Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata vanusevahele nendest saavad väga head sõbrannad.Haiglas olles räägib ta arstile, et tal valutab tihti peale pea, lõpptulemuseks tuleb välja see, et Kadri peab minema silmaoperatsioonile.Peale haiglat ja sanatooriumis olekut käsib tal vanaema vahetada kooli.Selles koolis, kus ta hakkab käima, saab ta endale pinginaabriks Urmase, kes on tema meelest väga tore.Urmasest ja Kadrist saavad väga head sõbrad. Selles koolis, kus ta käib, kõik muutub - Kadri on klassis üks paremad õpilasi ja saab väga häid sõpru. Raamatu lõpus leiab Kadri oma isa üles.
Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata vanusevahele nendest saavad väga head sõbrannad.Haiglas olles räägib ta arstile, et tal valutab tihti peale pea, lõpptulemuseks tuleb välja see, et Kadri peab minema silmaoperatsioonile.Peale haiglat ja sanatooriumis olekut käsib tal vanaema vahetada kooli.Selles koolis, kus ta hakkab käima, saab ta endale pinginaabriks Urmase, kes on tema meelest väga tore.Urmasest ja Kadrist saavad väga head sõbrad. Selles koolis, kus ta käib, kõik muutub - Kadri on klassis üks paremad õpilasi ja saab väga häid sõpru. Raamatu lõpus leiab Kadri oma isa üles. Kasuema Silvia Rannamaa Peategelased - Kadri, kasuema, isa Kadri - vaikne, rahulik, tagasihoidlik, abivalmis Kasuema - õel, kuri Isa - valetaja, põgeneja, tore Kõrvalised tegelased - Urmas, Anne
Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Muutuse toob Kadri ellu samuti haiglaravile sattuv kirjanik Elsa Sarap. Tädi Elsa julgustamisel hakkab Kadri paljusid olukordi nägema optimistlikumalt, ta muutub enesekindlamaks. Kadril jääb haiglaravi tõttu üks aasta koolis vahele. Kooli naastes leiab Kadri uute klassikaaslaste seast palju sõpru. Tema pinginaabriks aga saab Urmas, kellel on palju väiksemaid õdesid-vendi. Kadri lähemate sõprade ringi kuuluvad ka Imbi, Aime, Rein, Vitja jt. Kadri parim sõbranna on endise klassi üks ilusamaid ja targemaid tüdrukuid Anne. Käreda pealispinnaga, ent sisimas hella südamega Kadri vanaema ei oska Kadri sõnade kohaselt lugeda, kuna II maailmasõja eelne ebaõiglane riigikorraldus polevat võimaldanud tal saada kirjatarkust. Teisalt, teoses on
Selle aja jooksul sai ta endale uusi sõpru ja õppis enda eest seisma. Peale haiglast lahkumist suhtlesid tädi Elsa ja Kadri kirja teel, tänu sellele läks ka Kadri grammatika palju paremaks. Taastusravil oli palju vene keelt kõnelevaid lapsi ka Kadri toa kaaslane oli venelane ja temaga suheldes õppis Kadri vene keele selgeks. Sügisel läks Kadri seda sama klassi kordama kuna ta oli teise õppe aasta veetnud haiglas. Tema klass oli tore ja ta pinginaabriks sai Urmas. Urmas oli väga sõbralik ja tark poiss. Koolis läksid Kadri hinded aina paremaks. Kadri võeti ka pioneerigruppi. Ühel päeval avas kadri oma vanaemale mõeldud kirja. Selle kirja saatis Kadri vanaemale Kadri päris isa ja soovis kokku saada. Aja jooksul tutvusid Kadri ta isa ja said lähedasteks. Kadri oli veel rõõmsam ja õppis veel paremini. Kord astus ka Kadri isa keldrikorterist läbi kus kadri ja vanaema kõik need 14 aastat olid elanud.
Harald Nugiseks Referaat Koostas: Sündis 22.oktoobril 1921.aastal Järvamaal Särevere vallas. Isa pani Haraldi Türi Aiandus- keskkooli, mida ta ei lõpetanud. Seal samas oli kaks aastat tema pinginaabriks ei keegi muu,kui tulevane Nõukogude armee polkovnik Peeter Gross. Tol ajal ei osanud nad veel arvata, et neil tuleb seista teine teisel pool rindejoont, kus maksab sõja raudne seadus. 22.juunil 1941.aastal alustas Saksamaa sõda Nõukogude Liidu vastu. 6.juuli paiku, kui sõda oli jõudnud juba Eesti pinnale, said Harald ja tema vend mobilisatsioonikutse. Lahkhelisid neil ei ol- nud-kähku metsa. Kätte jõudis sügis, ning pidi uuesti kooli minema. Kui klassivendade peas küpses
2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias.Kooli tahtis Alo väga minna ja ta tundis ennast seal suurepäraselt. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem Jüri Leesment. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates ema suunamisel, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Peale I klassi hakkas tohutult lugema. Lemmikuteks olid seiklusjutud, reisikirjad, kriminullid. Eesti kirjanikest meeldisid Oskar Luts ja A. H. Tammsaare
.....Elulugu Lehekülg 4......Faktid Lehekülg 5......Bändist Lehekülg 6......Kasutatud kirjandus -2- Piret Järvis (sündis 6. veebruaril 1984 Tallinnas) on eesti muusik, ansambli Vanilla Ninja kitarrist ja laulja ning televisiooni saatejuht. Piret sündis 6. veebruaril 1984 Tallinna Pelgulinna Sünnitusmajas. Kui Piret oli juba piisavalt vana, läks ta Rukkilille lasteaeda. Kool, kuhu Piret esimesena õppima asus oli Tallinna 21. Keskkool, kus ta pinginaabriks oli praegune bandikaaslane Katrin Siska. Ülikool, kuhu Piret sisse astus oli Concordia Rahvusvaheline Ülikool. Õppis ta seal suhtekorraldust ja meediat.Heade õpitulemuste eest teenis ta seal välja stipendiumi. Õpingud seal jäid pooleli. Kooli kõrvalt käis Piret ka kunstiringis umbes 7 aastat, peotantsus umbes 3 aastat, lilleseades ja ilukirjaringis. Pireti üks kirgedest on muusika. Nimelt alustas ta laulmist juba väga väikesena, 3- aastaselt
head isegi siis kui see hea on ajutiselt millegi varjus . Võitle alati selle eest, et hea jääks peale. See oli tädi Elsa saladus elus hakkama saamisel: Võitle alati selle eest, et hea jääks peale. Haiglas tehakse talle silmaoperatsioon ja Kadri hakkab paremini nägema. Ta saadetakse paranema sanatooriumisse. Kadril jääb haiglaravi tõttu üks aasta koolis vahele. Kooli tagasi minnes leiab Kadri uute klassikaaslaste seast palju sõpru. Tema pinginaabriks saab Urmas, kellel on palju väiksemaid õdesid- vendi. Urmas hoolitseb oma väiksemate vendade ja õdede eest nagu isa. Teda peetakse koolis nohikuks sellepärast, et väiksemad lapsed teda armastavad ja vahetundides tema ümber kogunevad. Ta on väga lahke ja aus poiss. Ka tema peres kasvatab lapsi ainult ema, sest isa joob palju. Urmas aitab oma ema väiksemata laste kasvatamisel. Ühel päeval satuvad Urmas ja Kadri kelgumäele. Ilm oli ilus ja taevas lendasid luiged
) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 23 kuud, sest ta ei olnud seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias. Õpingud Kooli tahtis Alo väga minna ja ta tundis ennast seal suurepäraselt. Esi meseks õp etajaks oli õp etaja Oja maa. Esi meseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hilje m Jüri Lees m ent. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates e ma suunamisel, kuid ka ise oli muusikast v äga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esi mese loo kirjutas muusikakooli kol mandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Pärast I klassi hakkas tohutult luge ma. Le m mikuteks olid seiklusjutud, reisikirjad, kriminullid. Eesti kirjanikest meeldisid Oskar Luts ja A. H. Tammsaare
2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud väga seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias. Kooli tahtis Alo väga minna ja koolis tundis ennast suurepäraselt. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem tuli Jüri Leesment. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates ema suunamisel, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Peale I klassi hakkas tohutult lugema. Lemmikuteks olid seiklusjutud, reisikirjad, kriminullid. Eesti kirjanikest meeldisid O. Luts ja A. H. Tammsaare
,,Ma arvasin, et ta on sinu tuttav!"" Iisi on kindel, et isa on talle kirja jätnud ning et ,,kuri võõrasema" ei anna seda talle. Matustel leiab tüdruk isa taskust kokku murtud lehe, kuid tuleb välja, et see on hoopis väikese poolvenna joonistatud hüvastijätupilt. Umbes samal ajal käib Marge Iisi korteris. Ta leiab sealt kassetid, kuhu tüdruk on peale rääkinud oma mõtteid nagu päevikusse kirjutatakse. Sellest saab ta teada, et Iisi parim sõber Merle on ära kolinud ja et uueks pinginaabriks on üpris imelik Robert. Samuti avaldab tüdruk oma jamad klassiõe Cathyga, kes tema juures peo oli korraldanud. Kalmistult leiab Iisi väikese varesepoja, kelle ta enda juurde võtab ja kelle eest hoolitsema hakkab. Linnukese nimeks saab kohe Pedro. Algul proovib ta muidugi varese loomaaeda viia, kuid seal saadetakse ta koju ning muud ei jäägi üle, kui ise Pedrot kasvatama hakata. Ema ei ole algul selle üle küll kõige õnnelikum, kui siiski nõustub.
Arvatakse, et põhjused võivad peituda nii geneetikas, keskkonnas, traumades kui ka paljus muus. ATH on neurobioloogiline häire, mis kujuneb geneetiliste, bioloogiliste ja keskkonna tegurite koostoime tulemusena. Hüperaktiivne ehk ATHga koolilaps vajab palju mõistmist, toetust ja kogu kooli personali abi õppimise, käitumise ja suhtlemisega edukaks toimetulekuks. - Pane laps istuma õpetaja lähedale, et oleks võimalik pidev silmside, pinginaabriks rahulik õpilane, kes pakub talle positiivset eeskuju. Seinad peaksid olema vabad liigset tähelepanu äratavatest materjalidest; - Jaga pikad ülesanded väiksemateks osadeks, et laps näeks töö lõppu ja tulemust. Kasuta koos suuliste juhenditega ka kirjalikke; - Lepi klassijuhatajaga kokku, et ta aitaks jälgida, kas lapsel saavad kõik kodused tööd ja järelvastamiste ajad päevikusse kirja;
konfliktid, kuna need lapsed ei suuda kinni pidada kokkulepitud mängureeglitest, käituvad väga jõuliselt, seetõttu on nad sageli teiste laste poolt tõrjutud. Hüperaktiivne koolilaps vajab palju mõistmist, toetust ja kogu kooli personali abi õppimise, käitumise ja suhtlemisega edukaks toimetulekuks. Soovitusi vanematele kooli ajaks 13 Pane laps istuma õpetaja lähedale, et oleks võimalik pidev silmside, pinginaabriks rahulik õpilane, kes pakub talle positiivset eeskuju. Seinad peaksid olema vabad liigset tähelepanu äratavatest materjalidest; lepi klassijuhatajaga kokku, et ta aitaks jälgida, kas lapsel saavad kõik kodused tööd ja järelvastamiste ajad päevikusse kirja; lepi lapsega kokku koduste ülesannete tegemise aeg ja reeglid ning muutke need igapäevaseks; koduste ülesannete tegemine tuleb lapsele sisse harjutada. Õppimist soodustab kindla
noorukile osaks suurem kriitika nii täiskasvanute kui eakaaslaste poolt, mis omakorda soodustab noorukil teiste psüühikahäirete, nagu depressioon, käitumishäired, psühhoaktiivsete ainete tarvitamine kujunemist ATHga koolilaps vajab palju mõistmist, toetust ja kogu kooli personali abi õppimise, käitumise ja suhtlemisega edukaks toimetulekuks. · Pane laps istuma õpetaja lähedale, et oleks võimalik pidev silmside, pinginaabriks rahulik õpilane, kes pakub talle positiivset eeskuju. Seinad peaksid olema vabad liigset tähelepanu äratavatest materjalidest; · Jaga pikad ülesanded väiksemateks osadeks, et laps näeks töö lõppu ja tulemust. Kasuta koos suuliste juhenditega ka kirjalikke; · Lepi klassijuhatajaga kokku, et ta aitaks jälgida, kas lapsel saavad kõik kodused tööd ja järelvastamiste ajad päevikusse kirja;
4. OLAV EHALA JA 4. KESKKOOL 11 Olav Ehala on lõpetanud Tallinna 4. keskkooli (praegune Tallinna Kristiine Gümnaasium) 8 klassi. 8 klassi sellepärast, et sellel ajal kui Olav koolis käis oli direktor muutnud kooli 8 klassiliseks. Selline olukord oli umbes 3 aastat, misjärel tehti kool uuesti keskkooliks tagasi. Olav Ehala pinginaabriks oli hea sõber ja ka naaber Peeter Podelski, kellega koos prooviti muusikalist haridust omandada ja mängiti ka koos bändis. Bändi moodustas neist nende joonistusõpetaja A. Meristo, kes pani Olavi klaverile, Peetri trummidele ja veel ühe poisi Jaani kontrabassile. Väga hooliti Olavi klassis nende klassijuhatajast Haide Kurskist, kes oli muidu tütarlaste käsitööõpetaja. Kui neile õpetaja Kursk määrati klassijuhatajaks, oldi väga nördinud kuna teda teati kui väga karmi ja
Eino Tamberg (27.05.1930 Tallinn) Helilooja ja hinnatud pedagoog. Tema Concerto grosso aastast 1956 tähistab uue ajaarvamise algust eesti muusikas, "Cyrano de Bergerac" on tuntumaid eesti oopereid. Eino Tamberg on sündinud 1930. aastal Tallinnas. Varasest noorusest peale on ta olnud erakordselt laia huvideringiga. Selles on ilmselt oma osa Tallinna 10. keskkoolil, kust on võrsunud hulk kultuuri ja teaduseinimesi (Tambergi pinginaabriks oli seal Lennart Meri, samas klassis käis ka Endel Lippmaa). Helilooja on tihti esile tõstnud toonases koolis töötanud väga tugevaid õpetajaid. Keskkoolis tegutses ka humanitaarring vaidlusõhtute ja kirjandusvõistlustega. Tamberg on väga suure lugemusega ja on oma sõnul saanud palju rikastavat kujutavast kunstist. Suureks armastuseks on talle aga läbi elu olnud teater sellegi kiindumuse juured on kooliaegses näiteringis. Lõpetanud 1953
Erinevalt tänapäevast, pidid nad käima lisaks argipäevadele ka laupäeval koolis. Isa ootas väga kooliminekut. Tema esimese koolipäeva kink oli suur pruun karu. Peale seda hakkas neil aktus ja seejärel läksid nad oma klassi. Seal ootasid neid ümbrikud, kus oli kirjas õpilase nimi. Igaüks pidi oma nimega ümbriku võtma. Sellega nägi õpetaja, kes oskas oma nime lugeda. Muidugi said nad endale ka esimesel päeval pinginaabri valida. Minu isa valis endale pinginaabriks Aiki Alaberti. Ta oli kuni põhikooli lõpuni tema pinginaaber. Tema klassijuhataja nimi oli Mall Vilu. 14 Vestlus isa Valev Lebrehtiga, 13. veebruar 2010 18 Foto 10. Võru I. Põhikool. 1 klassi õpilased ja õpetaja Mall Vilu 1976/77 õppeaastal. Valev Lebreht teises reas vasakult viies. Pildistatud kooli kõrval. Fotograaf teadmata. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. Esimeses klassis õppis 33 õpilast
annaabi.ee 
