...............8 4.2.Plaatvundamendi hüdroisolatsioon.............................................................................................9 4.3.Lintvundamendi hüdroisolatsioon..............................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Hüdroisolatsioon on vajalik kaitsmaks hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Vastasel korral võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades seinte soojajuhtivust. Niiske sein mureneb külmudes ja sulades kiiresti, vähendades hoone konstruktsiooni kestvust ja tugevust. Ehitisele mõjuvat veekoormust on mitmesugust. Kõige suurem veekoormus mõjub ehitisele maapinna kaudu, kuid lisaks sellele on veel õhus olev niiskus, sademed, pinnavesi ning muud
maksimaalselt 2 mm. Drenaazi toimimiselt ning mittesiduva pinnase korral konstrueerida HI mittesurvelise veekoormuse tingimustesse. Drenaazi puudumisel ja/või siduva pinnase korral konstrueerida HI survelise veekoormuse tingimustesse. HI peab vastu võtma ka hoone pisiliikumised temperatuuri ja vajumise tõttu ilma, et HI kaotaks oma funktsiooni. 2. Kirjelda mineraalsete isolatsioonivõõpade kasutamise tingimusi. Nimeta materjali kasutamise kohad, kirjelda materjaliomadusi. Kasutatakse pinnaseniiskuse, mittesurvelise vee ja lühiajalise survelise vee vastu soklipiirkonnas, niisketes ruumides, veeanumate siseisolatsioonis ja bituumenkatete eelkihina niiske aluspinna korral. Kasutamise kohad: niisked ruumid, hoone sokliosa, veeanumate siseisolatsioon. Materjali omadused: moodustab vuukideta membraani, hea kleepuvus, lahustivaba, külmamastiks, pintslia pealekantav. 3. Kirjelda bituumenkatete omadusi. Mis iseloomustab seda materjali? Mis on paigaldusnõuded?
· Bentonitisolatsioon ehk "Pruun vann" Lisaks eelnevale jaotatakse hüdroisolatsioon erinevate materjalide liikide järgi viieks: · Tihenduskrohv · Veetihe betoon · Isolatsioonivõõp · Bituumenpaanid ehk maakeeli tõrvapapp ja muud bituumenmaterjalid · Kunstmaterjalist paanid 2.1.Tihenduskrohv Tihenduskrohvid ehk isolatsiooonikrohvid on tsemendi baasil veetihed krohvid mida kasutatakse pinnaseniiskuse ja mittesurvelise vee puhul.Üldjuhul kasutatakse seda materjali teiste hüdroisolatsiooni materjalide alus- või tasanduskihina.Võimalik on seda materjali kasutada nii sise- kui ka välispindade isoleerimiseks. Selleks et krohvi seina saada tuleb eelnevalt aluspinda töödelda, et tagada korralik nake (nt krundiga). Krohvi kantakse pinnale mitmes kihis, et tagada piisav paksus ja soovitud efekt. Ühe kihi paksus on tavaliselt 10-20 mm ja pinnale kantakse tavaliselt 2 või enam kihti
[1] 8 3. HÜDROISOLATSIOONI SÜSTEEMID Võimalikud hüdroisolatsiooni süsteemideks on veetihe tihenduskrohv tsemendi baasil, veetihe betoon, kokku sulatatud veetihedad bituumenpaanid ning veetihedad kunstmaterjalist paanid. [3] 3.1 Veetihe tihenduskrohv Tihenduskrohv ehk isolatsioonikrohv on tsemendi baasil tehtud veetihe krohv. Seda kasutatakse pinnaseniiskuse ja mittesurvelise koormuse puhul nii välis- kui ka sisepinnal. Tihenduskrohv ei anna samaväärset tulemust kui bituumen-pakskiht, seepärast kasutatakse tihenduskrohvi eelkõige tugevama toimega hüdroisolatsioonimaterjali alus- või tasanduskihina. Enne tihenduskrohvi pealekandmist katta aluspind naket parandava krundiga. Tihenduskrohv kantakse kogu isoleerimist vajavale pinnale, välja arvatud torude ümber isoleeritava pinnaga liituvate seinte liitumiskohta umbes 1 cm ulatuses
Monoliitsed - raudbetoonist, betoonist või looduskivist 3) Vaivundamendid Postvaiad - kandevõime saavutatakse toetumisega tugevale pinnasekihile Hõõrdevaiad - kandevõime saavutatakse tekkia hõõrdejõuga pinnase ja aia vahel Materjalideks raudbetoon, betoon, teras Põiklõikelt on vaiad ruudukujulised, ümarad või eriprofiilis. Lisaks kasutatakse ka kruvivaiu, kiilvaiu, punnvaiu ja kohtvaiu. 4)Plaatvundamendid Hüdroisolatsioon Kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Hüdroisolatsioon peab olema: · Pidev ja veetihe · Mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes · Mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes · Vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes · Keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes · Vastupidav temperatuurimuutustele Pinnases või tarindid paikneva hüdroisolatsiooni tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem.
hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamisel lamekatustele/üldiselt? Pluss 5 kraadi celsiust. 37.Mille abil saab välistada ilmastiku mõju hüdroisolatsioonitöödele? Kaitsetelk. 38.Nimetage kolm pinnasega kokku puutuvate ehituskonstruktsioonide välise veekoormuse liiki. · Pinnaseniiskus · Mitmesurveline pinnasevesi · Surveline pinnasevesi 39.Mis on sokkel? Vundameni maapealne osa. 40.Mis liiki veekoormus ähvardab vundamentide sokliosa (2)? · Sademepritsmed · Pinnaseniiskuse kapillaartõus 41.Mis on mittesurvelise pinnasvee tekkimise põhjuseks? · Sademevesi · Nõrgvesi · Tarbevesi 42.Mis on surveline pinnasvesi? See tekitab pideva hüdrostaatilise surve hoone vundamendile. 43.Mis on drenaaz? Liigse pinnasevee ära juhtimise süsteem. 44.Milleks on drenaaz vajalik? Liigse pinnasevee ära juhtimiseks. 45.Mis on drenaazi põhikomponendid? · Torud · Kaevud 46.Kuhu drenaaz juhitakse? Looduslikku veekogusse või sadeveekanalisatsiooni. 47
on ehitajale aluseks eelarve koostamisel. [2] 2 1) Vaivundament [10] 2) Postvundament [11] 3) Plaatvundament [12] 4) Lintvundament [13] 3 1. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarandisse või läbi selle. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades sellega nende soojajuhvitust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks st kokkuvõttes ebatervislikeks. Niiske sein mureneb külmudes ja sulades kiiresti- st väheneb hoone konstruktsioonide tugevus ja kestvus. Vundamendi ja keldrikonstruktsioonide isoleerimiseks kasutatakse mittemädanevaid materjale.
veesiduvusele tekib vundamendi allosas vee hüdrostaatiline surve ning tegemist on juba survelise veega. [5] Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamendi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Vee surve sõltub veesamba kõrgusest. [5] 2.1 Hüdroisolatsioonisüsteemid 2.1.1 Tihenduskrohv Isolatsiooni- ehk tihenduskrohvid on tsemendi baasil valmistatud veetihedad krohvid. Neid kasutatakse pinnaseniiskuse ja mittesurvelise veekoormuse puhul nii sees kui väljas. Tihenduskrohv 22 saavutatakse kindla tera koosseisule ja lisanditele, kuid peeneteralisuse tõttu on tihenduskrohv kerge pealispinnal pragunema. Kasutatakse tihti tihedamate hüdroisolatsioonide aluskihina. [5] 7 2.1.2 Veetihe betoon Veetihedast betoonist on võimalik luua kandekonstruktsioone, mis samaaegselt tõkestavad vee liikumist
Vundamendi ja pinnasele toetuva põranda hüdroisolatsioon Horisontaalne hüdroisolatsioon. Horisontaalse hüdroisolatsiooni eesmärk on katkestada kapillaarimavus ehk siis katkestada niiskuse tungimine alt ülespoole. Võimalusi on kahesuguseid: mehhaaniliste abinõudega katkestatakse kapillaarid, keemiliste abinõudega täidetakse ja kitsendatakse kapillaare. Vertikaalne hüdroisolatsioon Vertikaalse hüdroisolatsiooni eesmärgiks on põhja-, pinnavee ja pinnaseniiskuse vastu vundamendi kaitsmine. Keldrita hoone puhul võib vertikaalsest hüdroisolatsioonist loobuda. Kui aga niiskus võib kahjustada soklikrohvi ja värvi, siis oleks soovituslik ikkagi teha. Vertikaalset isolatsiooni saab teha nii sissepoole, kui ka väljapoole. Antud juhul oleks soovituslik teha väljapoole hüdroisolatsioon, sest seespool olev hüdroisolatsioon hoiab küll keldri kuivana, aga ei hoia müüritist kuivana ja pole võimalik vältida soklite kahjustusi.
isoleerimiseks ja milliseid erinevaid materjale selleks kasutatakse. Veel käsitletakse hüdroisolatsioonide lahendusi erinevate veesurve liikide korral. Selgitatakse veel radoonist ja tema omadustest. Uuritakse välja kuidas radoon satub hoonetesse ja kuidas seda vähendada. 2 1. VUNDAMENDI HÜDROISOLEERIMINE ,,Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarindisse või sellest läbi. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades selliselt nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks - see tähendab - kokkuvõttes ebatervislikemaks. Niiske sein külmudes ja sulades mureneb kiiresti - st väheneb hoone konstruktsioonide tugevus ja kestvus. Sageli kaitseb hüdroisolatsioon vundamenti pinnavee kahjuliku agressiivsuse
Kandvad vaheseinad Kandvad vaheseinad tehakse kas kividest, täisplokkidest või betoontäitega õõnesplokkidest. Kandvate seinte paksus määratakse arvutusega. Keldriseinad Keldriseinad jaotuvad samuti sise- ja välisseinteks ning mittekandvateks ja kandvateks seinteks. Siseseinte kohta kehtivad üldiselt samad nõuded kui korrustel, kasutatakse ka samu lahendusi. Keldri välisseinte puhul on täiendavaks faktoriks pinnase külgsurve seinale ja pinnaseniiskuse tungimine seina. Üldjuhul tuleks keldriseina tugevust kontrollida arvutusega. Oma omadustelt sobivad keldriseina materjaliks nii columbiakivid kui plokid. Keldriseinal võib sokli ära jätta kuna columbiakivi on ilmastikukindel. Seina ja pinnase vahel kasutatakse vett dreneerivaid materjale või lahendusi, mis võtavad seinal veesurve maha ja juhivad liigse vee drenaazini. Joonis 20 Seina ja vahelae joonis:
süvistatud allapoole pinnasevee minimaalset taset. Lisaks nimetatud tüüpidele kasutatakse ka: kruvivaiu, kiilvaiu, punnvaiu, kohtvaiu. Vundamentide rajamisel, allmaatööde käigus tuleb sageli süvendeid, kraave kaitsta sissetungiva vee eest. Selleks kasutatakse punn- (sulund-) vaiu. Punnvaiad moodustavad veetiheda tõkkeseina. Valmistuselt võivad nad olla terasest, aga ka näiteks puidust. 14. Vundamendi hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarindisse või sellest läbi. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades sellega nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks st kokkuvõttes ebatervislikemaks. Niiske sein mureneb külmudes ja sulades kiiresti st väheneb hoone konstruktsioonide tugevus ja kestvus. Vundamendi ja keldrikonstruktsioonide isoleerimiseks kasutatakse mittemädanevaid
Võrreldes liivapinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad, külmumisel paisuvad tunduvalt rohkem, mis soodustab pragude teket konstruktsioonides. Kuiv või väheniiske savipinnas on üldiselt hea ehitusalus, plastne või voolav savipinnas aga vundeerimiseks väga ebasobiv. Ehitusalusena ei kasutata ka kobedaid kokkusurutavaid ebaühtlase koostisega pinnaseid- turvas, muda, mustmuld. ( Hooned I, Jüri Tamm. LK 12-13) 4.2 Põhireeglid madalvudamentide ehitamisel: kaitse pinnaseniiskuse ja kondensvee mõjul märgumise eest, külmakergete eest ja külma tungimise eest põrandakonstruktsiooni vundamendi läheduses. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hoone rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis on see normatiivselt 1,2 m maapinnast allpool. Või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ning drenaazi rajamise teel. Ümber hoone perimeetri, vundamendi taldmiku peale,
Võrreldes tellis- kui ka suurpaneelelamute niiskuskahjustuste esinemisega (~2/3 korteritest) oli puitkorterelamute korterites niiskuskahjustusi oluliselt rohkem. See on murettekitav asjaolu, kuna puit on niiskuskahjustuste suhtes oluliselt tundlikum kui betoon- või kivimaterjalid. Pea pooltel (42 %) küsitletutest on esinenud katuse läbijooksu, kolmandikul (35 %) on olnud probleeme välisseintes oleva vihmaveega ning 31 % korteritest on olnud torude leket. Pinnaseniiskuse poolt tekitatud kahjustusi ning WC ja vannitoa niiskuskahjustusi esines 19 % juhtudest. Katuse läbijooksude suur esinevus võib olla tingitud ka asjaolust, et uuringus on pea pooled korteritest viimasel korrusel (kuna enamjaolt on tegemist kahekordsete hoonetega). Pinnaseniiskuse poolt tekitatud kahjustuste vähesus tuleneb peamiselt ka asjaolust, et eluruume keldrites üldiselt ei esinenud ja eraldi küsimust keldri niiskuskahjustuste kohta korteriankeedis ei olnud.
annaabi.ee 
