VEEENUS Kenno Epler 9b Tartu 2005 Veenus Kreeka Aphrodite (rooma Venus) oli Zeusi ja Dione tütar, armastuse- ja ilujumalanna. Meie esivanemad tundsid Veenust Eha- ja Koidutähena, kuna Maal on ta nähtav ainult kas hommikuti või õhtuti. Päikesest lugedes teine (0,72 a.ü.) ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km) on peaaegu maakera suurune. Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi. Rahvasuu nimetab teda seetõttu vastavalt olukorrale kas koidu- või ehatäheks. Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Juba sajandeid on teada, et Ve...
kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Siinkohal võib ühe näitena tuua Hellase mere, mille läbimõõt on üle 1000 kilomeetri. Üheaegselt kraatritega tekkisid ka ringstruktuurid, mida võime näha ka Kuul. Löögikraatrid paiknevad marsil põhiliselt iidsetel lõunapoolsetel mandrialadel, põhjapool leidub neid vähe. Polaaraladel kraatreid peaaegu pole. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha. Leidub grandioossed riffe, mis ulatuvad tuhandetesse kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuuleerosioonina. Marsi pind on keerulise reljeefiga. Eriti efektsed on kilpvulkaanid, milledel pole analoogi terves Päikessüsteemis. Omapärased on ka polaaralade igijääkatted, mis koosnevad peamiselt süsihappelumest
Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest.Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast.Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal.Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuun'i tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Planeedi asukoha arvutamine põhines ...
URAAN Uraan on seitsmes planeet Päikesest ja suuruselt kolmas (diameetri järgi). Uraan on diameetrilt suurem, kuid massilt väiksem kui Neptuun. Uraan avastati juhuse tõttu William Herschel poolt, kui ta uuris taevast teleskoobiga 13. märtsil, 1781. aastal. Algul ta arvas, et see oli komeet. Teda on tegelikult nähtud palju kordi varem, kuid ignoreeritud kui lihtsalt üht tähte (varaseim ülestähendatud märkamine oli 1690. aastal). Uraani on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 24. jaanuaril 1986. aastal. Suurem osa planeetidest pöörlevad telgedel, mis on peaaegu risti ekliptika tasapinnaga, aga Uraan telg on peaaegu paralleelne ekliptikaga. Voyager 2 möödumise ajal näitas Uraani lõunapoolus peaaegu täpselt vastu Päikest. Sellest tuleneb veider fakt, et Uraani polaaralad võtavad vastu rohkem energiat Päikeselt kui tema ekvatorjaalsed regioonid. Planeet on sellele vaatam...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Planeet Saturn Referaat Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2008 2 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Planeedi pind..........................................................................................4 Saturni pilvkate.......................................................................................5 Saturni rõngad.........................................................................................6 Rõngata saturn........................................................................................7 Saturni kuu...
Saturn Koostas: Kätlin Lääne Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturn on Päikesesüsteemi üheks suurimaks planeediks, seda edestab ainult Jupiter. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Kuna Saturn asub Päikesest väga kaugel, siis on seal ka väga külm võrreldes keskmise pinnatemperatuuriga Maal (+22°C). Saturni temperatuur on umbes -180°C. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil, ei ole läbipaistmatu pilvkatte pärast võimalik näha ka Saturni pinda. Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Mass on 5,6846×1026 kg ehk umbes 95 Maad Ta on meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum Saturni rõngad Rõngad avastas Galileo Galilei, kes 1610. aastal märkas oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodust...
Saturni kaaslasest Titanusest. Merkuuri suurus on võrreldav ka Jupiteri kaaslase Kallisto ja Neptuuni kaaslase Tritoni omaga. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist). Mass mõõdeti kosmoseaparaadi Mariner 10 trajektoori häirituse järgi lähedastel möödumistel planeedist 1974 ja 1975. Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Et raskusjõud on palju suurem kui Kuul, siis väljapaisatud materjal jõuab 65%-ni sellest kaugusest mis Kuul. Raskuskiirendus on 3,71 m/s² (0,38 raskuskiirendusest Maal). Paokiirus (planeedi gravitatsiooniväljast lahkumiseks vajalik kiirus) on 4,25 km/s (0,38 paokiirusest Maal). Kaaslasi ei ole Merkuuril ei ole kaaslasi. Vaadeldavus
MARSS TUTVUSTUS Neljas planeet alates Päikesest Suuruselt seitsmes Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Orbiit: 227,940,000 (1,52 AU) Päikesest Diameeter: 6, 794 km Mass: 6, 4219e23 kg AJALUGU Marss on nime saanud Sõjajumalast, punansest värvusest Esimene kosmoselaev, Mariner 4 1965. aastal 1976. aastal kaks Viking maandurit 4. juuli 1997. aasta Marsi Rajaleidja(MarsPathfinder) MAA JA MARSS Marsi raadius on poole väiksem, kui maa oma. Marsi mass on 9 korda väiksem maa omast. Marsi maapinda on natukene vähem, kui maakeral kuiva maad. Marsil on punakas toon tänu rikkalikule raua III oksiidi sisaldusele. (rooste pmst) ATMOSFÄÄR Marss kaotas enda magnetvälja 4 miljardit aastat tagasi. Seejärel on hakanud päikesetuuled ära ...
Juurikaru Põhikool Neptuun 2009 õ.a Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. See planeet avastati 23. septembril 1846. Neptuuni suurus: Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas planeet. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Muu info Neptuuni kohta: Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad päikesesüsteemis ulatudes 2000km/tunnis. Neptuunil on teadaolevalt 8 kuud. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, k...
Marss on neljas planeet alates Päikesest ja suuruselt seitsmes: Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile. Üks huvitav kõrvalmärkus neile, kes soovivad rajada kolooniaid Marsile -Rooma jumal Marss oli põllumajandusjumal, enne kui ta seostati Kreeka Aresega. Marsist tuleneb ka märtsikuu nimi.. Marssi tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on ikka ulmekirjanike lemmik kui Maa järel soodsaim koht Päikesesüsteemis inimese eksisteerimiseks. Aga kuulsad "kanalid", mida "nägid" Lowell ja teised, olid kahjuks lihtsalt niisama kujutletavad kui Barsoomi printsessid. Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. Järgnes palju teisi, kaasa arvatud kaks Viking maandurit 1976. aastal. Pärast pikka 20 aastast vaheaega maandus 4. juulil 1997. aastal Marsil edukalt Marsi Rajaleidja (MarsPathfinde...
SATURN · Suuruselt teine planeet meie Päikesesüsteemis · 6 planeet meie Päikesest, vahemaa 1,4 miljardit km · Tiirlemisperiood 29,5 Maa aastat (9,69km/s) · Pöörlemisperiood 10h 33min · Ainus planeet, mille tihedus on veest hõredam (0,687g/cm) · Mass = 95 Maa massi (5,6846 * 1026 ) · Kaaslasi 60, tuntuim Titaan · Võib puhuda tuul kuni 1800km/h. · Nimetatud jumala Saturnuse järgi · Tuum: raud, nikkel, silikaatne kivim. Ümbritsevad kihid: metalliline vesinik, vedel vesinik ja vedel heelium, väline gaasikiht · Tundub meile kollane atmosfääris oleva ammoniaagi tõttu · Magnetväli põhjustatud läbi metallilise vesiniku jooksva elektrivoolu poolt. · Puudub piiritletud välispind · Temperatuur, rõhk ja tihedus keskmes suuremad, mis põhjustab vesiniku metalliliseks minemise · Atmosfäär 100km paksune · Kiirgab 2,5 korda rohkem energiat kosmosesse kui Päikselt pärineb. (Kelvin-Helmholtzi mehhanism) · Elu ei eksisteeri, rõhk on l...
Tallinna Gümnaasium Planeet Marss Referaat Koostaja: Juhendaja:õp. Tallinn 2010 Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja on ühtlasi ka Maale kõige lähem planeet. Marssi on nimetatud ka Punaseks Planeediks,sest tema pinda katavad punase liiva kõrbed. Marsi tiirlemine ümber Päikese kestab 2 Maa aastat. Marss pöörleb peaaegu sama kiiresti kui Maa, 1 pööre kestab 1 ööpäeva. Elu ei ole Marsilt leitud, aga oletatakse, et mingisugune algeline elu võis seal kunagi olla. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja k...
Marss Kadi Kriisa Punane planeet · Marss on päikesesüsteemi neljas planeet ja suuruselt seitsmes. · Marss Kreeka k. Ares Sõjajumal. Vettsisaldavad rauaoksiidid annavad planeedile punase värvuse. · Marsil on väga hõre atmosfäär, mis koosneb põhiliselt väikesest kogusest järelejäänud süsinikdioksiidist (95.3%) lisaks lämmastikust (2.7%), argoonist (1.6%) ja väikese lisandina hapnikust (0.15%) ning veest (0.03%). · Marsi mõlemal poolusel on püsivad jäämütsid, mis koosnevad peamiselt tahkest süsinikdioksiidist ("kuiv jää"). Jäämütsid näivad olevat kihilise struktuuriga, koosnedes kihiti jääst koos erineva kontsentratsiooniga mustast tolmust. · Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Ööpäeva pikkus on 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. · Keskmine pinnatemperatuur on 50° (kõrgeim registreeritud pinnatemperatuur on 20°, madalaim 140°). ...
Planeet Tempe Atmosfäär Magnetväli Pind Vesi Kaaslased g Päev+aastaajad -ratuur 179°C- Äärmiselt hõre Maa omast *Kõrge 176 Maapäeva, Merkuur 427°C (Vesinik, 100 korda metallisisaldusega. Pole Aastaajad olemas heleium,kaalium) nõrgem *Kraatrid ja Jää + mäeahelikud 100 korda * Sarnaneb 117 Maapäeva tihedam Maa kivikõrbega Pole Pole + Sünoodiline aasta Veenu 480 °C omast (96,5% Puudub *Pruunikas värv, ...
Neptuun Neptuun avastati Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal, millest tehti järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet. Neptuun leiti 1846. aastal ning nimi pandi merejumal Neptunuse järgi Neptuun on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa ( 4 ja pool miljardit km). Neptuuni on lootusetu vaadelda palja silmaga. Samuti on Neptuun maast 4 korda suurema läbimõõduga, 17 korda massiivsem ja 60 korda mahukam. Tihedus on üle 3 korra väiksem Maa tihedusest. Päikesevalgus on 900 korda nõrgem kui Maal. Neptuun tiirleb peaaegu ringikujulisel orbiidil ning üheks tiiruks ümber Päikese kulub tal 165 maist aastat. Tema päev kestab aga ainult 18 tundi. Planeet pöörleb tavapärases suunas. Neptuuni pilvekihis olevat 235 kraadi külma. Ei ole kindel kas pilvekihi all on tahket pinda. Heledate pilvede põhjal tehti kindlaks, et Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tuuled kohati pilvi edasi rohk...
Tiirleb 1,5 aastat e. 550,4 ööpäeva ümber Saturni Pan. Avastati 1990. M.Showalter Tiirlemise perioodi ei teata Avastati 9 aasta vanustelt Voyageri fotodelt. Ta tiirutab Encke lõhes, toimides seejuures karjusena, kes hoiab Encke lõhe lahti. Lisaks fakte. Magnetväli on tugvam kui Maal, kuid nõrgem kui Jupiteril Magnetvälja telg ühtib pöörlemisteljega Esimene kosmose aparaat, kes külastas Saturni ümbrust oli ,,Pioneer 11'', kes 1.09.1979, möödus kaugusel 21400 km sellest planeedist Kõige ligemal on olnud Saturnile Voyager 2 Kasutatud allikad. Horisont juuni 4/97 Planeedi elu ,,Universum´' (Rosmeni kirjastus 1999) Avanta+ kirjastus 2000 Entsüklopeedia `'Astronoomia'' http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D0%B0%D1%82%D1%83%D1%80%D0% D0.A1.D0.B0.D1.82.D1.83.D1.80.D0.BD.D0.B0 http://selena.sai.msu.ru/Home/SolarSystem/saturn/saturn.htm Tänan tähelepanu eest!
PLUUTO Avastamislugu Avastati 18. veebruaril 1930 On saanud oma nime Vana-Rooma jumala Pluto järgi Otsiti planeeti, mis põhjustas häirivusi Uraani liikumises Mõõtmed Keskmine raadius on 1195 km Mass on 0,002 Maa massi Päikse ümber tiirlevatest planeedist kõige väiksem Orbiit Orbiit on elliptiline Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248 aastaga Viimati oli Pluuto Päikesele lähemal kui Neptuun 1979 – 1999 aastal Pluuto pöörleb külili nagu Uraangi Suhe Neptuuniga Pluuto orbiit läbib Neptuuni orbiiti Nad ei saa kunagi põrkuda Koostis Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata Arvatavasti koosneb kivisest südamikust, mida katab jäine vahevöö Pinnasetemperatuur on väga madal, umbes -230˚C
PLUUTO Kristiina Toomik 10.Sotsiaal 08.02.2016 Avastamislugu Avastati 18. veebruaril 1930. On saanud oma nime Vana-Rooma jumala Pluto järgi. Otsiti planeeti, mis põhjustas häirivusi Uraani liikumises. http://www.cbc.ca/news/technology/nasa-new-horizons-pluto- mission-finds-ice-peaks-massive-canyons-1.3152880 Mõõtmed Keskmine raadius on 1195 km. Mass on 0,002 Maa massi. Päikse ümber tiirlevatest planeedist kõige väiksem, ning seetõttu on ka kääbusplaneet. http://www.conservationinstitute.org/pluto-overthrowing-the-gods/ Orbiit Orbiit on elliptiline; Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248 aastaga; Viimati oli Pluuto Päikesele lähemal kui Neptuun 1979 – 1999 aastal; Pluuto pöörleb külili nagu Uraangi. https://en.wikipedia.org/wiki/Pluto#/media/File:T heKuiperBelt_Orbits_Pluto_Polar.svg
Uraani rõngad Uraani keeruline rõngaste süsteem avastati 1977. aastal Päikesesüsteemis järjekorras teisena Saturni rõngaste järel. Rõngad koosnevad väga tumedatest osakestest, mille suurus varieerub mõnest mikromeetrist kuni mõnekümne meetrini. Praegusel ajal tuntakse 13 eristatavat rõngast, neist eredaim on (epsilon) rõngas. Kõik rõngad peale kahe on väga kitsad nende laius on tavaliselt mõni kilomeeter. Rõngad on tõenäoliselt planeedist nooremad; dünaamika kaalutlused näitavad, et nad ei tekkinud planeediga ühel ajal. Rõngaste materjal võib olla pärit ühelt (või mitmelt) kaaslaselt, mis purunes kokkupõrke tagajärjel. Paljudest kaaslase purunenud tükkidest jäid vaid vähesed stabiilsesse tsooni, moodustades tänapäevased rõngad. Foto Uraani rõngastest, millest eredaim on rõngas William Herschel kirjeldas võimalikku Uraani rõngast 1789
valgusaastaks. 5. Mis on Päikesesüsteem? Päikese ümber tiirlevad kaaslased planeedid, mis kokku moodustavad Päikesesüsteemi 6. Milliseid taevakehasid nimetatakse planeetideks? Maalt vaadates on suurema osa taevakehade asend taevad suhteliselt püsiv, mõned on aga pidevas liikumises. Neid taevakehasid, mis päev-päevalt oma asendit muudavad, hakkasid vanad kreeklased kutsuma planeetideks. 7. Mitmest planeedist koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb 8 planeedist , Pluutot ei loeta enam planeediks, vaid ta on kääbusplaneet. 8. Miks on Maa pöörlemine ümber oma telje tähtis? Maa pöörlemisega ümber oma telje on tingitud öö ja päeva vaheldumisega. 9. Miks on Maa tiirlemine ümber Päikese tähtis? Tiirlemisest ümber Päikesest aga aastaaegade vaheldumisega. 10. Nimeta Maa kaaslane? Maa kaaslane on Kuu 11. Mis on geosfäär? Maa kõiki suuremaid sfääre nim. geosfääriks. 12. Kuidas paiknevas maa geosfäärid
Merkuur Sisukord Sissejuhatus Üldandmed Sarnasus Kuuga Merkuur ja Päike Atmosfäär Pinnas Sisemus Mariner 10 Messenger Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Oma nime on Päikesele lähim planeet saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Sumerid nimetasid "Ubu-idim-gud-ud" Merkuur on Päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi planeedist väikseim. Merkuurist oli seni väga vähe teada, sest Maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel või kolmel ajavahemikul. Üldandmed Ööpäev on sellel planeedil 176 korda maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga. Merkuuri kaugus Päikesest : 46 - 70 000 000 km. Mass : 3,303×1023 kg Diameeter : 4,880 km Suurt tihedus (5,44 g/cm3). Maa (5,52 g/cm3) järel teisel kohal Päikesesüsteemis. Üldandmed Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on tinahalli värvi.
See olen Mina, kes elab Maal ja õpib füüsikat ning teab... Maa ...,et füüsikalise maailmapildi areng toimus nii: ...,et maailma struktuur on järgmine: ...,et... Universum on maailmakõiksus Meie kodugalaktikaks on Linnutee Päikesesüsteem koosneb 8st planeedist, kääbusplaneetidest ja hulgaliselt väikekehadest Maa on meie koduplaneet Organismid on elusolendid planeedil Maa, keda oleme õppinud bioloogias Rakud on organismide koostisosad, mida oleme õppinud bioloogias Molekulid ja aatomid on tuttavad keemiast Liit- ja algosakesed on kõige väiksemad osakesed, mida inimene teab ...ning iga loetletud asja kohta veel midagi... ...ja... ...,et on olemas suur hulk valemeid ning E = mc 2
PLUUTO 134340 Andmed o Planeedist kääbusplaneediks 24.08.06 o Keskmine kaugus Päikesest 39,4 astronoomilist ühikut ehk 5,9 miljardit km o 248 aastat on 1 Maa aasta o 67 päeva on 1 Maa päev o Keskmine raadius 1195km (0,19 Maa raadiusest) o Mass on 0,002 Maa omast o Pinna temperatuur 228 kuni 238 C o Koosneb 70% kivimitest; 30% jää segust o Pinna rõhk mõni mikrobaar o Atmosfäär koosneb metaanist ja nitrogeenist Kaaslane/sed CHARON James Christy avastas 1978.aastal 19 640 km kaugusel Rohkem, kui pool Pluuto suurusest läbimõõt 1200km Ainulaadne sünkroonis liikumine Madal tihedus: 2gm/cm³ NIX ja HYDRA 2005.aastal Avastamine 18.veebruar 1930, USA, Clyde Tombaugh Avastati Uraani uurimisel juhuslik sattumine otsingupiirkonda `'Planeet X'' otsimine 12.märts tehti teatavaks VanaKreeka allilmajumala nimi ...
maakera) ,mis on päikesesüsteemi plneetide seas neljandal kohal. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst ning uraani tihedus on 1,27g/cm3. Uraani temperatuur võib langeda kuni -244 kraadini. Uraani atmosfäär koosneb 83% vesinikust, 15% heeliumist ja 2% metaanist. Uraani keskmine kaugus päikesest on ligi 3 miljardit kilomeetrit. Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem. Uraan teeb tiiru ümber päikese 84,3 maa aastaga. Uraani 13 rõngast on planeedist endast nooremad, ning koosevd tumedatest osakestest mille suurus varieerub mõnest mirkromeetrist kuni mõnekümne meetrini. Uraani telje kalle ekliptika (Maa orbiidi tasand) normaali suhtes on 97,77 kraadi. Uraani pöörlemistelg on peaaegu paralleelne päikesesüsteemi tasandiga, mille tõttu on aastaaegade vaheldumine uraanil täiesti erinev võrreldes teiste planeetidega. Uraani poolustel kestab polaarpäev ja polaaröö kokku 42 aastat.
· ööpäev 9 tundi 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem Diferentsiaalne pöörlemine · Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline - Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit Ähmased rõngad Ehitus · Kivisest massist tuum · Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul · Kõige välimine kiht koosneb peamiselt harilikust molekulaarsest vesinikust ja heeliumist, mis on sisemuses vedel ja kaugemal väljas gaasiline Vööndid ja vööd · Suure kiirusega tuuled (piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel) · värvilised vöödid · Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks · Tumedaid vöödeks Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi,
· ööpäev 9 tundi 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem Diferentsiaalne pöörlemine · Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline - Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit Ähmased rõngad Ehitus · Kivisest massist tuum · Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul · Kõige välimine kiht koosneb peamiselt harilikust molekulaarsest vesinikust ja heeliumist, mis on sisemuses vedel ja kaugemal väljas gaasiline Vööndid ja vööd · Suure kiirusega tuuled (piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel) · värvilised vöödid · Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks · Tumedaid vöödeks Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi,
veeauru. Veenus erineb teistest planeetidest selle poolest, et ta pöörleb oma telje ümber tiirlemisele vastupidises suunas. Veenuse pinnatemperatuur on umbes 480 kraadi kuna ta atmosfäär on väga tihe siis laseb see soojuse sisse aga välja enam ei lase. Ööpäev veenusel kestab 117 päeva. Veenuse aasta kestab 225 päeva ning veenusel on aasta jooksul ainult kaks ööpäeva. Kuna öö on väga pikk siis võiks arvata, et selle ajaga jahtub pool planeedist ära. Kuid kuna seal on väga kõvad tuuled, mille kiirus on 300 kuni 400 kilomeetrit tunnis, mis toovad kogu aeg soojust sealt poolt kuhu päike paistab, siis püsib planeet kogu aeg sama kuum. Pilved on kollakasvalged, sest nad koosnevad põhiliselt väävelhappest. Veenusel oli kunagi vesi, aga see kõik aurustus rohkete vulkaanipursete tagajärjel. Veenus ja Maa on peaaegu sama suured. Veenus paistab teleskoobis alati sirbikujulisena. Ta orbiit on praktselt ringi kujuline
inimeste meelelahutuseks, kuid vaevalt keegi mõtleb, et selle liikumise juures toimub energia muutumine. Staaziga suitsetaja, oma järgmist sigaretti tikuga süüdates, ei pööra kunagi tähelepanu, kuidas töötab hõõrdeseadus. Tänu gravitatsioonijõu ületamisele on inimestel võimalik täna rännata kosmoses ja võib-olla homme juba ääretus galaktikas. Samuti füüsikateadus võimaldab teadlastel välja arvutada asteroidide potensiaalset põrkumist Maaga, planeetide kaugust meie planeedist, temperatuuride muutumist jne. Elukvatiteedi parandamise käigus tihtipeale unustatakse, et maailm muutub liiga marejaalseks ja kõike on võimalik seletada kas keemilise reaktsiooni või füüsikalise valemiga. Kõik see viib inimesed rohkem stressi ja frustratsiooni, sest kadumas on uskumused ja lootused kõrgemale jõule, kes pärast pikki ohverdusi ja palvetusi oma abikäe ulatavad. Seadused, mis teevad inimeste elu nii heaks, võivad
Maast 149.6 miljoni km kaugusel. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73%) ja heeliumist (25%). Pinna temperatuur 5500°C. Merkuur Päikesele kõige lähemal paiknev planeet. Kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Merkuur kuuleb kiviplaneetide hulka. Planeedil ei ole teada kaaslasi. Merkuuri on uurinud ainult kaks kosmosesondi: Mariner 10 sooritas (1971–1972) planeedist kolm möödalendu ja (2011–2015) tiirles Merkuuri orbiidil MESSENGER. Planeedil peaaegu puudub atmosfäär. Veenus Maale lähim planeet. Kuulub kiviplaneetide hulka. Päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosned rohkem kui 96% süsihappegaasist. Keskmine temperatuur 462 °C. Maa Ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi.
kontrastsem keha on samuti Pluuto. Seda kontrasti kavatsetakse uurida Pluuto Ekspress missioonil. Pluto pinna temperatuur pole täpselt teada, kuid see on arvatavasti umbes -228 kuni -238 kraadi. Pluuto koostis on teadmata, aga nähtavasti koosneb planeet 70% kivimite ja 30% jää segust. Kaaslased 1987. aastal tehti kindlaks, et Pluuto ei ole “Päiksesüsteemi lõpus” üksi, nimelt on tal kaaslane Charon. Charoni tiirlemisperiood on kuus päeva ja üheksa tundi. Charoni keskmine kaugus planeedist on 19 700 kilomeetrit. Pluutot tahetakse klassifitseerida mitmesuguselt nii planeeti kui ka tähte. Ajalooliselt on Pluuto siiski planeet. New Horizon New Horizon on NASA kosmoselaev, mis uurib Pluutot. See on esimene kosmoselaev, mis läheb Pluutole. New Horizon startis 19. jaanuaril aastal 2006 kell kaks päeval. Kosmoselaev uurib Charoni, Pluutot ja Kuiperi vööd (pisiobjektid, mis paiknevad päikesesüsteemi äärealadel). Pluuto lähedusse jõuab see alles ajavahemikus 2015 kuni 2017.
Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb üheksast suurest planeedist, mõnest tuhandest väikeplaneedist ehk asteroidist, planeetide kaaslastest, perioodilistest komeetidest ehk "sabatähtedest" ning teadmata koguses meteoorsest ainest ehk "tolmust", millest Maa atmosfääri sattudes tekib langev täht. Suurteks planeetideks loetakse Päikest ja tema ümber tiirlevaid taevakehi, mis on oma nimed saanud Rooma jumalate järgi - Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun.
ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest Maa sarnased Hiidplaneedid planeedid Väike mass, väiksed Suur mass, suured mõõtmed kuid suur mõõtmed kuid väike tihedus. tihedus. Päikesele lähedal Päikesest väga kaugel Vähe kaaslasi Palju kaaslasi Kõrgem temperatuur Väga madal temperatuur Merkuur See on päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi planeedist väikseim Merkuur teeb ühe täistiiru ümber Päikese 88 Maa ööpäevaga Merkuuri pind sarnaneb Kuu omaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke Väga hõreda atmosfääri pärast kõigub temperatuur suuresti: päeval on 350°C, öösel kuni -170°C Veenus On mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses
Kääbusplaneedid Kääbusplaneet on planeedist väiksem, kuid asteroidist suurem taevakeha. Ta asub orbiidil ümber päikese Omab piisavat massi ületamaks jäiga keha jõud nii et saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu ümmargune) kuju. Kääbusplaneedid koosnevad enamasti jääst ja mineraalidest. Kääbusplaneedid Tuntuimad ja enimtunnustatud kääbusplaneedid: Pluuto (alates 24. august 2006) Ceres (13. september 2006) Eris (13. september 2006) Makemake (11. juuli 2008) Haumea (17. september 2008) Pluuto Avastati 1930 aastal 5 kaaslast (Charon, Nix, Hydra, P4, P5) Alates avastamisest kuni 24. Augustini 2006 nimetati teda planeediks, kuid siis otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Diameeter - 2390 km (0,19 Maad) Kaugus päikesest - 5,9 miljardit km Pöörlemisperiood - 6 päeva 9 tundi ja 18 minutit Tiirlemisperiood - 248,09 aastat Mass - (1,305 ± 0,007)×10*22 k...
TROOPILINE VIHMAMETS Vihmametsast Vihmametsad moodustavad 5% meie planeedist. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Paiknemine Ekvatoriaalses kliimavöötmes Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Valgus Varjulembesed taimede osad sõnajalaliigid, alokaasia, väikesed palmid. Valgust vajavad taimed
(graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilis-tektoonilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Veenuse sisemus arvatakse olevat väga sarnane Maa omale: Sisemuses asub umbes 3000 km raadiusega rauast tuum ja enamuse planeedist hõlmab sulakivimist ümbris. Päikesesüsteemi kõige kuumem planeet.
ja jõgedes. Atmosfääris olev vee mass on ekvivalentne 3 cm paksuse veekihiga, jaotatuna ühtlaselt planeedi pinnale. Maailmameres tervikuna on vee viibeaeg ca 2600 aastat. Riimveelises Läänemeres moodustab viibeaeg mõnikümmend aastat. Inimene vajab elutegevuseks, tööstuses, põllumajanduses ja teistes asjades magevett mida saab eelkõige jõgede äravoolust. Äravoolu hulk on regiooniti väga erinev ning see seab piirid asustustihedusele. Umbes 2/3 planeedist on peamiseks põllumajandust ja tööstust limiteerivaks faktoriks veevarude nappus. Euroopas ja Aasias elab 76% Maa rahvastikust, kuid magevee äravool moodustab ainult 27%. Reini jõe valgalas elab ca 50 miljonit inimest, kes kasutavad vett 25 km3/aastas (500 m3/aastas elaniku kohta) mis moodustab 30% magevee äravoolust. Vesi, nii nagu iga aine, võib esineda kolmes faasis: tahke aine, vedelik ja gaas. Vesi on uuenev loodusvara, mille ringlust põhjustab päikese kiirgus - energia
Jupiteril on neli suurt kuud Io, Europa, Ganymede ja Callisto. Liikumine Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit. Tuum Jupiteril on arvatavasti kivisest materjalist tuum ulatudes kusagil 10 kuni 15 kordse Maamassini. Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul. Selline kõige tavalisema elemendi eksootiline kuju on võimalik ainult üle 4 miljoni baarise rõhu all, nagu on Jupiteri (ja Saturni) sisemuses. Vedel metalliline vesinik koosneb ioniseeritud prootonitest ja elektronidest (nagu Päikese sisemus, aga palju madalamal temperatuuril). Jupiteri sisemise temperatuuri ja rõhu juures on vesinik vedelik, mitte gaas. Ta on Jupiteri magnetvälja elektrijuht ja allikas. See kiht sisaldab
Päikesesüsteemi koostis? Päikesesüsteem koosneb 9 planeedist, millede ümber tiirleb kokku 54 kuud ning süsteemis tiirleb veel ~100 000 asteroidi ning hetkel ka mõnisada komeeti. valguse peegeldumine Valguse peegeldumiseks nimetatakse valgusenergia tagasipöördumist mingilt pinnalt esialgsesse levimiskeskkonda. OHMI SEADUS · I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mõõdetuna amprites (A) · U on pinge, mõõdetuna voltides (V)
, 1945. ning ka 1963. ja veel mõningad aastad ei jää Billy rännakutes puutumata. Äärmiselt tähtis postmodernistlik tunnus on ajaloo ja fantaasia segu. See on ilmselt kõige silmatorkavam joon, mis läbib tervet teost. Raamat räägib rünnakust Dresdeni linnale, kust nii peategelane Billy kui ka raamatu autor omal ajal eluga pääses. Romaan kirjeldab Billy elulugu, kuid ületab nii mõningaidki reaalsuse piire. Teoses räägitakse pidevalt Tralfamadore planeedist ja selle elanikest, tralfamadoorlastest. Nii nagu Billy teeb rändeid ajas, rändab ta ka Maalt Tralfamadorele ja vastupidi. Ta sattus Traflamadore loomaaeda, kus teda kohalikele näidati. Planeedi põliselanikud huvitusid tema kehast üksikasjalikult. Inimene ja tema elu näis neile hoopis omanäolisena ning nad tahtsid sellega tutvust teha. Vonneguti romaani on suhteliselt keeruline jälgida, kuna see on üsna fragmentaarne, katkendlik
Jupiteri neli kuud Koostaja : Merle Räni Eessõna Jupiteril on Päikesesüsteemi suurim kuude kollektsioon. Jupiteri satelliidisüsteemis on neli suurt kuud - Galileo kuud ja hulk väiksemaid planeedist mitmesugustel kaugustel olevaid taevakehi. Esimesed kuud avastas Galileo Galilei jaanuaris 1610. aastal. Ta kasutas oma uut teleskoopi, mis oli üldse üks esimestest, ja leidi ümber planeedi neli väikest valguspunkti. Galilei jätkas oma vaatlusi mõne öö jooksul ja talle sai selgeks, et need tiirutavad ümber Jupiteri. Galileo avastamis viis on lõpuks vananenud ja on asendunud uuega, mis rajanes arukusel ja tugevatel tõenditel.
Kas on selle põhjuseks tahtmine leida vaheldust igapäevaelu rutiinile, näha tundmatuid maid või lihtsalt põgeneda kuhjunud probleemide eest? Inimesed on erinevad - ühed, kellele meeldib reisida ja teised, kes käiksid ainult tööl ja toidupoes, et siis kiiresti koju ,,koti" peale maanduda. Hirm tundmatute kohtade ja võõraste inimeste ees hoiab inimesi eemal põnevate maade avastamisest. Vanadel headel aegadel, kui oli võimalus avastada imelisi paiku ühel kuuendikul planeedist, oli reisimine midagi sellist, mis oli kättesaadav tööeesrindlastele, ametiühingu- ja komsomolitöötajatele. Kui olid eriti tubli ja puhta minevikuga, eraldati tuusik vennalikku sotsialismimaale. Reisimine oli odav ja mugav, eriti hea oli, et igal pool sai hakkama rahvastevahelise suhtlemise keelega. Kuid alati jäi ihalus pääseda kunagi kapitalistlikku läände. Nüüd juba paarkümmend aastat ei takista vähemalt ,,raudne eesriie" enam reisida kasvõi unelmate maale Ameerikasse
Üks põhjustest on metaan, gaas mida loomad toodavad . Metaan on süsinikdioksiidist erinevate uuringute kohaselt kuni 33% ohtlikum, sest lukustab soojust atmosfääri rohkem soojust, kui süsihappegaas. Riikides nagu USA on lihasöömine nii tähtis osa inimeste elust ja osati ka kultuurist ning see on põhjus, miks USA on üks suurimaid reostajaid Hiina kõrval. Seeläbi on see majandussektor vastutav nii suure koguse heitgaaside eest. Metsad katavad planeedist 31%. Metsad toodavad suure osa elutähtsast hapnikust, mida vajab suurem osa liikidest elutegevuseks, kuid iga päev raiutakse maha 200 000 aakrit ehk 809 ruutkilomeetrit troopilisi vihmametsi. Pealmine põhjus on looma- ja lihatööstus. Seda maad, mis puudest tühjaks raiuti, kasutatakse kariloomade karjamaana või põllumaana, et kasvatada toitu kariloomadele. Neid vihmametsi kutsutakse ka maa kopsudeks, sest toodavad
9. klass Jupiter on päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Jupiter on viies planeet Päikesest. Asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa. Ületab Maa massi 318 korda ja kõikide teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Jupiter on Päikese massist ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetitel puudub tahke pind. Magnetväli on Jupiteril umbes 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad planeedist 8 miljoni kilomeetri kaugusele. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab; pilvedes on temperatuur -140 °C. Millest koosneb? Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) , vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles gaas
üks planeetidest. · Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Maa siseehitus Maakoor Vahevöö Tuum Maa keemiline koostis ( massi järgi ) : · 34. 6% rauda · 29. 5% hapniku · 15. 2 % räni · 12. 7% magneesiumi · 2. 4% niklit · 1. 9 % väävlit · 0. 05% titaani Uurimismeetodid: · Maad saab uurida ilma kosmoselaeva abita. · Siiski ei olnud enne 20. sajandit kaarte tervest planeedist. · Kosmoses tehtud pildid Maast on abiks: ilmaennustamisel, orkaanide ennustamisel ja jälgimisel, (ning nad on erakordselt kaunid).
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (14) Albert Lumera PLANEET SATURN Referaat Pärnu 2016 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade planeedist Saturn, mis on Jupiteri järel suuruselt ja massilt Päikesüsteemi planeetide hulgas teine taevakeha. Jämedalt ümardades on Saturni kaugus Maast miljard kilomeetrit. Maast on Saturn 9,4 korda suurem ning umbes 95 korda massiivsem. Tihedus on Saturnil eriti väike: kogutihedus on vaid 0,7 vee tihedusest. See tähendab, et ka Saturni puhul näeme tema ulatusliku, väga sügavale ulatuva atmosfääri välisosa. Kuigi Saturnil on väga palju kaaslasi, pakub teleskoobis kõige
.........................................................1 Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks:.......................................................................................4 ....................................................................................................................................................5 2 Maa Maa on üks üheksast päikesesüsteemis Päikese ümber tiirlevast planeedist. Meie koduplaneet on ainulaadne, sest erinevalt jääkülmast Neptuunist ja kõrvetavalt kuumast Merkuurist on Maa eriti sobival kaugusel Päikesest, et elu oleks siin võimalik. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis
Ansambli muusikaline moto igaühele midagi (ehk polkast rokini) saavutused Üldse on ansamblil ilmunud 4 LP-d ja 2 CD-d. viimasele neist - Apelsini boogie on põhiliselt koondatud Tõnu Aare loomingu paremik. Apelsin veereb nüüd juba 38-ndat aastat. Esimene välistuur oli Soomes, millele aga eelnesid kontserdid Tsehhoslovakkias. Soomes mängitakse tänaseni Apelsini laule. Aegade jooksul on ansambel esinenud rohkem kui kuuendikul planeedist. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase laule http://www.youtube.com/watch?v=JtiDYPxuurc http://www.youtube.com/watch?v=p_dR8t9z2js http://www.youtube.com/watch?v=MXZF4ab7pHI tänapäeval Kasutatud kirjandus http://bands.dcc.ttu.ee/get.asp?ident=611 https://www.google.ee/search?
Kosmoloogia I 1. Päikesesüsteem koosneb tsentriks olevast Päikesest ning tema ümber asetsevast üheksast suurest planeedist. Lisaks kuulub päikesesüsteemi veel mõnituhat väikeplaneeti asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (ehk "sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu". 2. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, (Pluuto kuni 2006. aastani loeti ka Pluuto planeediks, hiljem kvalifitseeriti ta ümber kääbusplaneediks) . Päikesesüsteemi suurim planeet on Jupiter ning väikseim Merkuur (varem loeti selleks Pluuto). 3
Füüsika konspekt astronoomia kohta: Päikesesüsteem: 1.päikesesüsteem koosneb päikesest, 8 planeedist ja paljudest väikekehadest(komeedid, asteroidid, meteoriidid ja kosmilne tolm) 2.planeetide järjestus:merkuur,veenus,maa,marss,jupiter,saturn,uraan,neptuun. 3.planeedid tiirlevad ümber päikese 4.planeete liigitatakse: 1)maa tüüpi planeedid(merkuur,veenus,maa,marss) 2)hiidplaneedid(jupiter,saturn,uraan,neptuun) 5. veenuse ja uraani eripära 1) veenus ja uraan pöörlevad tiirlemissuunale vastupidises suunas,atmosfäär on veenusel tihe. 6
Kokkupõrke tagajärjel tekkisid Jupiteri ümber kilomeetrite kõrgused "gaasimullid" ja planeedi atmosfääris võis näha hiiglaslikke auke Kuigi kokkupõrge on möödas, pole Jupiter ikka veel rahunenud Kuna tükid tabasid Jupiteri üksteise järel, kukkusid nad planeedi pöörlemise tõttu erinevatesse kohtadesse Jupiteri lõunapoolkeral Tuum Arvatavasti kivisest materjalist tuum ,ulatudes kusagil 10 kuni 15 kordse Maa- massini Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul Selline kõige tavalisema elemendi eksootiline kuju on võimalik ainult üle 4 miljoni baarise rõhu all, nagu on Jupiteri sisemuses Jupiteri sisemise temperatuuri ja rõhu juures on vesinik vedelik, mitte gaas Jupiteri magnetvälja elektrijuht ja allikas Tuuled Jupiteril liiguvad suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel Külgnevatel vöötidel puhuvad tuuled vastupidises suunas
annaabi.ee 
