Võib elada spoori kujul sadu aastaid. Kui satub headesse tundimustesse ja hakkab elama oma tavapärast elu. N: loomad, kes on surnud, siis nende nahale jääb bakterispoore. Sinikud(tsüanobakterid) - üks rühm baktereid, erinevad sellepoolest, et neil on olemas klorofüll ja võimelised fotosünteesima. Paljunevad augustis, siis kui vesi on soe(lahtedes nt). Selline vesi on ohtlik, kuna seal on sinikute doksiinid. DNAd on leitud ka plasmiidides. Osaleb valgusünteesis(ja võib vahetada asukohta). Bakterid paljunevad pooldudes ja mõned (sinikud) paljunevad nii, et spiraal läheb katki. Mõnel on võime ka punguda(sarnaselt pärmseentele). Paljunemisekiirus - looduses enamast kord ööpäevas, soodsates tingimustes, kord tunnis.. ja mõned ka kord 20/30 minuti jooksul. Antibiootikumid tapavad ka ära kasulikud bakterid oma mikrofloora. Nahapinnal elavad ka
tekkimise kohas Lactobacillus, Pedicoccus, Erysipelothrix). 2. 2. Vankomütsiin peptidoglükaani D-alaniin-D- Resistentsust määravad geenid vanA ja vanB (glükopeptiid) alaniin-otsaga, takistab plasmiidides > muutused pentapeptiidotstes kihtidevaheliste sildade (Enterococcus faecium, Enterococcus moodustumist. faecalis (VRE), S. aureus (VISA) -- praegu üliharv).
grampositiivseteks. Gramnegatiivsete bakterite ehitus on keerukam kui grampositiivsetel. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Rakud sisaldavad DNA spiraali ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning muid keerukaid organoide pole siin leitud. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omadest. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks endospoore. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumise teel, esineb aga teisigi mooduseid. Kuigi enamik baktereid paljuneb pooldumise teel, on mõnel liigil täheldatud ka omapärast sugulist paljunemist, kus ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Sobiva temperatuuri
Ainevahetus-tüüp Heterotroofne Autotroofne Heterotroofne SEENERAKK · Kitiinist kestaga · Plastiide ja taimedele iseloomulike omadustega vakuoole ei esine · Organellid samad, mis loomarakus · Võivad olla üherakulised või hulkraksed BAKTERIRAKK · Eeltuumne (DNA ei ole eraldatud membraaniga, asub tuumapiirkonnas) · Tuumapiirkonnas on üks rõngakujuline kromosoom (haploidne kromosoomistik) · Väikestes DNA rõngasmolekulides PLASMIIDIDES asuvad geenid, mida bakteril pole tavaolukorras vaja · Tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan · Rakumembraani ümbritseb rakukest · Rakukesta pinnal on limakapsel (kaitseb kuivamise eest) · Ribosoomid on ehituselt eukarüootide ribosoomidest erinevad · Tsütoplasmas on varuainete terakesed · Puuduvad: mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasmavõrgustik, Gogi kompleks, lüsosoomid BAKTERIRAKKE ISELOOMUSTAVAD · Viburid · Karvakesed ehk piilid
võrreldes grampositiivsetega komplekssem. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel, sageli on nad varustatud ühe või mitme viburiga, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. Rakud sisaldavad DNA spiraali (nukleoid) ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning teisi keerukaid organoide pole siin leitud. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omadest. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks endospoore. 4 Siret Püi Bakterid Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga ka teisi mooduseid. Sobiva
o Ravimitööstus--penitsilliin, tungalterad. o Biotehnoloogia. 13. Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse? Bakterite suurused jäävad vahemikku 0,1...25 m 14. Kirjelda bakteri raku ehitust ja rakuosade ülesandeid. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omadest. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks endospoore. 15. Nimeta bakteri kujurühmad. 1) Kerabakterid (kokid) 2) Pulkbakterid (batsillid) 3) Spiraalsed bakterid (spirillid) 4)Keeritsbakterid (spiroheedid) 5) Punguvad ja jätketega bakterid 6) Niitjad bakterid 16. Nimeta bakterite paljunemisviisid. Bakterid paljunevad mittesuguliselt, vegetatiivselt e. pooldumise teel.
Grammnegatiivsete bakterite ehitus on keerukam kui grammpositiivsetel. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil ühe või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. Rakud sisaldavad DNA spiraali (nukleoid) ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning teisi keerukaid organoide pole siin leitud. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omadest. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks endospoore. Osa baktereid elab parasiitidena taimedes ja loomades, põhjustades mitmesuguseid haigusi. Neid nimetatakse patogeenseteks ehk tõvestavateks bakteriteks. Paljud bakterid elavad saprobiontidena, mis tähendab seda, et nad toituvad surnud orgaanilisest ainest.
pöördumatult ribsoomi 30S kodeerivad geenid sõltuv. alaühikule, blokeerides seal 50S plasmiidides, kanduvad Streptomütsiini kasutatakse harva – ainult tuberkuloosi, brutselloosi, alaühiku kinnitumise. liikide vahel üle, põhjustavad tulareemia, katku korral. pärsivad proteiinide sünteesi,
Plasmiidide replikatsioon võib toimuda kromosomaalsest DNA-st sõltumatult 10. Milleks on bakteri DNA-s OriC järjestus? Mikroobide genoomi replikatsioon algab DNA ühest punktist (origin – algus), mida nim oriC lookuseks. Bakterite genoomis sisaldub üks või mitu oriC lookust. Lookus seondub bakteri tsütoplasma membraaniga . Samas kohas lahknevad DNA ahelad ja tekib replikatsioonikahvel. 11. Kus esineb rõngasreplikatsioon? Bakteriofaagides ja plasmiidides. Eriti tähtis on see replikatsioonimehhanism autonoomselt paljunevates plasmiidides. 12. Kuidas kontrollitakse bakterirakus geeniekspressiooni? Replikatsiooni tasemel (vananemine, generatsiooniaeg, molekulaarne kell) Transkriptsiooni tasemel – bakterites peamine kontrollmehhanism, kõige tähtsam on operon Ensüümide aktiivsuse kaudu 13. Millistesse gruppidesse jagatakse bakteri geenid nende ekspressiooni regulatsiooni alusel?
Gramnegatiivsete bakterite rakuehitus on võrreldes grampositiivsetega komplekssem. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel, sageli on nad varustatud ühe või mitme viburiga, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. Rakud sisaldavad DNA spiraali ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning teisi keerukaid organoide pole siin leitud. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omadest. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks endospoore. Paljudel bakteritel esineb üks, kaks või rohkem vibureid. Tavaliselt puuduvad viburid patogeensetel bakteritel. Bakterite viburite läbimõõt on 20-30 nanomeetrit, pikkus keskmiselt 10 mikromeetrit. Viburid koosnevad erilisest valgust flagelliinist. Bakteri viburite arv ja paiknemine on väga erinev:
- Puudub tuuma membraan , üks haploidne rõngaskromosoom - Leidub plasmiide - Elus, rakuline, tuumata - Suht suur (1000nm) - Allub antibiootikumidele Mikrobioota - metaboolne funktsioon - Kaitse funktsioon - Struktuurne funktsioon Prokarüootsed ( seene rakud , loomarakud , taimerakud, protistid) Eukarüootse ja prokarüootse sarnasus ja erinevus S: rakumembraan ja ribosoomid Eu: tuum, DNA(kromosoomides), organellid Prok: tuumpuudub, DNA (plasmiidides) Loomne rakk vs. taimne rakk Loomarakk: Tsentrioolid, lüsosoomid Taimnerakk: Raku kest, kloroplastid, vakuoolid Loomne ja taimne : membraan , tuum , endoplasm ret, mitokondrid, golgi kompleks Rakumembraani 3 IT? - Kaitsefun - Ainete ja ühemdite transport - Info retseptoritega Kolesterool annab membraanile teatava jäikuse Glükoproteiinid- retsptoorne fun Valkude 3 IT ? - Ainete transport(kanalid, kandjad, pumbad) - Signaalide vastuvõtt ja edastamine
grampositiivsetega komplekssem. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel, sageli on nad varustatud ühe või mitme viburiga, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. Rakud sisaldavad DNA spiraali (nukleoid) ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning teisi keerukaid organoide pole siin leitud. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omadest. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks endospoore. Bakterid põllumajanduses- või ja juustu valmistamiseks, Bakterite abil toodetakse enamus piimasaadusi, näiteks hapupiim, keefir ja jogurt aga ka alkoholi, antibiootikume, veiniäädikat jm. orgaanilisi ühendeid. Inimene kasutab baktereid veel naha parkimisel, linaleotamisel ja reovete puhastamisel
Ligaas ei liida kokku kõikki molekule, seega pole see protsess 100%lise efektiivsusega. Kui sobiv molekul tekib, siis peab olema võimalus selle paljundamiseks. Bakteri rakkudes esinevad kromosoomi kõrval veel ühed DNA molekulid, mille suurus on oluliselt väiksem kui kromosoomil plasmiidid. Plasmiidid on bakteritel olemas enamasti siis, kui ta kasvab suhteliselt mittesoodsates tingimustes, kus võivad sattuda erinevate toksiinide mõju alla vms. plasmiidides sisalduvad geenid enamasti kodeerivadki looduses just taolisi valke, mis on vajalikud ebasoodsates keskkonnatingimustes toime tulla. Geenitehnoloogias on plasmiidid olulised, sest esiteks on nad suhteliselt väiksed DNA molekulid, seega on nendega katseklaasi manipulatsioone lihtsam teha. Teiseks on plasmiidset DNA'd rakus palju ja lihtne bakteritega paljundada. Seega teeme ühest plasmiidist bakterite abil baktereis palju identseid koopiaid kloone
sarnaselt kloramfinekoolile. Leegionäritõve ravimiseks. Resistentsus antibiootikute suhtes. Kiire paljunemine seoses lõpetamata raviprotseduuridega. Võetakse antibiootikume, mille tulemusena surevad valdavas enamuses ära bakterid, kel puudub resistentsus ning need üskikud, kel see on, saavad vohada juhul, kui ravi enneaegselt ära lõpetatakse, iniemse kaitsesüsteem ei suuda neid üksi hävitada. Tulemus: suur hulk resistentseid baktereid. Geenivahetus toimub kas faagide abil plasmiidides sisalduva info kandmine ühest rakust teise (transduktsioon), nt b-laktamaasie sünteesiks, või bakterite liitumisel (konjugatsioon) ja DNA vahetamisel. Loeng 13 Ravimitootmise regulatsioon Eestis annab ravimite tootmise tegevusloa ehk tootmise õiguse Ravimiamet. Tegevusloal on kirjas, milliseid tegevusi konkreetne ettevõte võib teha ning milliseid ravimvorme toota. Tegevuslubade vormistus järgib Euroopa Liidu ühtset formaati. Enne tegevusloa
survele. Plasmiidide funktsioonid 1. R-plasmiidid ehk resistentsust määravad plasmiidid 2. Virulntsusfaktoreid kodeerivad plasmiidid (virusvastased toksiinid) 3. Bakteriotsiide kodeerivad plasmiidid (muudavad teise bakteri kesta läbilaskvaks. 4. Antibiootikume produtseeerivad plasmiidid 5. Degradatiivsed plasmiidid (lagundavad süsinikuallikaks näit. Fenoole) 6. Ti plasmiidid (indutseerivad taimedel kasvajaid) Funktsioonid võivad olla väga erinevad. Plasmiidides on ekstrafunktsioonid (vähem elutähtsad). Võivad olla erinevad funktsioonid, see vajalik populatsiooni säilitamiseks. Antibiootikumide funktsiooniks on hoida prokarüootide populatsioonid tasakaalus. Virulentsusfaktorid toodavad vaksiine näiteks bakterofaagide vastu. 3. selle toimel teised bakteritüübid muutuvad nendetaolisteks, kest hakkab läbi laskma. Plasmiidide klassifitseerimine 1. Sobivus samas sobivusklassis olevad plasmiidid ei saa eksisteerida samas rakus. 2
) identsed järglased. Rakukloonimine. Hulkraksete loomade rakkude kloonimiseks külvatakse hõredaid rakususpensioone pooltahkesse söötmesse või plastikplaadi lohkudesse või eraldatakse üksikud rakud mikropipetiga ja kultiveeritakse eraldi paljundussöötmes. Nii saadakse nt. monokloonseid antikehi produtseerivaid hübridoomirakkude kloone. DNA- kloonimine. Inimese (või muude organismide) suvalisi või kindlaid geene sisaldavaid DNA- fragmente kloonitakse bakterikloonide plasmiidides või pärmseenerakkude kunstlikes kromosoomides. Sel meetodil on loodud inimese genoomi mitmesugused pangad. GMO e. genetically modified organisms - geneetiliselt muudetud organismid. Maailmas on praegu palju vaidlusi GMO legislatsiooni kohta. 75. Sporo- ja gametofüüt, haplo- ja diplofaas. Põlvkondade vahetus. Gametofüüt (n - haplofaas) - gameete moodustav taim (mitootiliselt). Sporofuut (2n - diplofaas) - spoore moodustav taim
moodustised, mügarad. Ti plasmiide on erinevat tüüpi. Määravad apiindide sünteesi (need on Arg derivaadid). Nopaliin –aine, mis sunnib taime diferentseeruma. T-regioon ühineb taime genoomiga. 93 Ti-plasmiidide geenid: 1. vir – DNA ülekanne taimele 2. shi – võrse areng 3. rai – juure areng 4. nos – nopaliini süntees 5. noc - nopaliini katabolism 6. ocs 7. occ 8. tra – baktereid transportiv geen vir, shi ja rai on kõigis Ti-plasmiidides. T-DNA bakteris ja taimes Ti-plasmiid on bakteris kahe korduse vahel, kui kandub üle taimele, siis kordustest jääb vähe kordusi järele. Taimes Ti enam välja ei saa, sest pole enam kordusjärjestuste vahel st on ühesuunaline liikumine. Immuunsüsteemist veel Kuidas tekivad antikehad, mis tunnevad antigeeni ära veel täpsemalt? See tekib somaatiliste mutatsioonide tulemusena ühe geeni väga täpses piirkonnas. Ainult diferentseerunud B-lümfotsüütides
annaabi.ee 
