Rõivaste kaunistamise viisid Kadri Sigur 2012/2013 õa. 1. Neetidega kaunistamine 2. Litritega kaunistamine 3. Tikanditega kaunistamine 4. Pitsiga kaunistamine 5. Drapeeringutega kaunistamine 6. Trükimustriga kaunistamine 7. Voltidega kaunistamine 8. Kantidega kaunistamine 9. Laseriga lõikamine 10. Narmastega kaunistamine 11. Aplikatsioon 12. Metalliga kaunistamine 13. Nööpidega kaunistamine 14. Volangidega kaunistamine
pikkusmõõdud. Ümbermõõtude võtmisel seistakse mõõdetaval selja taga. Mõõdulinti hoitakse vasakus käes, viiakse eest läbi, nii et lühem ots jääb kahe esimese sõrme vahel, pikem esimese sõrme ja pöidla vahele. Parema käega seatakse mõõdulint õigele kõrgusele. Öösärgi põhilõike konstrueerimiseks vajatakse järgmisi mõõte: rinnaümbermõõt, kaelaümbermõõt, seljapikkus ja üldpikkus. Topp ja lühikesed püksid elastse kontrastses toonis pitsiga. Särgikul rosett ja allääres rüüs. Pükste vöökohas kumm ja tunnelpael. Aukmustris trikotaazist. 100% puuvilla. Superkena punane ja must öösärk elastse pitsiga. 100% puuvilltrikotaazi. Külje peal V-lõige. Öösärk on avara kolmnurkse kaelusega ja õlapaeltega. Satiinist öösärk. Reguleeritavate õlapaeltega öösärk. Topp ja lühikesed püksid. Puuvillasest riidest. Pükste vöökohas nöör ja tunnelpael. Kleit
sai ostetud eelmisel õhtul. 9. Delfi netiportaal kirjutab, et tänasest algab hea õpetaja kuu, mille eesmärk on tähtsustada õpetaja rolli Eesti ühiskonnas. 10. Hea õpetaja kuu eestvedajateks on AS Archimedes, Tartu ja Tallinna Ülikoolid, Tallinna Pedagoogiline Seminar, Eesti Õpilasesinduse Liit ja teised. 11. Kuumal suvepäeval kohtas Tema Majesteedi Haraldi hoovis rohkelt Austraalia kodakondsusega isikuid, kes rüüpasid Brasiilia kohvi Brüsseli pitsiga kaetud laua ääres. 12. ,,Sel kuul on Kodu ja Aed pungil uutest lillesibulatest, näiteks ,,Kuldne Adrianna", ,,Helesinine pääsuke", ,,Unelmate liilia" ja palju muud." ütles hellahingeline aednik. 13. ÜRO peaassambleel, mis tõotas tulla aastate tuliseim, võttis sõna I järgu vabadusristi saanud väisminister Paet. 14. Suurt võileiva süües, sisenes Ilmar noorte infomessile Teeviit, kust ta lootis leida infot semiootikapäevade kohta. 15
Järgmiseks alusriideks oli pluusi taoline asi, mis jättis kehale justkui liivakella figuuri, seda kutsuti ,,shimmeyks". See oli vaba aluspesu, mis ulatus allapoole põlvi. Sellel oli kroogitud paelaga kaelus ja nööbid pükste osal. Pärast seda tuleb korsett, mis käib selle ,,shimmeyksi" peale siis. Korsett oli väga paljudes disainides, kuid eelkõige oli selle mõte rõhutada vöökohta ja puusi. Korsetid olid kaunistatud tikandi ja pitsiga. Tagant tümmati korsett nööridega tihedalt ümber. Järgmiseks läks selga alusseelik. See mitu seelikut pandi olenes aastaajast ja temperatuurist, kui oli suvi siis võidi kanda ainult ühte alusseelikut aga talvel kanti 5-6 alusseelikut. Meeste rõivastuses püsis enamasti frakk, kuid üha enam hakkas moodi tulema pikk-kuub. Frakki hakati pidama rohkem peoülikonnaks ja vähem pidulike sündmuste korral kasutati smokingut. Põlvpüksid olid jäänud täiesti minevikku.
kangast ja kanti komplektina. 17.sajandi lõpp tõi kaasa meeste ja naiste rõivastiilide lahknemise. Keskis esile ka erinev mood suvel ja talvel. Talvel kanti paksemaid kangaid ja õhemad kangad jäeti soojemateks aegadeks. Esile keskisid ka moeloojad. Seni oli naisterõivaid tehtud meesrätsepate poolt või kodudes. Nüüd loodi kuninga soosingul naisterätsepate gild, kuhu ihkasid tööle saada paljud. 3.2.Kangad Pitsiga ehiti 17.sajandil peale meeste rõivaste ka tanusid, kleidikesi ja põllesid ning ääristati naiste kraesid. Euroopa tähtsaimaks pitsitootjaks kujunes Prantsusmaa, kus toodeti peenet siidpitsi, metallpitsi ning kuld- ja hõbepitsi. Muidugi jätkus pitsitootmine ka teistesse Euroopa riikidesse. Itaalia kunagised nõutud pitsid jäid moest maha ning Itaalia hakkas lõpuks ise pitse tootma. Kangas sai omaette väärtuseks. Vahel hakati kangasse tegema väikeseid sisselõikeid ning kautati
Teenijarahvas kandis flanellist pesu, kuna pesu oli kallis. Loodi ka eraldi sportimiseks mõeldud pesu, kuid see ei leidnud poolehoidu. Aluspüksid nööbiti või nööriti paelaga vöökohohalt kinni. Korsetid nööriti ihaldusväärse saleda piha saamiseks seljal kokku. Selleks, et saada iharad kumerused, pandi puusadele ka kaenla alla siidist polsterdused. Peale pandi lühike särk. Hiljem tuli eest alla nööbitav pikk särk, mis oli vöökohalt kokku kroogitud. Pitsiga ääristati kaela ümbert ja puhvvarrukate servad. Kui naised riietusid, pandi esimesena selga Kuidas naised riietusid aluspesu, korsett ja siidisukad. 1900-1910? Kui nendega saadi ühelepoole, siis laotati põrandale ringikujuline peenest lõuendist või siidist alusseelik, millesse daam astus ning mille ta talje ümber sidus. Alusseeliku järel pandi kõige peale kleit, seda ka kuumal suvel
5. Pruut ja peigmees peab valima enda võistkonnast ühe võistleja, kelle siis panna toolile istuma. Ja siis tuleb välja, et juuste külge pidi ühe minuti jooksul nii palju juuksekumme panema kui mahub. Pruudi võiskonnas on meesterahvas see kellele hakkab neid kummikesi pähe panema. 6. Ühel jalal hüppamine. Ja silmad kinni. Eks pange inimesed ühel jalal silmad kinni hüppama kui paar pitsi juba hinge all 7. Tool, toolil viinapudel koos pitsiga. Mõte on selles, et üks jookseb valab pitsi täis, teine jookseb, joob ära ja niikaua kuni kõik said valatud ja joodud...Võidab see võistkond kes saab esimesena ringi peale. Pulmatraditsioonid vanasti Pruudi peakate Traditsioonilise pruudirõivastuse juurde kuulub loor. Algselt oli naise peakate - linik, rätik, müts või tanu - märgiks neiu siirdumisest abielunaise seisusesse. Vanarahva kombe kohaselt tohtisid ainult vallalised tütarlapsed käia paljapäi.
talupoegade hõbeesemeil. Tikandeis hakati kasutama uusi motiive, võõramaiseid stiliseeritud lilli - tulpe, nelke, roose, mida ühendab looklev taimeväät. Põhja-Eesti must ja nn. tulitanud tikand (pruun kuldse läikega siidniit) on Hispaanias 17. sajandil moes olnud muskaatpruuni siidtikandi rahvapäraseks vasteks. Paljud valged tikandid aga jälgivad 17 ja 18 sajandi pitsimustreid. Mustjala naisekostüümis võib aga leida XVII sajandi barokse särgi iseloomulikud laiad varrukad, pitsiga ääristatud laia krae ja tupsudega nöörkinniti kaelusel. Kaunis sarnased on ka Saare- ja Muhumaal kantud naistekingad oma kaugete eurooplastest esivanematega. Eesti ehetes võib barokliku lillkirja kõrval leida ka sõrmustele ilmunud inglipeakest. Haruldased on talupoegade hõbepeekrid Virumaalt, mille omanikeks on olnud praegusel Lahemaal elanud taluperemehed. Palmse mõisahärra on aga oma talupojad tõstnud sellise au sisse, et mõnedele neist on 1729. aastal vapp antud
Osvalt uurib, et kus nad Lauraga tutvusid. Koolis, esimesel kursusel. Ütleb, et tahab ka endale sellist naist. Roland võtab algul asja naljaga aga Osvald jääb surmtõsiseks, et ta tahab just Rolandi naist endale. Roland läheb vaikselt kettasse. Vaidlevad pikka aega. Seejärel pakub Osvald talle raha. Rolandil hakkab halb. Tal hakkabki halb. Osvald alustab pakkumist 10st miljonist dollarist ning jõuab välja kuni miljard dollarini. Roland arvab, et Osvald on joodik kolme pitsiga deliiriumis. Osvald läheb taha tuppa. Roland joob pitsi tühjaks. Osvald tuleb kikivarvul tagasi. Tal on käes dollarite pakid. Roland võtab, teeb paki lahti ja uurib üllatava asjatudlikusega algul üht, siis veel mõnd rahatähte. Osvald tõestab ka, et need rahatähed on ehtsad. Samuti ka, et need on saadud ausal teel. Osvald ütleb, et Roland peab Laura ära unustama, kui ta tahab seda raha endale saada ning edaspidi suhtleb ta neiuga kui võõraga
Landikonksud Landikonksud valitakse sellised, millel on lühike säär ja teravike vahed 20-25 mm. Konks peaks olema landi laiune või veidi laiem. /Kalastaja Käsiraamat, lk. 66/ 11 5. Vedel Kalapüük vedeliga on igivana püügiviis. Selleks läheb vaja pikka nööri ja head lanti. Kõik muu on teisejärgulise tähtsusega. Vedelit veetakse paadi järgi. Vedelippüügiks sobib tavaline jäiga pitsiga spinninguritv koos rulli, tamiili (umbes 100 m ), tina, landi ja pöörlatega. Tina on vajalik ainult kerge landi korral. Vedelipüügiks sobivad kõik landid. Landi asemel võib kasutada ka rakist. Vedelipüük on kõige mugavam kahekesi kalastades: üks aerutab, teine hoiab vedelit. Vedeliga saab püüda hauge ja ahvenaid./Kalastaja Käsiraamat, lk 98-99/ 12 6. Sikuti
Miniatuuri olemuslik kvaliteet seisneb selles, et see pakub meeleliste mõõtmete asemel mõistusega haaratavaid. Samas on vähendatud mudel katse objektiga (kuna on man made) ja valmistamisviisi mõistmine lisab kunstiteosele veel ühe mõõtme. Ja kuna on mitmeid stiililisi võimalusi kunsti teha, saab vaatleja korraga need võimalused ja konkreetse lahenduse, mille tulemusena muutub ta aktiivseks osalejaks. Teadus kuulub metonüümia sfääri (teadus asendaks pitsi kujutluse päris pitsiga, seega tagajärg asenduks põhjusega), kunst kuulub metafoori sfääri (kuna eesmärgiks on luua homoloogiline pilt). Kunstnik on poolel teel struktuuri ja sündmuse vahel, samas kui teadlane ja bricoleur eelistavad ühte neist. Seega prioriteedid peaksid olema tasakaalus. Kunstniku anne seisneb sisemise ja välise teadmise ühendamises. Esteetiline emotsioon kunstist on struktuuri ja sündmuse korra ühinemise tulemus, mis teostub inimese (ja vaatleja) loodus.
veel teinegi eripära, mis ilmnes, kui vanaema ta kord kaasa võttis, kui ühele pulmapeole toitu valmistama läks: pulmaliste laulma hakates puhkes Urmas täiesti lakkamatult nutma tal olid nimelt ülitundlikud kõrvad. (Ibid, lk 6) Mõne aasta pärast asusid nii ema kui ka isa koos elama Hagudisse, Purila sovhoosi Seli osakonda, kus 21. juunil 1962 sündis Urmasele õde Lea. Isa poolt tõmmu nahavärviga tüdruk meeldis Urmasele ning ta väljendas seda nii, et viis õe säravvalge laia pitsiga tekile pliidi alt pisikeste peotäite kaupa tuhka, moodustades tüdruku ümber uhke tuhakuhjakestest auringi. Sellest ajast peale oli neile südamelähedane kõik, mis kaudselt tulega seotud (näiteks meeldis neile erinevaid kodus leiduvaid esemeid praeahju ja tahmaluugi kaudu korstnasse panna, samuti end nõega kokku määrida ja sellisena tantsida). Tuld ennast Urmas aga väiksena ei puutunud. (Ibid, lk 6-7) 5
juhuslikult mõnd uut laulu kuulnud. Laskis siis paar korda läbi laulda ja kirjutas kohe üles. Noodipaber ja pliiats oli tal selleks otstarbeks alati kaasas. Käitumiselt oli Kreek tasakaalukas. Ta ei vihastanud kunagi. Linnas käis ta jalgrattaga, sõidukiirus oli tal väga tagasihoidlik. Kevadeti armastas ta koos õpilastega koolimaja ees kõvaks tallatud platsil mängida kroketit. Kreek oli suur piibumees. Tal oli kõvera pitsiga piip alati suus. Klassi tulles võttis ta ukse vahel piibu pihku ja istus laua taha. Tunni keskel pani ta piibu põuetaskusse. Klassist lahkudes pani ta uksest väljudes jällegi piibu suhu. Ta rääkis, et arst soovitanud tal suitsetada, et hoiduda rasvumisest." Madis Oviir meenutab: ,,Kreek jutustas õpilastele, kuidas tema Peterburi konservatooriumis käies suvevaheaegadel mööda Läänemaad ringi rändas ja inimeste käest lauluviise korjas. "Oli neid, kes laulsid ja
ROLAND: Raha? kuulajaid. (Paus.) Ise te lahmite. Te ei kujuta OSVALD: Raha. ettegi, mida tähendab miljard dollarit. ROLAND: Mul hakkab halb. (Tal hakkabki Selliste asjadega ei naljatata. halb.) OSVALD: Millega siis naljatatakse? OSVALD: Soovid ühe pitsi? (Kallab ROLAND: Te olete joodik. Kolme pitsiga mõlemale ja joob ise kohe.) Võta-võta. deliiriumisse. ROLAND: Jälk. Sellist asja ei ole olemas. OSVALD: Miks sa nii ärritusid? Huvitav, OSVALD: Ole rahulik, sõber Roland. Sellist millise summani on sinu, noore mehe pakkumist tehes ei mõtle ma sinust midagi unistused küündinud? Miljon krooni – mida halba või väiklast. Samuti ei puuduta ma kõike selle eest saab! Aga on palju asju, Laurat
ROLAND: Teeme vaheaja. OSVALD: Vara veel. ROLAND: Mul on põhjust kahelda teie mõistuses. Kas siin peeglit on? OSVALD: Peeglit ei ole! ROLAND: Kas ma näen välja nagu idioot, et mulle sellist juttu räägitakse. Ma ei käi enam lasteaias ja arvan, et ka seal napiks teil kuulajaid. (Paus.) Ise te lahmite. Te ei kujuta ettegi, mida tähendab miljard dollarit. Selliste asjadega ei naljatata. OSVALD: Millega siis naljatatakse? ROLAND: Te olete joodik. Kolme pitsiga deliiriumisse. OSVALD: Miks sa nii ärritusid? Huvitav, millise summani on sinu, noore mehe unistused küündinud. Miljon krooni - mida kõike selle eest ei saaks. On palju asju, mida ei saaks, Roland. Miljon krooni ei ole mitte midagi. Palju see dollarites teeks? ROLAND: Mis asi? OSVALD: Mitu dollarit on miljon krooni? ROLAND: Jaga kümnega. OSVALD: Tähendab - võtan ühe nulli lõpust ära? Sada tuhat dollarit. Oota üks hetk. (Läheb taha tuppa. Roland joob pitsi tühjaks
olev nahast või puust tugi). Arvatavasti Skandinaavia algupära oleva ,,sarvetanu" kasutamine lõppes 1870.-80. aastatel, kui levis lestadiusluse äratusliikumine ja jutlustajad kuulutasid ,,sarvetanu" ,,kuradi sarveks". Pärast ,,sarvetanu" kadumist valmistati tanud mitmevärvilisest, tänapäeval peamiselt punasest kalevist, mis pealael meenutab kotti ja mille alumine osa on kurrutatud. Rootsi saamidel on tanu kaunistatud allservas pitsiga, Soome saamidel erivärviliste paeltega. Kaunistuspaelad valmistati varasemal ajal ise, hiljem osteti. Sõitude ajal kanti tanu peal veel teist, suuremat kalevist tanu, mille hiljem asendas villane kirju rätik. Kolta- ja koolasaami naistel on veel 18. sajandi alguses olnud kasutusel pea kuju järgiv tanu, mida kaunistati siidi ja kullatud lõngadega. Hilisemal ajal on olnud kasutusel venemõjulised peakatted. Neiud kandsid viieteistkümnendast
annaabi.ee 
