Oksügeenne. Sisaldab klorofülli. Heterotsüstid fix N2. Muudavad NO2- -> NO3- (nitrifikatsioon). Sümbioos liblikõieliste taimedega. Alkoholide mittetäielik oksüdeerimine. Äädika tootmine Oksüdatiivne fermentatsioon. Erinevalt acetobacterist puudub täielik sidrunhappe tsükkel. Pleomorfsed (esinevad mitmes eri vormis). Obligatoorsed intratsellulaarsed parasiidid. Magnetotaksis. Fakultatiivne intratsellulaarne parasiit. Pööratud elektronide voog. Nitrifitseerib NH3 -> NO2- Fermentatiivne. Kasutab Entner-Doudoroffi rada kääritamisel.
4. keeritsbakterid e. spiroheedid. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Bakterite põhilised kujurühmad Lisaks neile põhikujudele on ka teisi kujusid: on niite moodustavaid ehk niitjaid baktereid, baktereid, kes moodustavad hüüfistikku ehk mütseeli (aktinobakterid ehk aktinomütseedid), viljakehasid moodustavaid baktereid (müksobakterid), kestata bakteritel (mükoplasmadel) puudub kindel kuju, nad on paljukujulised ehk pleomorfsed. Paljudel bakteritel on ka rakkudel jätked, mis võivad osaleda näiteks raku kinnitumises pinnale või ka paljunemises. Kuna paljud jätketega bakterid paljunevad pungudes, siis käsitletakse sedasorti baktereid sageli punguvate ja jätketega bakterite rühmana. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Kas rakukuju võib anda bakterile eeliseid teatud tingimustes? Jah! Kokid Mikrobioloogia I
· M. leprae on obligatoorne rakusisene parasiit, mis levib nakatumiskohalt lümfo- ja hematogeensel teel. · Leepra kemoteraapia on pikaaegne, kombineeritud ja sõltub leepra vormist Leepra ravis on kasutusel rifampitsiini ja dapsooni kombinatsioon, millele lepromatoosse vormi korral lisatakse klofasimiin. Haiguse kergemate vormide ravi kestab 6 kuud ja raskemate vormide ravi vähemalt 12 kuud. 13. Korünebakterite morfoloogia · on väikesed pleomorfsed eosteta ja kihnuta · Gram-positiivne aeroobne pulkbakter · Katalaas-positiivsed · asetsevad sageli lühikeste ahelatena või kogumikena, meenutades hiina hieroglüüfe · oksüdaasnegatiivsed süsivesikute fermentatsioonil tekitavad nad piimhapet. · Enamik korünebaktereid kasvab tavalistel söötmetel 14. Olulisemad korünebakterite poolt põhjustatud infektsioonid · Difteeria 15. Difteeria epidemioloogia · Levib piisknakkuse või kontakti teel.
Mõnedel viirustel on genoomiks RNA Tubaka mosaiigiviirus TMV Gripiviiruse genoom koosneb mitmest ssRNA segmendist HIV on retroviirus – tema genoomiks on ssRNA, millelt pöördtranskriptaas sünteesib DNA Viiruse kapsiid on sümeetriline – helikaalne või ikosaeedriline Kapsiidi võib katta ümbris – viiruspartiklid võivad olla pleomorfsed (erineva kujuga) Kapsiid lisastruktuuridega (näit. baktteriofaag T4) nm Mimiviirus (Mimicing microbe) Kirjeldati ajakirjas “Science” 2004. aastal Viiruspartikkel > 400 nm – pikka aega peeti graam- positiivseks kokiks Seni suurima genoomiga viirus – 1 181 404 bp (1,2 Mb) Kodeerib erinevalt teistest viirustest:
Kui kapsiidis on rohkem kui 60 subühikut, on kapsiid kvaasi-ekvivalentne. Viiruste ümbris ehk kest esineb peamiselt loomaviirustel. Ümbris pärineb peremeesraku membraanist; herpesviiruste puhul on ümbriseks tuumamembraan. Ümbris sisaldab lipiide ja valke. Valgud on viirusspetsiifilised: 1. Maatriksvalgud, tavaliselt glükosüleerimata 2. Glükoproteiinid a) eksternaalsed - "spikes" (gripiviirus - hemaglutiniin) b) transportkanalivalgud. Ümbrisega virioonid võivad olla pleomorfsed, s.o. erineva kujuga. Komplekssed viirused Rõugeviirused - omavad ümber DNA mitut valkkesta Kapsiid lisastruktuuridega (T faagid) Bakuloviirused - viiruspartiklid kahesugused Bakteriofaagid uurimisobjektina geneetikas. Pärast bakteriofaagide avastamist jätkati nende uurimist eeskätt meditsiinilistel eesmärkidel. Kuna faagid hävitavad baktereid, siis loodeti neid kasutada bakteriaalsete haiguste (nt. koolera, tüüfus) raviks. Selgus aga, et
Väljakasve võib olla 1 või mitu Kinnitumine on oluline sest siis on paremad toitumistingimused Bakteritel on olemas tubuliini kodeeriv geen, mis tagab kuju hoidmise Mõndel bakteritel on ka limajätked Mükoplasma Väike genoom Rakukest puudub Rakumembraanis võivad olla steroolid, mida nad ise ei sünteesi aga väliskeskkonnast saavad lülitada membraani Membraanis on seda tugevadavad lipoglükaanid Rakud on pleomorfsed Enamus neist on parasiitsed (inimesel, loomal, lülijalgsel, taimedel) ning nende kasvatamine väljaspool elusorganismi on keeruline Inimese ja looma puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme epiteelil ja mõndele loomade liigestes Koloonia meenutab härjasilma Neile ei mõju penitsilliin kuna neil puudub rakukest Levivad sugulisel teel, põhjustavad suguhaiguseid Klamüüdiad
meditsiini alus, Pasteur `i pisikuteteooria ei ole tõene. Pasteur arvas, et pisikud ründavad meid väljaspoolt, hakkavad soodsas keskkonnas (näit. inimorganismis) paljunema ja põhjustavad sellega haiguse. Kui pisikud hävitada, inimene terveneb. Pasteuri kaasaegne, erakordselt andekas teadlane Bechamp arvas hoopis teisiti, nimelt, et mikroorganismid (bakterid) pole monomorfsed (eksisteerivad ainult kindlas vormis), vaid pleomorfsed (võimelised muutma oma vormi ja funktsiooni). Bechamp arvas, et pisikud on kõikjal meie ümber ja meie sees, me eksisteerime nendega sõbralikult koos kogu elu. Tema teooria järgi muutuvad näiteks healoomulised bakterid pahaloomulisteks, kui nende keskkond selle tingib inimese immuunsüsteem nõrgeneb, organism ei suuda enam kogunenud mürkide ja jääkainetega toime tulla, siis inimene haigestub. Haigusega püüab organism end mürkidest vabastada. Bakterite ülesandeks saab
(lubjakivi, dolomiit, savi) ja mineraalidest (sulfiidsed mineraalid). Neid on veel leitud vereseerumist ja neerukividest. Võivad põhjustada neerukivide teket. Nanobakteritest on eraldatud ka DNA. Neid saab kasvatada seerumsöötmetel, nagu koekultuurirakke ja nad jagunevad aeglaselt. Söötmel nad ei kasva, jagunevad aeglaselt (umbes iga 3 päeva järel). Mükoplasmad väikseimad bakterid. Puudub (evolutsiooniliselt taandarenenud) kest (pleomorfsed). Väikese genoomiga. Rakumembraanis võivad olla steroolid, mida nad ise ei sünteesi aga väliskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Enamik neist on (pinna)parasiitsed inimestel, loomadel, lülijalgsetel, taimedel. Klamüüdiad on peetud viiruste ja bakterite vahevormiks, kuid siiski tüüpilised bakterid. Rakukestas puudub peptidoglükaan. Genoom on väike. Täielikud genoomijärjestused paljudel olemas. Kasvavad ainult elusrakus (rakusisesed parasiidid)
Ortomüksoviirused (influenza A, influenza B) Struktuur. Ümbrisega segmenteerunud –RNA-genoom. Segmenteerunud genoom võimaldab uute tüvede moodustumist mutatsioonidel ja geenisegmentide reassorteerumisel erinevate inimese ja looma viirustüvede vahel. Geneetilise ebastabiilsus põhjustab iga-aastasi epideemiaid (antigeenne drift) ja perioodilisi pandeemiaid (shift). Gripp on levinuim ja olulisim viirusinfektsioon. Virionid pleomorfsed: sfäärilised või tubulaarsed, diameeter 80…120 nm. Ümbrises hemaglutiniin (HA) ja neuraminidaas (NA), ümbrise sisepinnal maatriksi- (M1) ja membraani-(M2)-proteiinid. Influenza A ja B genoom koosneb 8 erinevast helikaalsest nukleokapsiidisegmendist, igaühes neist RNA seostunud nukleoproteiini (NP) ja transkriptaasiga. Influenza C genoomis on ainult 7 segmenti. Kõiki viirusvalke kodeeritakse erinevalt segmentidelt, v.a. mittestruktuurvalgud ja M1-M2, mida kodeeritakse kahelt
Sellistesse toiduainetesse sattunud C. botulinum'i eosed arenevad anaeroobsetes tingimustes vegetatiivseteks vormideks, need paljunevad ja tekitavad toidus toksiini. Selline toidumürgistus on enamasti fataalne, õnneks esineb botulismi harva. C. botulinum'it leidub rohkesti mullas ja loomade roojas. Morfoloogia Lühikesed (4 × 1 µm), suhteliselt jämedad grampositiivsed batsillid, hästi liikuvad tänu peritrihhiaalsetele viburitele. Kultuurides on sageli pleomorfsed, kasvavad rangelt anaeroobsetes tingimustes. Esinevad paarides või lühikestes ahelates. Eosed on ovaalsed, asetsevad subterminaalselt ja paisutavad mikroobi (tennisereketi kuju). Resistentsus C. botulinum'i eosed on ühed resistentsemad temperatuurile (jäävad eluvõimeliseks ligi tunniajalisel keetmisel). Eosed on resistentsed ka radiatsioonile, ultraviolettkiirgusele, alkaloididele ja teistele desinfitseerivatele ainetele. Formaldehüüd ja etüleenoksiid hävitavad neid
spiroheedid Raku kuju tagab tugev rakukest. Kui bakterilt rakukest eemaldada, siis ta võtab isotoonilises lahuses kera kuju sõltumata sellest, milline kuju tal enne oli. Lisaks neile põhikujudele on ka teisi kujusid: on niite moodustavaid ehk niitjaid baktereid, baktereid, kes moodustavad hüüfistikku ehk mütseeli (aktinobakterid ehk aktinomütseedid), viljakehasid moodustavaid baktereid (müksobakterid). Kestata bakteritel (mükoplasmadel) puudub kindel kuju, nad on paljukujulised ehk pleomorfsed. Paljudel bakteritel on ka rakkudel jätked, mis võivad osaleda näiteks raku kinnitumises pinnale või ka paljunemises. Kuna paljud jätketega bakterid paljunevad pungudes, siis käsitletakse sedasorti baktereid sageli punguvate ja jätketega bakterite rühmana. Hapniku möju mikroorganismidele Hapniku [c] öhus on 21 mahu%. Mikroobid suhtuvad hapnikku erinevalt ja jagatakse selle tunnuse alusel rühmadesse. 1. Aeroobid. Vajavad eluks hapnikku
1-10 µm. Rakukest puudub. Rakumembraanis võivad olla steroolid. Ise ei sünteesi, aga väliskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Membraanis on ka seda tugevdavad lipoglükaanid pikaahelalised heteropolüsahhariidid, mis on kobalentsekt seotud rakumembraani lipiididega. Arvatakse, et mükoplasmade eellastel on rakukest olamas olnud, aga see on evolutsioonis degenereerunud. Fülogeneetiliselt grupeeruvad kokku grampositiivsete bakteritega. Lähedased just klostriididega. Rakud on pleomorfsed (samas kultuuris esinevad erikujulised rakud). Enamus mükoplasmasid on parasiitsed ning nende kasvatamine väljaspool elusorganismi nõuab keerukaid söötmeid. Mükoplasmad parasiteerivad nimesel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. Inimese ja loomade puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme juhade epiteelil ja mönede loomade liigestes. Mükoplasma koloonia meenutab härjasilma.
Neljavalentset (noorsõduritele) polüsahhariidvaktsiini (A, C, Y, W-135) ei soovitata (lühiaegne immuunsus, alla kahestel ebaefektiivne). Grupp B vaktsiini tootmine komplitseeritud. Konjugeeritud grupp C vaktsiin on efektiivne, kasutatakse Inglismaal, Kanadas, saadaval ka Eestis. Bakterid mõmm :) 05/06 Haemophilus influenzae Üldist. G- polüsahhariidkapsliga pleomorfsed kokobatsillid. Aeroobsed või fakultatiivselt anaeroobsed. Omab 6 antigeenset serotüüpi (a-f), neist b vastu on vaktsiin. Praegu on seega kurjad c, f ja kapslita. Siis jaguneb veel biotüüpideks (I…VIII) ja biogruppideks (aegypticus tähtsaim). Esimestel elukuudel koloniseerivad H. parainfluenzae ja kapslita Haemophilus influenzae ülemisi hingamisteid. Kolonisatsiooni vahendava pili, mittepiilsed adhesiinid. Kapsliga
Baseerub 16SrRNA geenide järjestustel Bakteritel 29 hõimkonda, arhedel 5 hõimkonda. 11 BAKTERITE KUJURÜHMAD 1. Kerabakterid e. kokid 2. Pulkbakterid e. batsillid 3. Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (lühemad (vibrioonid) ja pikemad (spirillid)) 4. Keeritsbakterid (spiroheedid) Niitjad bakterid, viljakehi moodustavad bakterid, mütseeli moodustavad bakterid (aktinobakterid), paljukujulised (pleomorfsed). Jätkedega bakterid. RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES Kokid- kerakujulised bakterid. Esinevad ühekaupa, kuid mõned liigid moodustavad ka püsivaid agregaate. Kokkide eelised ja puudused Väiksem eripind. Vastupidavamad kuivusele ja osmootse rõhu muutustele keskkonnas. Mullas, kus keskkonnatingimused on väga muutlikud (toitainete konstentratsioon mullalahuses muutub, muld kuivab sageli läbi jne.) on sageli rohkesti kokke.
Olulisimad perekonnad on *Mycoplasma, *Ureaplasma, *Spiroplasma, *Anaeroplasma jmt. Selle rühma juures ka Erysipelothrix. Esmalt isoleeriti 1960. a. ühelt kopsupõletikuga haigelt ja hakati nimetama PPLO organismideks (pleuropneumonia like organisms). Traditsiooniliselt nimetatakse mükoplasmadeks baktereid, kes on väga väikesed ja kellel puudub rakukest, nad ei suuda sünteesida peptidoglükaani prekursoreid. Tänu kesta puudumisele on nad morfoloogiliselt pleomorfsed, st. ühes ja samas kultuuris võib kohata ümaraid, pirnikujulisi, hargnenud ja helikaalseid rakke. Raku diameeter 0.3-0.8 m. Nad on väikseimad iseseisvalt paljunevad mikroorganismid. Tänu rakukesta puudumisele on mükoplasmad osmootselt tundlikud, resistentsed penitsilliinile, tundlikud detergentidele ja tardsöötmel moodustavad härjasilmakolooniaid. Lihtsaim ehk väikseim senisekveneeritud genoom - kõigest 580 kb - kuulub Mycoplasma genitalium'ile (1998 a. seisuga)
• toiduainetega: brutselloos, tulareemia, tuberkuloos, Q-palavik, listerioos, salmonelloos, antraks, Taenia solium, Taenia saginata, Trichinella, Diphyllobothrium latum, toksoplasmoos. 49 Riketsiate üldiseloomustus Sugukond Rickettsiaceae koosneb väga väikestest aeroobsetest gramnegatiivsetest bakteritest, mis on obligatoorselt rakusisesed parasiidid. Nad ei kasva kunstlikel söötmetel. Riketsiad on pleomorfsed mikroorganismid, nad võivad olla pulgakujulised, kokid või isegi filamendid. Riketsiates esineb nii DNA kui ka RNA. Reservuaariks looduses on loomad ja artropoodid ( täid, lestad, puugid, kärbsed, putukad). Viimased on ka vektoriks, kelle vahendusel toimub inimeste nakatumine. Inimene on seejuures riketsiate vaheperemeheks. Patogeenseid riketsiaid jaotatakse nende poolt põhjustatud haiguste kliinilise pildi, epidemioloogia, vektorite ning reservuaaride alusel
annaabi.ee 
