Propenaal ehk akroleiin Akroleiin ehk propenaal (süstemaatiline nimetus 2-propenaal) on teravalõhnaline mürgine kergestisüttiv kantserogeenne värvuseta keemiline ühend. Struktuurvalem: CH2=CHCHO Füüsikalised ja füsioloogilised omadused: Kergesti lenduv vedelik ning väga tugev lakrimaator ehk silmi ja nina ärritav aine, mis võib esile kutsuda ka pisaratevoolu. Kasutamine ja esinemine: Keemiatööstuses on ta tähtis vahesaadus, kuid kodus võib see tekkida näiteks rasva kõrbemisel pannil. Akroleiini mürgisuse tõttu tuleks hoiduda rasvade kõrvetamisest pannil ning kõrbenud rasva tarvitamisest. Looduses seda ei leidu.
*Etanaal ehk atseetaldehüüd CH CHO - toatemperatuuril keev vedelik, leiab kasutamist keemiatööstustes; moodustub organismis etanooli oksüdeerimise tulemusena. Kuna etanaal ise on õige mürgine ja lisaks sellele moodustab mõnede organismis leiduvate ainetega väga mürgiseid saadusi, on temaga osa alkoholimürgituses ja joobele järgnevates eba- meeldivates aistingutes üsna oluline. *Propenaal ehk akroleiin CH =CHCHO - kergesti lenduv vedelik, tugev lakrimaator (silmi ja nina ärritav, pisaratevoolu esilekutsuv aine). Keemiatööstustes tähtis vahesaadus, kodus tekib rasva pannil kõrvetades. *Propanoon ehk atsetoon CH COCH - väga hea, laialdaselt kasutatav lahusti; mürgise toimega Füsioloogiline toime: Aldehüüdid ja ketoonid on narkootilise mõjuga, kesknärvisüsteemi kahjustava toimega. Limaskestadele toimivad ärritavalt. Aldehüüdid on üldiselt ketoonidest mürgisemad. Sattudes nahale, tekitavad aldehüüdid põletikke, organismist eralduvad väga aeglaselt.
Kasutatakse keemiatööstuses etaanhappe tootmisel. Samuti toodetakse etanaalist etanooli ravimeid, värv- ja põletusaineid. Propenaal Milline aine on seotud rasvade kõrbemisega ja milline oht sellega kaasneb... Akroleiin ehk propenaal (süstemaatiline nimetus 2-propenaal) on teravalõhnaline mürgine kergestisüttiv kantserogeenne värvuseta keemiline ühend. Kergesti lenduv vedelik ning väga tugev lakrimaator ehk silmi ja nina ärritav aine, mis võib esile kutsuda ka pisaratevoolu. Keemiatööstuses on ta tähtis vahesaadus, kuid kodus võib see tekkida näiteks rasva kõrbemisel pannil. Akroleiini mürgisuse tõttu tuleks hoiduda rasvade kõrvetamisest pannil ning kõrbenud rasva tarvitamisest. Looduses seda ei leidu. Propanoon Rahvapärane nimetus: atsetoon, meeldiva lõhnaga kergesti süttiv vedelik, keemistemperatuur on 56oC , lahustub hästi vees ja on ise heaks lahustiks paljude orgaanilistele ainetele, kasutatakse
konserveerimiseks, maitsestamiseks, marineerimiseks. Teda kasutatakse ka hea lahustina, lakkide, varvide, ravimite (aspiriin), plastmasside ja mitmete orgaaniliste ainete nagu naiteks atsetooni valmistamiseks. Tuntumate esinedajad (akroleiin, piimhape, sidrunhape,viinhape, bensoehape) leidumine, teke, omadused, kasutusalad, millised on ohud (kui on)? 1) Akroleiin - Kergesti lenduv vedelik ning vaga tugev silmi ja nina arritav vedelik, mis voib esile kutsuda ka pisaratevoolu. Keemiatoostuses on ta tahtis vahesaadus, kuid kodus voib see tekkida naiteks rasva korbemisel pannil. Kuna akroleiin on murgine aine,mistottu tuleks valtida rasvade korbemist pannil ning korbenud rasvade kasutamist. 2) Piimhape - varvuseta kristalne aine, hugroskoopne aine, mis lahustub hasti nii vees kui ka etanoolis. Tekib: piima, juur- ja puuviljade nagu naiteks kurkide, kapsaste hapendamisel ja piimasuhkru kaarmisel. Veel tekib piimhapet lihastes suure
lähedal. Võib tekitada allergiat, kõhulahtisust, mürgitus võib tekkida ka läbi naha. Mõjub ärritavalt silmadele, nahale ja hingamisteedele. Kontsentreeritud soolhape on toksiline, söövitav aine. Sissehingamisel põhjustab tõsiseid hingamisteede kahjustusi, nahale sattudes punetust, valu, põletust. Etanool on tuleohtlik, mürgine aine. Väävelhape on ärritav ja mõjub sööbivalt nahale, ärritab limaskesti, silmi, kutsudes esile pisaratevoolu, köha. Tekitab tugevaid hingamisteede kahjustusi ja nahapõletust. 1.3 Füüsikaliste konstantide tabel Aine M (g/mol) Tihedus Keemistemp. Sulamistemp (g/cm3) (0 C) . (0 C) Bensoehape 122,12 1,32 249 122,4 Magneesium 24.31 0.889 1090 89 Bromobensee 157.01 1.49 156 31 n Dietüüleeter 74
Vanasti tehti narkoosi, aga oli palju kõrvalnähte. Kasutatakse keemiatoodete valmistamisel. 2. Etanaal ehk atseetaldehüüd Toatemperatuuril keev vedelik. Pohmelli põhjustaja kutsub esile peavalu. Organis ise tekitab etanooli oksüdeerimise tulemusena. Vanasti ka narkoosiks, aga palju kõrvalnähte. 3. Propenaal ehk akroleiin Kergesti lenduv vedelik. Silmi ja nina ärritav ning pisaratevoolu esilekutsuv aine. Kodus tekib rasva pannil kõrvetamisel tuleks hoiduda tarbimisest kuna VÄGA MÜRGINE aine. 4. Bensaldehüüd Mandlilõhna meenutava aroomiga vedelik, mida kasutatakse maitse- ja lõhnaainena. Aromaatne aldehüüd on ka kristalne aine vaniliin. 5. Propanoon ehk dimetüülketoon ehk atsetoon Hea lahusti. Ohtlik inimesele ja mürgituse tunnuseks on, et hakkab lõhnama. 6. 1,3 dihüdroksüatsetoon
vesinik.Aurud moodustavad õhuga kergestisüttiva plahvatusohtliku segu, mis süttib kokkupuutel sädeme jms. Väävelhape Ühinedes metallidega tekib vesinik, mille plahvatuspiir on madal. Väävelhapet ei tohi hoida koos kloraatide, perokloraatide ja permanganaatidega. Söestab orgaanilisi aineid koos kuumuse tekkega kuni isesúttimiseni. Reageerib ägedalt veega. Ärritab ja mõjub sööbivalt nahale, ärritab limaskesti, silmi, kutsudes esile pisaratevoolu, köha. Tekitab tugevaid hingamisteede kahjustusi ja nahapõletust. Tolueen Tolueen reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega, halogeenide ja peenestatud väävliga. Ta kahjustab kummi, seehulgas kauts'ukit, nitriilkummi, neupreeni ja mitmeid plastmaterjale. Võib süttida kuumusest, leegist või sädemest. Aurud võivad kanduda süüteallikani ja leek võib lüüa aurude kaudu tagasi. Mahutid võivad tulekahjukuumuses lõhkeda. Auru plahvatuse oht
Formaliin-metanaali ehk formaldehüüdi vesilahus. Kasutatakse desinfitseerimisvahendina ja keemiatööstuses. Fenoolformaldehüüdvaigud-valmistatakse formaldehüüdist. Atseetaldehüüd-ehk etanaal. CH3CHO. Toatemperatuuril keev vedelik. Vajalik keemiatööstuses. Peamine alkoholimürgituse ja joobele järgnevate ebameeldivate aistingute põhjustaja. Akroleiin-ehk propenaal. CH2=CHCHO. Kergesti elnduv vedelik,tugev lakrimaator(silmi ja nina ärritav,pisaratevoolu lekutsuv aine). Keemiatööstuses tähtis vahesaadus,kodus tekib rasva pannil kõrvetamisel. Mürgine. Atsetoon-ehk propanoon. CH3COCH3. väga hea lahusti. Kasutatakse mitmel pool,näiteks küünelaki vedelikus. Mürgine. 12. Süsivesikute ehk sahhariidide klassifikatsioon: Monosahhariidid ehk monoosid ehk lihtsuhkudaldoosid _ trioosid, tetroosid, pentoosid, ketoosid heksoosid Polüsahhariidid ehk polüoosid ehk liitsuhkrud
Ammoniaaki - NH3 - kasutatakse lämmastikhappe, väetiste, plastmasside, lõhkeainete ja puhastusseadmete tootmiseks. Üks tähtsamaid ammoniaagi kasutuse kohti on mitmesugused külmutusseadmed - piimakombinaatides jahutusseadmed, külmhooned jne. Ammoniaak avaldab ärritavat mõju organismile, eriti silmadele ja limaskestadele. Veeldatud kujul on ta sööbiva toimega, tekitab nahale külmakahjustusi. Kutsub esile pisaratevoolu ja köha. Nende ettevõtete ümbruses, kus kasutatakse ammoniaaki, on ohtlik elada, sest kui seal peaks õnnetus juhtuma, siis ohustab see päris suurt ümbruskonda. Kloori - Cl2 - kasutatakse vesinikkloriidhappe, mitmete orgaaniliste lahustite ja ujumisbasseinis tarvitatava bakterivastase aine valmistamiseks. Samuti bakterite hävitamiseks joogivee puhastamisel ja desinfitseerivates vahendites. Tekitab silmades ja hingamisteedes kipitust ja sööbimistunnet
magusaisu, sageneb haigestumine. Veel võivad eelneda tajuhäired ehk aurad, milleks on kõige sagedamini nägemishäired. (Terviseportaal...., 2010). Enne migreenihoogu tekivad tegelikkusele mittevastavad aistingud, hallutsinatoorsed elamused. Kannatanu tunneb külma, olematut lõhna ja müra, esinevad krambid isoleeritud lihasrühmades, täheldatakse südamepekslemist, näljatunnet, higistamist, veretungi pähe, pisaratevoolu jne. Kuigi migreen areneb skeemi järgi, on ta erinevatel inimestel väga individuaalne. Prantsuse filosoof M.Labroch ütles, et ,,Igaüks kannatab migreeni all omamoodi". (Loogna, 1987). Kõige sagedamini esinevaid nägemishäireid iseloomustavad sikk-sakk joonte, täppide või sähvatuste nägemine, tunnelnägemine või hetkeline pimestumine. Lisaks võivad ilmneda närvisüsteemi puudutavad sümptomid, näiteks jäsemete ,,suurenemine" või tuimus.
Juba 1991/92 aasta arstiteaduslikes ajakirjades ilmusid artiklid, milles leiti, et glüfosaatidega kokku puutunud põllumajandustöötajate hulgas oli märgatavalt suurenenud pahaloomulistesse kasvajatesse haigestunute arv2. Glüfosinaatamooniumiga seotud riskid on veelgi spetsiifilisemad, kuna keemiline reaktsioon, mis kutsub esile tolerantsuse herbatsiidide suhtes, võib soojavereliste loomade soolestikus ümber pöörduda. Väliste tunnuste poolest on tuvastatud silmade kipitamist, pisaratevoolu, nägemise ähmastumist, nahalööbeid ja sügelemist, astmahooge, hingamisraskusi, pearinglusi, nohu ja uimasust. 3 Mutageensel tasandil leiti laborikatsetes kahjustusi inimese vererakkudes ja sidekoes. Samuti on täheldatud mitmesugust toimet hormoonsüsteemile, põhjustades loodete surevuse suurenemise, nende sünnikaalu vähenemise, pealuude väärarengu. 1 Batalion, N. (2009) 50 harmful effects of genetically modified foods. [http://www.raw- wisdom.com/50harmful.] (vaadatud: 23
hasartmängusõltuvusega positiivses korrelatsioonis. (Oja, 2011, 16.) Millised võivad olla telepildi varjatud mõjud, mida meediakorporatsioonid vaatajate sidumiseks läbi viivad, näitab Jaapani populaarse animesarja ,,Pokemon" 38. osa ümber toimunu (Oja, 2011, 17). 1997. aasta detsembris ilmnesid Jaapanis järjekordse osa eetriajal sadadel lastel umbes 20 minutit peale seeria algust erinevad haigusnähud. Lastel hakkas halb, nad vaevlesid peavaludes, oksendasid, esines ka krampe ja pisaratevoolu, raskematel juhtudel isegi teadvusekaotust. Väidetavalt kannatas mitmesuguste haigusnähtude käes üle kuuesaja 3- kuni 20-aastast last ja noorukit, neist üle saja olid veel päev hiljemgi epilepsia-laadsete sümptomitega arstide kontrolli all. Haigestumise põhjuseks peetakse stseeni, kus toimus plahvatus ja ühe tegelase silmist sähvis viie sekundi jooksul punaseid välgunooli. Multifilmis vaatamisest kõige enam kannatada
Kestva tarvitamise puhul narkomaan kõhnub, näeb välja kurnatud ja kasimata. Immuunsüsteemi häirete tõttu tekivad süstekohtade mädanikud, nahahaavandid ja suureneb vastuvõtlikkus nakkushaigustele. Sõltuvus võib olla nii vaimne kui ka füüsiline. Sõltuvus ilmneb võõrutusnähtudena, mis kaovad ainult pärast järjekordse annuse tarvitamist. Füüsiline sõltuvus väljendub liigese-, pea- ja kõhuvalu, kõhulahtisuse, sülje- ja pisaratevoolu suurenemise, sügelemise, lihaste või seedeorganite krampide, südamepekslemise, külmatundena. Vaimne sõltuvus meeleolu alanemise, pahuruse, apaatsuse, agressiivsuse, unehäirete, ebastabiilsuse, üldise halva enesetundena. Narkootikumi tarvitamise kahtlus tekib, kui inimene on väliselt joobes, kuid alkoholilõhna pole tunda. Süstivate narkomaanide käte ja jalgade nahal on torkejäljed. Kahtlust peaks äratama ka pulbri või tableti kaasas kandmine. Opiaatide hulka kuuluvat heroiini
annaabi.ee 
