Lisa 4. Ühe niidiga kontuurniit Kontuurniit märgitakse tööjoonistel kollase värviga. Kontuurniidiks kasutatakse põhiniidist mitu korda jämedamat või teist värvi niiti. Kontuurniidi niplamisel tuleb jälgida, et mõlemal pool kontuurniiti oleks vähemalt üks keerd, mis fikseerib kontuurniidi pitsis õigesse kohta ning eraldab selle. Kontuurniit suunaga vasakult paremale Selleks, et viia vasakult tulev kontuurniit läbi paremalt tuleva paari (joonis 1), tuleb kõigepealt teha paarile kaks keerdu. Seejärel vii kontuurniit üle esimese niidi ning teise niidi alt läbi. Kontuurniit jääb paarist tulevate niitide vahele. Lõpuks tee paarile veel üks keerd. Joonis 1. Ühe niidiga kontuurniidi viimine suunaga vasakult paremale (Nöps & Raud, 2013). Kontuurniit suunaga paremalt vasakule Paremalt vasakule tuleva kontuurniidi korral (joonis 2) tee paarile kaks keerdu, vii kontuurniit esimese niidi alt läbi ja üle teise niidi ning tee paarile veel üks...
Pitsid on aegade algusest hinnatud palju tööd ja aega nõudva teostuse ja kõrge kunstilise taseme poolest väga kõrgelt. Pitse on maailmas tuhandeid ning kõigil neil on oma köitev ajalugu ja saamislugu. Uurimustööna tutvustame teile x erinevat pitsiliiki. Kuna paljud pitsid on vajunud unustustehõlma ning tänapäeva tehnika on need välja tõrjunud, siis valisime välja tuntumad. Niplispits Niplispits ehk pulgapits ehk padjapits on põimimise liik , kus niit on keeratud lühikestele puust, luust või metallist niplispulkadele ja põimimine toimub spetsiaalsel padjal. Põimimisel kasutatakse ainult kahte põhiliigutust niidi ristamine ja keerutamine. Niplispitsi algust on raske määratleda nii ajaliselt kui kohaliselt. Osa autoreid arvab, et pitsi tegemine algas juba Vanas Roomas. Nende arvamus põhineb leitud väikestel silindritel, mis meentuavad niplamise pulka. Kindlad
KOOTUD ja TIKITUD VAIBAD Egiptusest, Mesopotaamiast, Antiikmaailmast. 6. PILTVAIP e GOBELÄÄN Euroopa keskaegne vaip: tikitud, kootud 7. RÜIUVAIP ka sõlmitud. 8. PLÜÜSVAIP 9. FLOSSAVAIP PÕIMEVAIP Väikese põimevaiba kudumine 3.TIKANDID TIKANDI kodumaaks on Lähis-Ida. SAKRAALTIKANDI õitseng keskajal: kirikutekstiilid, altarikatted. SAKRAALTIKAND EESTI TIKANDID 4.PITSID PITS pärineb 15.saj. Itaaliast. Vanimad pitsid: nõelpits, niplispits. NÕELPITS NIPLISPITS 5.KOOTUD JA HEEGELDATUD ESEMED HEEGELDAMINE Vanast Egiptusest. KUDUMINE 18.saj. Itaaliast. 6. PÕIMITUD, PUNUTUD ESEMED 7. POSTAMENDID POSTAMENDID on: tekstiili ribad, tutid, narmad, nöörid, poordid e äärepaelad. Postamentide õitseng 17.-18.saj. Ribad Tutid Narmad Nöörid Poordid a. ka äärepaelad 8.NAHK nahkesemete kunstiline kaunistamine. Põhiala raamatuköitmine Keskajast alates, valmistatakse ka: laekad, kotte, tapeeti,
kuubesid. VARAJANE KAASAEGNE EUROOPA 16. sajandi esimesel poolel olid madalmaade, Saksamaa ja Skandinaavia mood arenenud teise suunda kui inglise, prantsuse ja itaalia oma, kuigi mingisugust mõjutust olid nad saanud 1520-ndate aastate itaalia kleitidest. Paljudel naiste kleitidel olid sügavad sisse lõiked. Ning musta kanti suuremal osal ajast vaid matustel, leina perioodi või tõeliselt ametlike ürituste ajal. Niplispits tekkis senillist 16-nda sajandi keskel Flandrias. Sel ajal tulid ka moodi krooked, mis kiirelt arenes lihtsatest kroogetest kaelusel, suurteks rataskroogeteks. Kõige ekstravagantsemad krooked vajasid traadist tugesid 17-nda sajandi algul võis ka märgata vahet kaine moe poolt soositud protestantlikul Inglismaal ja Hollandis millel oli veel tunda Hispaania tugevat mõju, paljastades nõnda väheke oma sarnasusi Prantsusmaa ja Itaalia õukonna liikmete riietele. Taaskord hakati üha
peakatte e. tanuga." Võttis keegi naisel tanu peast ära, loeti seda auhaavamiseks ja suureks häbiks " (Manninen 1927: 3435). Tori naise vanemat tüüpi tanu sarnanes oma kõrguselt ja kujult Tõstamaa torutanule (Joon.16). Tanu on tehtud valgest puuvillasest või peenest linasest riidest. Peale on tikitud valge puuvillase või siidniidiga lillkiri. Eesäär on keeratud umbes 18 cm laiuselt tagasi; voodriks tikandi alla. Serva külge on kinnitatud kitsas niplispits või poepits. Tanu on pikuti kokku murtud, tagumine serv kinni õmmeldud ja alumine äär palistatud. Palistuse sisse on aetud kurrulõng ja tanu kukla taga kokku seotud. Roosakaspunane siidlint on toodud kuklalt ette pealaele ja seotud lehviks. Tanud olid enamasti tärgeldatud kuid püstisema kuju andmiseks pandi tanu kahekordse osa vahele sageli veel papp. torutanud Click to edit Master text styles Second level Third level
annaabi.ee 
