Päikesesüsteemis. Ekspeditsioonide põhieesmärk on olnud kahtlemata leida märke kunagisest elust. Ligi nelikümmend aastat on teda uuritud (proovitud uurida), kuid kahekümnest retkest on korda läinud vaid kaheksa. Välja arvatud Maa, on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis, tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal). Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 27km sügavune kanjonite süsteem (paremal); Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 kmse läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral. Suurem osa Marsi pinnast on väga vana ja
23 aasta järel Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel Nn. suur vastasseis iga 1517 aasta järel Maast alla 60 miljoni kilomeetri Suurim kaugus Maast kuni 400 miljonit kilomeetrit Marsi pind Punakas kivikõrb Mandrite ja merede vahe keskmiselt 3 km Väiksemaid kraatreid on tasandanud tuul ja liivatormid Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14. kilomeetrini Olympus Mons Suurim mägi päikesesüsteemis 24 km kõrgem ümbritsevast platoost Jalami diameeter üle 500 km Äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust Kraatri diameeter 65 km Tharsis Tohutu kühm Marsi pinnal Läbimõõt ~4000 km Kõrgus ~10 km Valles Marineris Päikesesüsteemi suurim kanjon 4000 km pikkune 27 km sügavune Hellas Planitia Kraater lõunapoolkeral Tekkinud kokkupõrke tagajärjel Üle 6 km sügavune Läbimõõt 2000 km Selgeid tõendeid
Nähtavasti sai ka planeet Marss selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Selle planeedi nime järgi on nimi pandud ka kalendri kolmandale kuule- märtsile. Marsi atmosfäär sisaldab ainult vähesel hulgal hapnikku ja veeauru. Kuna Marsil on vähe veeauru, siis tekib seal ka harva pilvi. Kuna Marss on palju väiksem kui Maa, siis on tema pindala sama suur kui Maa maismaa pindala. -Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal).- Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune.- Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 2-7 km sügavune kanjonite süsteem (paremal);- Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 km-se läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral. Suurem neist on Phobos (tähendusega hirm), mis tiirleb
Veenuse põhjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa või manner. Kontinendi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi, mille kõrgus on 12 kilomeetrit. Seda ümbritsevad ahelikud on vaid 2-3 kilomeetrit kõrged. Lõunapookeral paikneb umbes 7-10 kilomeetri kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa. Hiljem on leitud kaugemal lõunas veel üks kontinent - Lada maa. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 kilomeetrit. Lakshmi platoost ida suunas muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nimetatakse parketiks ja seda pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need on Beta, Bell'i, Ulfrun'i ja Metis'e piirkonnad kõrgusega 2-4 kilomeetrit. Ka nendel on astanguid ja kraatreid. On veel Beta piirkond, mis on eraldiseisev kõrgem ala
Sellel on suur mõju Marsi kliimale. Viking maandurid tegid kindlaks, et Marsi temperatuur varieerub 150 K kuni 295 K . Kuigi Marss on palju väiksem kui Maa, on tema pinna pindala umbes sama kui Maa maismaa pindala. Välja arvatud Maa, on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: - Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis, tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal). - Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. - Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 2-7km sügavune kanjonite süsteem (paremal); - Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 km-se läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral.
Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 kilomeetrit. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nimetatakse parketiks ja seda pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need on Beta, Bell'i, Ulfrun'i ja Metis'e piirkonnad kõrgusega 2-4 kilomeetrit. Ka nendel on astanguid ja kraatreid. 6
Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 kilomeetrit. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nimetatakse parketiks ja seda pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need on Beta, Bell'i, Ulfrun'i ja Metis'e piirkonnad kõrgusega 2-4 kilomeetrit. Ka nendel on astanguid ja kraatreid.
Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 kilomeetrit. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas eemaldumisel muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, üksteisega lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nimetatakse "parketiks" ja seda pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need on Beta, Bell'i, Ulfrun'i ja Metis'e regioonid, kõrgusega 2-4 kilomeetrit. Ka nendel on astanguid ja kraatreid.
Seda ümbritsevad ahelikud on vaid 2-3 kilomeetrit kõrged. Lõunapookeral paikneb umbes 7-10 kilomeetri kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent - Lada maa. Lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 kilomeetrit. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platoost ida suunas muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nimetatakse parketiks ja seda pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Kõige rohkem pakub huvi Beta piirkond, mis on eraldiseisev kõrgem ala. Seal on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea. Suurema läbimõõt on 820 kilomeetrit ja ta on 5 kilomeetrit kõrge, tema kraatri läbimõõt on 60 kuni 90 kilomeetrit.
niinimetatud valged polaarmütsid, mis on paarikümne meetri kõrgused. Jäämütsid koosnevad kihiti jääst ning varieeruva sisaldusega mustast tolmust. Suurimad kõrgused ja sügavaimad madalikud Välja arvatud Maa, on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kookiest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: - Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis, tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal). - Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. - Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 2-7km sügavune kanjonite süsteem (paremal); - Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 km-se läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral.
Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4 km. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsil. Neist kahest noorema, Colette juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas eemaldumisel muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, üksteisega lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgudega. Niisuguseid, "parketi" nime kandvaid pinnamoodustusi pole leitud mitte üheltki teiselt taevakehalt. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need on Beta, Belli, Ulfruni ja Metise regioonid, kõrgusega 2-4 km. Ka nendel on astanguid ja kraatreid.
(polaaralade lumeväljad, tumedad "mered" ekvaatori lähedal, atmosfääris aeg-ajalt ilmuvad pilved). Marsi Kanalid ja mered muudavad oma heledust ning värvi vastavalt aastaaegade vaheldumisele.Välja arvatud Maa, on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: - Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust. - Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. - Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 2-7 km sügavune kanjonite süsteem (paremal); - Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 km-se läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral. Rõhu, temperatuuri ja atmosfääri uuringud näitasid maiste organismide elu võimatust
Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 34 kilomeetrit. Selle platoo pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nimetatakse parketiks ja seda pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need on Beta, Bell'i, Ulfrun'i ja Metis'e piirkonnad kõrgusega 24 kilomeetrit. Ka nendel on astanguid ja kraatreid. 4
kraadini ekvaatoril. Marsi kõrgeim mägi on 15 850 meetri kõrgune vulkaan Olümpos. Marsi kuni 4000 kilomeetri pikkused ja 3 kuni 6 kilomeetri sügavused kanjonid on Päikesesüsteemi suurimad. Välja arvatud Maa, on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: - Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis, tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal). - Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. - Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 2-7km sügavune kanjonite süsteem (paremal); Hellas Planitilia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 km-se läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral.
ulatub Atlandi ookeanist Himaalaja mäestikuni. See vöönd tekkis testsiaarajastikul( ~ 65-1,6 mln a eKr), kui Araabia, Aafrika ja India laamid hakkasid kokku põrkuma Euraasia laamiga. See protsess jätkub tänapäevani ning seetõttu on Türgi kaguosas tihti maanihkeid. Türgi ala on üks maailma aktiivseimaid maavärinate ning vulkaanide piirkond. Türgi pinnareljeef on struktuurselt keerukas. Keskmaastikus on kõrgeid ning samas ka madalaid kohti ning annab mulje järsust platoost. Kõrged mäestikud on koondunud aga just Ida-Türki. Väga madal maa on Lääne-Türgis, Traakias, kuna seal suubuvad jõed Egeuse ja Marmara merre ning samuti asub Lääne-Türgis Must meri ja Vahemeri. Rohkem, kui 80 % Türgi maapinnast on järsk, mägine ning paljude pankadega- seetõttu vähese põllumajandusliku väärtusega. Maastiku reljeef on mägisem idas, kus koonduvad kaks mäestikuahelikku- keskmine kõrgus on seal 1500 meetrit.
Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 34 kilomeetrit. Tolle pinnal on kaks suurt lehtrit, Colette ja Sacajawea, mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsilt. Neist kahest noorema, Colette juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad Akna ning Freyja mägede paralleelsed harjad ja orud, Maxwelli mäed ja Vesta astang. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas eemaldumisel muutub reljeef. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, üksteisega lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nimetatakse "parketiks" ja seda pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need on Beta, Bell'i, Ulfrun'i ja Metis'e regioonid, kõrgusega 24 kilomeetrit. Ka nendel on astanguid ja kraatreid.
Marsil aastaajad. Marsi atmosfäär sisaldab ainult vähesel hulgal hapnikku ja veeauru. Kuna Marsil on vähe veeauru, siis tekib seal ka harva pilvi. Kuna Marss on palju väiksem kui Maa, siis on tema pindala sama suur kui Maa maismaa pindala. "Välja arvatud Maa on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: - Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal). - Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. - Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 2-7 km sügavune kanjonite süsteem (paremal); - Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 km-se läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral. Suurem osa Marsi pinnast on väga vana ja kraatreid täis, aga seal on ka palju
Paljud põhilised Austraalia puuliigid on kasutusel küttepuudena (näiteks pukspuud ja eukalüpti liigid). Austraalias leidub hulgaliselt troopilisi vihmamets. Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid? Riigi põhjaosa kuulub troopikasse, lõunaosa parasvöötmesse. Metsad katavad kitsa rannikuala idas. Lääne pool asuvad üksikute puudega rohumaad ehk savannid. Edasi kaovad puud täielikult ja savannid asenduvad põõsastikega. Tõeline kõrb katab keskse osa Ida-Platoost. Eriti kuiv ja elutu on Nullarbori tasandik, kus laiub lubjakivine lähistroopika kõrb. Austraalia kaguosa ja Tasmaania paiknevad parasvöötmes, seal kasvavad lõunapöögi metsad, mägesid katavad 10 mäginiidud. Kaugel lõunas asuvad paksud metsad igihaljaste puudega. Poolkõrbetes on eukalüptid põõsastena, savannides suurte puudena. Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset püüa iseloomustada
Marsi atmosfäär sisaldab ainult vähesel hulgal hapnikku ja veeauru. Kuna Marsil on vähe veeauru, siis tekib seal ka harva pilvi. Kuna Marss on palju väiksem kui Maa, siis on tema pindala sama suur kui Maa maismaa pindala. "Välja arvatud Maa on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: - Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust (paremal). - Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. - Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 2-7 km sügavune kanjonite süsteem (paremal); - Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 km-se läbimõõduga kokkupõrke tagajärjel tekkinud kraater lõunapoolkeral.
ulatub Atlandi ookeanist Himaalaja mäestikuni. See vöönd tekkis testsiaarajastikul( ~ 65-1,6 mln a eKr), kui Araabia, Aafrika ja India laamid hakkasid kokku põrkuma Euraasia laamiga. See protsess jätkub tänapäevani ning seetõttu on Türgi kaguosas tihti maanihkeid. Türgi ala on üks maailma aktiivseimaid maavärinate ning vulkaanide piirkond. Türgi pinnareljeef on struktuurselt keerukas. Keskmaastikus on kõrgeid ning samas ka madalaid kohti ning annab mulje järsust platoost. Kõrged mäestikud on koondunud aga just Ida-Türki. Väga madal maa on Lääne-Türgis, Traakias, kuna seal suubuvad jõed Egeuse ja Marmara merre ning samuti asub Lääne-Türgis Must meri ja Vahemeri. Rohkem, kui 80 % Türgi maapinnast on järsk, mägine ning paljude pankadega- seetõttu vähese põllumajandusliku väärtusega. Maastiku reljeef on mägisem idas, kus koonduvad kaks mäestikuahelikku- keskmine kõrgus on seal 1500 meetrit.
lavamaa Lavamaa reljeef on enamasti tasane, kuid monikord loikavad teda sügavad vooluveetekkelised orud, sest platoodel voolavate jogede erosioonibaas on madalal. Tasandikust eristab platood enamasti suurem absoluutne korgus ning monevorra liigestatum reljeef. Sageli ongi platoo ja tasandiku ainus vahe selles, et üks on korgemal kui teine. Platood voivad tekkida väga erinevate geoloogiliste protsesside tagajärjel, mistottu ei peeta platoost rääkides silmas selle geneesi, vaid ainult pinnamoodi. MADALIKUD on kuni 50 m korgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üleujutatud. Maa kerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks korgustikest ja lavamaadest hiljem. Madalikud holmavad üle poole Eesti territooriumist ja suurimad neist asuvad Lääne-Eestis. Madalikud piirnevad kas suurimate veekogudega voi rannikumerega. Eesti suuremad madalikud on: Soome lahe (Pohja-Eesti) rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik,
Marsi atmosfäär sisaldab ainult vähesel hulgal hapnikku ja veeauru. Kuna Marsil on vähe veeauru, siis tekib seal ka harva pilvi. Kuna Marss on palju väiksem kui Maa, siis on tema pindala sama suur kui Maa maismaa pindala. (Allikad 5, 8, 10) Kui välja arvata Maa, siis on Marsil kõige mitmekesisem ja huvitavam maastik kõikidest maistest planeetidest, mõned maastikuvormid on üsna suurejoonelised: - Olympus Mons on suurim mägi Päikesesüsteemis tõustes 24 km kõrgemale ümbritsevast platoost. Tema jalami diameeter on üle 500 km ja on äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust . - Tharsis on tohutu kühm Marsi pinnal, mis on läbimõõduga umbes 4000 km ja 10 km kõrgune. - Valles Marineris on 4000 km pikkune ja 2-7 km sügavune kanjonite süsteem. - Hellas Planitia on rohkem kui 6 km sügavune ja 2000 km-se läbimõõduga kraater lõunapoolkeral. (Allikad 5, 8, 10) Suurem osa Marsi pinnast on väga vana ja kraatreid täis, aga seal on ka palju nooremaid,
annaabi.ee 
