDE EHITUS Luude ehituses eristatakse välimist, tugevat plinkollusest kihti ja selle all kärgjat võrgustikulist käsnollust. Pool luukoe massist moodustavad luule tugevuse andvad mineraalained (domineerivad kaltsium, fosfor ja magneesium). Veerand massist on luudele elastsust tagavad orgaanilised ained ja umbes viiendik on vesi. Vananedes muutub see vahekord mineraalainete osakaalu suurendavaks ning luud muutuvad hapramaks. Laste luudes on suhteliselt rohkem elastsust tagavaid orgaanilisi ühendeid, mistõttu on laste luud purunemiskindlamad
Sarvkihirakud eralduvad pidevalt. Marrasnahk asub sarvkihi all. Rakud on võimelised kiiresti paljunema ja totma uusi rakke. Moodustuvad mitmesugused naha tekised (karvad, küüned ja juuksed) LUUD Luud koosnevad : · Mineraalainetest annavad luudele kõvaduse. (kaltsium, fosfor, magneesium) · Orgaanilistest ainetest annavad luudele elastsuse (valgud, rasvad) Plinkollus Luuümbrise all asuv tihe ja tugev luukude Käsnollus Plinkollusest seespool paiknev pehmem käsnjas luukude Luuüdi Luude keskosas paiknev pehme kude Punane luuüdi Vereloomeelund, selles moodustuvad erinevad vererakud. Kollane luuüdi Toitainete ja rasvade varu Kõõlus valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav Luuümbris Ühendab luud ümbritsevate kudedega. See moodustab uusi luurakke, mille arvelt kasvavad laste luud jämedamaks. Luustiku e. Skeletti ülesanded: · Lihastele kinnituskohaks
o Toes koosneb luukoest ja kõhrest. o Luud ümbritseb luuümbris, mis moodustab luu kasvamisel või luumurdude paranemisel uusi rake. Luuümbrise ülesandeks on kaitsta ning sinna tulevad närvilõpped. o Luuümbrise all on luukude: plinkolluse rakud on tihedalt kohe luuümbrise taga; käsnolluse luurakud paiknevad hõredalt ja neil on huvitav muster. Luude välispind ja pikkluude (õlavarreluu, küünarluu) keskosa koosneb plinkollusest. Pikkluude otsad koosnevad käsnollusest. o Toruluude õõnsusi täidab pehme, rasvarikas sidekude-kollane luuüdi. Käsnolluses paikneb vererakke moodustav punane luuüdi. o Luukoe rakud on haralised ja omavahel jätketega ühenduses. Moodustuvad väikesed kanalid, mida mööda tulevad närvid ja veresooned, mis toovad luurakkudele toitaineid ja hapnikku. o Luud on tugevad, kui nad saavad D-vitamiini, kaltsiumi ja muidu piimatooteid. Luid
o Toes koosneb luukoest ja kõhrest. o Luud ümbritseb luuümbris, mis moodustab luu kasvamisel või luumurdude paranemisel uusi rake. Luuümbrise ülesandeks on kaitsta ning sinna tulevad närvilõpped. o Luuümbrise all on luukude: plinkolluse rakud on tihedalt kohe luuümbrise taga; käsnolluse luurakud paiknevad hõredalt ja neil on huvitav muster. Luude välispind ja pikkluude (õlavarreluu, küünarluu) keskosa koosneb plinkollusest. Pikkluude otsad koosnevad käsnollusest. o Toruluude õõnsusi täidab pehme, rasvarikas sidekude-kollane luuüdi. Käsnolluses paikneb vererakke moodustav punane luuüdi. o Luukoe rakud on haralised ja omavahel jätketega ühenduses. Moodustuvad väikesed kanalid, mida mööda tulevad närvid ja veresooned, mis toovad luurakkudele toitaineid ja hapnikku. o Luud on tugevad, kui nad saavad D-vitamiini, kaltsiumi ja muidu piimatooteid. Luid
luude otstes kõhrest kasvuvööndid. Lapse kasvades luustub enamus kõhrkoest, kasv peatub umbes 20. eluaastaks. Normaalseks luustumiseks on vaja kaltsiumsoolasid ja D-vitamiini. Luustumata jäävad luude liigesepindadel, kõrvalestas ja ninaotsas. Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis moodustab uusi luurakke luude jämenemiseks ja uuenemiseks. Luuümbrises on palju veresooni ja närve, mis luus olevate avade kaudu pääsevad luu sisemusse. Luu koosneb tihedast ja tugevast luukoest plinkollusest ja seespool olevast pehmemast käsnollusest. Luukoes olevate kanalite kaudu varustavad veresooned luukude toitainetega. Osa luid on seest õõnsad, näiteks jäsemete luud, neid nimetatakse toruluudeks. Enamus luude keskosas on luuüdi, mida on kahte tüüpi kollast ja punast. Kollane luuüdi sisaldab rasva aga punane on tähtis vereloomeelund. Luud on lihaste kinnituskohaks, lihased kinnituvad kõõluste abil luudele. Kõõlus
milles 85% kaltsiumfosfaati 10% kaltsiumkarbonaati Natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina. Luustiku funktsioonid: Toetab ja kaitseb siseorganeid; Kaltsiumi ja fosfaatide reservuaar; Vereloomeorgan luuüdi; Lihaste kinnituskohaks. Luukude on sidekoeliik, mida iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine. Koosneb käsnollusest(krobeline) ja plinkollusest(sile). Plinkollus koosneb osteonidest. Luukoerakud: Osteoblastid luurakkude noorvormid, mis diferentseeruvad mesenhümaalsetest tüvirakkudest; Osteotsüüdid; Osteklastid. Luu on pidevas muutumises. 5-10% luukoest uueneb igal aastal. Pideva ümberehitus-protsessi tagab osteklastide ja osteotsüütide kooskõlastatud tegevus. Luukoe tekkimine. Otse embrüonaalsest sidekoest desmaalne e. sidekoetekkeline luustumine (koljuluud, rangluud). Asendusluudena kõhrelise mudeli
milles 85% kaltsiumfosfaati 10% kaltsiumkarbonaati Natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina. Luustiku funktsioonid: Toetab ja kaitseb siseorganeid; Kaltsiumi ja fosfaatide reservuaar; Vereloomeorgan luuüdi; Lihaste kinnituskohaks. Luukude on sidekoeliik, mida iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine. Koosneb käsnollusest(krobeline) ja plinkollusest(sile). Plinkollus koosneb osteonidest. Luukoerakud: Osteoblastid luurakkude noorvormid, mis diferentseeruvad mesenhümaalsetest tüvirakkudest; Osteotsüüdid; Osteklastid. Luu on pidevas muutumises. 5-10% luukoest uueneb igal aastal. Pideva ümberehitus-protsessi tagab osteklastide ja osteotsüütide kooskõlastatud tegevus. Luukoe tekkimine. Otse embrüonaalsest sidekoest desmaalne e. sidekoetekkeline luustumine (koljuluud, rangluud). Asendusluudena kõhrelise mudeli
Plinkollus on tihe, kompaktne ja kõva. Käsnollus seevastu koosneb õhukestest plaadikestest ja põrgakestest, mis üksteisega lõikuvad ning mille vahele jäävad luuüdiga täidetud ruumid. Lameluudes asetseb plinkollus kahe pindmise plaadina ning nende vahele jääb käsnollus. Lühiluude ja toruluude epifüüsid on ehitatud käsnollusest, plinkollus asetseb õhukese kihina vaid nende pindadel. Toruluude diafüüsid seevastu koosnevad peaaegu ainult plinkollusest. Väljastpoolt suunduvad sellesse Volkmani kanalid, mis piki luud kulgevateks Haversi kanaliteks hargnevad. Nimetatud kanalikestes on veresooned, mis toidavad luid. Värske luu pind on kaetud kiulise sidekoe kihiga luuümbrisega e. periostiga. Periosti kiudude kimbud tungivad luukoesse ja seovad periosti luuga. Samuti seovad periosti kiud periosti ümbritsevate kudedega (elunditega). Periosti sisepinnal on rohkesti
· 85% kaltsiumfosfaati · 10% kaltsiumkarbonaat · natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina Funktsioonid: · Toetab ja kaitseb siseorganeid · Kaltsiumi (ca 1000g) ja fosfaatide (P 800g) reservuaar · Vereloomeorgan - luuüdi · Lihaste kinnituskohaks Luukude: · Luukude on sidekoeliik, mida iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine · Koosneb käsnollusest ja plinkollusest · Plinkollus koosneb osteonidest Luukoe rakud: · Osteoblastid luurakkude noorvormid, mis diferentseeruvad mesenhümaalsetest tüvirakkudest · Osteotsüüdid · Osteklastid Luu on pidevas muutumises. 5-10% luukoest uueneb igal aastal. Pideva ümberehitus-protsessi tagab osteklastide ja osteotsüütide kooskõlastatud tegevus. Luukoe tekkimine · Otse embrüonaalsest sidekoest koljuluud, rangluud · Asendusluudena kõhrelise mudeli järgi toruluud Luude kasvu soodustavad:
ka luude kahjustused. NB! Luu sisemuse verevarustus toimub luus olevate väikeste kanalite kaudu. Luumurru korral ei saa neid kanaleid kokku seada . Verejooksu tõkestamine ei ole seega luumurru korral võimalik! NB! Närvide ja veresoonte rohkus luuümbrises põhjustab täiskasvanutele luumurru korral koos luuümbriskoe rebenemisega tugevat valu, mis tihti tuleneb luuümbrise jäämisest purunenud luuosade vahele. Enamasti aitab, kui rakendada siin tõmbejõudu pikisuunas. Luud koosnevad plinkollusest ja käsnollusest. Plinkollus paikneb väljaspool ja kujutab endast väga tihket ühtlast moodustist. Käsnollus koosneb arvukatest peentest luupõrkadest, mille vahel leidub luuüdi. Eristatakse punast (vererikast) ja kollast (rasvarikast) luuüdi (näiteks puusaluudes, lülisambalülides, roietes, toruluude käsnolluses on punane luuüdi, toruluude õõnsuses aga kollane luuüdi.) Punane luuüdi on vereloomeelund. Kollane luuüdi on aga toitainete, eriti rasvade varupaik.
annaabi.ee 
