Parteiladvik kõrvaldas Hruštšovi 1964. aastal ja NSVL.i uueks juhiks sai Leonid Brežnev. Algas nn stagnatsiooniperiood. Majanduses püüti varjata mahajäämust Läänest: tööstus 40% USA tasemest, põllumajandus 15%. Erandiks sõjatööstus, mida arendati eelisjärjekorras. Välispoliitikas jätkati senist suunda: 1968 Tšehhoslovakkia, Brežnevi doktriin, 1979 sissetung Afganistani. Oli ka paranemist: strateegilise relvastuse piiramiseks sõlmiti 1972 SRP 1 ja 1979 SRP 2, pingelõdvenduspoliitika sümboliks sai Helsingi protsess (nõupidamised idabloki ja Lääne riikide vahel 1973. aasta juulist 1975. aastani), milles oli arutluse all Euroopa julgeolek ja koostöö. Pärast Brežnevi surma sai NSVL-i juhiks 1982-1984 Juri Andropov, kes mõistis reformide vajadust, kuid lühikese valitsemisaja tõttu sisulisi muudatusi ei toimunud. 1984-1985 oli võimul brežnevimeelne Konstantin Tšernenko. Majanduse mahajäämus Läänest süvenes. NSVL oli kaotanud oma autoriteedi ja
a koostati 40. kiri, 40 eesti haritlast koostasid kirja NSV Liidule nõukogude jõustruktuuride vägivallakasutuse vastu. KÜLMA SÕJA ISELOOMULIKUD JOONED 1970. võidujooks teaduse ning tehnika arendamisel. Kontrakultuur akadeemilisele meditsiinile alternatiiviks hakati kasutama hoopis rahva meditsiini ja teised looduslikud mõtted. Ameerikalik massikultuur 1970.dad LÄÄNE KRIISI AEG Lääneriikidel hakkas nappima jõutagavarasid kommunismi vastu võitlemisel, sellest tulenes ka pingelõdvenduspoliitika. Maha jäämine kommunistlikest riikidest spordis, tehnikas jne. Vastuolud pingelõdvenduspoliitikale, kuna lääne elanikud arvasid, et see tugevdab NSVL positsiooni. Rahva väsimus ja tüdimus sõdadest. Avalikud rahutused Vietnami sõja vastu, hipide liikumine. Rassilised rahutused.
Seetõttu kannatas ka Kolmanda Maailma rahvas. NSVL kasutas Aafrikas Fidel Castro abi. 1969 leidis Hiina ja NSVL piiril aset verine konflikt. USA üritas seda vastasseisu ära kasutada ning 1970.a algul hakkasidki Hiina ja USA suhted järk-järgult paranema. 1972 tegi Nixon visiidi Moskvasse ning allkirjastati leping ja nad pidid hakkama korrapärasemalt kohtuma hakkama. 1972 tegi USA ka Pekingisse visiidi ja kinnitas, et USA ja Hiina hakkavad looma uut ja paremat maailma. Pingelõdvenduspoliitika sümboliks Euroopas on peetud Helsingi protsessi ehk Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamist. Selle oli kokku kutsunud Soome president Urho Kaleva Kekkonen, lootes sellega parandada idabloki ja Lääne riikide vahelisi suhteid. 1. august 1975 allkirjastati lõppdokument. Pingelõdvenduspoliitikaga paranesid oluliselt USA ja NSV Liidu, aga ka lääne- ja idabloki riikide vahelised suhted. Külma sõda sellega aga lõpetada ei õnnestunud
Et tegemist oli ka hipiliikumise kõrgajaga, tekisid ka USAs Vietnami sõja vastased meeleavaldused. Sõja lõpetamisest sai hipide üks peamisi eesmärke. 1973 otsustaski Nixon sõja lõpetada. USA abita said Lõuna-Vietnami demokraatlikud lüüa. 1975. aastal sai kohu Vietnamist kommunistlik riik. Seejärel, nagu USA võimud olid kartnud, tulid kommunistid võimule ka Laoses ja Kambodžas. Laos ja Vietnam on kommunistlikud riigid tänase päevani. 16. Pingelõdvenduspoliitika 1970. aastatel. Hakkas levima seisukoht, et Läänel puudub jõud kommunismi mahasurumiseks ja Külma sõja võitmiseks. Seetõttu otsustas Lääs 1970. aastatel teha Külmas sõjas pausi, nn „pingelõdvestuse“. Otsustati parandada suhteid kommunistlike riikidega. USA presidentiks sai Nixon, kes tõi USA väed välja Vietnamist ning kohtus 1964 võimule tulnud NSV Liidu juhi Brežneviga- esimene kohtumine 11 aasta jooksul. Mõlemad riigid lubasid piirata oma relvastust
Hallsteini doktriin - ei tunnustanud Saksamaa LV Saksa DV, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. aastal, kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist, deklareeris Saksa LV valitsus, et kui mõni riik peaks SDVd tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriinil oli ainult üks erand - NSV Liit. Pingelõdvenduspoliitika tulemused:Pingelõdvendusele on antud erinevaid hinnanguid.Seda on peetud kasulikuks peamiselt Nõukogude Liidule.Nõukogude Liit kasutas paranenud suhteid Läänega ära,et tugevdada oma positsiooni Kolmandas Maailmas ning võidurelvastumiseks. Jõudude tasakaalu üritas NSV Liit kallutada enda kasuks.Teised kinnitavad, et pingelõdvenduse peamine dokument, Helsingi lõppakt,aitas kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ning suurenenud avatus ja läbirääkimine läänemaailmaga
Uus venestamiskampaania aktiviseeris vastupanuliikumist. 1980. Aastal puhkesid Tallinnas meeleavaldused, kus protestiti venestamispoliitika vastu ja see lõppes julgeolekujõudude sekkumisega. Vägivalla rakendamine viis selleni, et koostati 40 kirja, milles protesteeriti nõukogude vägivalla vastu ja tunti muret Eesti rahvuskultuuri pärast. Nõukogude võimud vastasid sellele arreteerimiste ja läbiotsimistega. 11) Balti küsimus rahvusvahelisel areenil 1970. aasta pingelõdvenduspoliitika tekitas ärevust Balti pagulastes. Kardeti Balti riikide annekteerimise tunnustamist. President Ford kinnitas mittetunnustamispoliitika jätkumist. 1983. Aastal kuulutas Reagan 14. Juuni Balti vabaduse päevaks. Balti küsimuse päevkorda tõusmine julgustas inimesi vastupanu jätkama ja iseseisvust taastama. 12) NSV Liidu nõrgenemise põhjused Majanduslikud: majanduse ekstensiivne arendamine, st. loodi täiendavaid töökohti ja laiendati
seepeale kuulutas usa kuubale sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkes vastasseis, mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga, kuid kuuba kriis lahenes siiski läbirääkimiste teel rahumeelselt Fiedel castro tuli kuubal relvastatud riigipöörde tulemusel võimule 1950 aastate lõpul ning asus kehtestama riigis kommunistlikku diktatuuri. Selle tulemusel puhkes kariibimere kriis usa ja nk liidu vahel, kuid kriis lahenes siiski rahumeelselt Pingelõdvenduspoliitika 1960 aastate lõpul hakati taotlema pingelõdvendust ida-lääne suhetes. 1960ndate aastate lõpul ja ka 1970ndate aastate alguses sõlmiti mitu tähtsat lepingut, mis pidurdasid võidurelvastumist ja tõkestasid tuumarelvade levikut. Nato- üks tähtsamaid sõjalisi ja poliitilisi liite, loodi 1949 aastal, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Heaoluühiskond 20. saj ühiskond, kus on saavutatud peaaegu kõigi kodanike sotsiaalne ja maj. turvalisus (selle eest on vastutanud riik) , nt
1970 a sõlmis LSaksamaa NSVLiidu ja Poolaga nn idalepingu, tunnustades SDV idapiirina OderNeisse jõge. 5. Millal sõlmiti ja milles seisnesid SRP-1 leping ja raketitõrjesüsteemide piiramise leping? 1972.a. sõlmiti SRP1 USA ja NSV Liidu vahel , millega lubati, et kumbki pool ei ehita mitte kunagi üle 1 raketitõrjesüsteemi ning külmutab 5 aastaks strateegiliste kandurite arvu 2400ni. 6. Mida kujutas endast nn Helsingi protsess? Pingelõdvenduspoliitika sümboliks Euroopas on peetud Helsingi protsessi ehk Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamist. Selle oli kokku kutsunud Soome president Urho Kaleva Kekkonen, lootes sellega parandada idabloki ja Lääne riikide vahelisi suhteid. Nõupidamised algasid 1973. aasta juulis ning kestsid 1975. aastani. 7. Millal kirjutati alla Euroopa Julgeoleku-ja koostöönõupidamise Helsingi lõppakt? Millised punktid seal olid kasulikud Lääneriikidele, millised
jahedad. NB! Erandiks oli Soome. Seevastu sidemed sotsialistlike riikidega olid väga tihedad. NSV Liit pööras suurt tähelepanu relvastumisele. Juba 1949 oli tal aatompomm. Stalini ajal olid NSV Liidu suhted Läänega väga teravad. Välispoliitikas ilmnes jäikus, kangekaelsus. Hrustsovi ajal suhted veidi paranesid, Hrustsov ise käis 1959 USAs, vaimustus seal maisikasvatusest. 1970. aastatel, Breznevi ajal, oli päevakorral pingelõdvenduspoliitika. (Breznev käis visiitidel Prantsusmaal, USAs, Saksa LVs; Nixon käis Moskvas) Peale NSV Liidu vägede viimist Afganistani 1979 NSV Liidu suhted Läänega halvenesid taas. Suhete madalseis oli 1984 (kui USAs oli presidendiks Ronald Reagan). IV Dissidentlus Dissidentlus ehk teisitimõtlemine NSV Liidus oli teisiti, st. mitte kommunistliku ideoloogia vaimus mõtlemine ja tegutsemine. Stalini ajal käituti väga karmilt kõigiga, kes nõukogude võimu kritiseerisid. Sulaajal tekkisid
Teises etapis, mis algas samal aastal Genfis ja kestis 1975. aastani, pidasid läbirääkimisi diplomaadid ja eksperdid. Kolmas etapp toimus 1975. Helsingis. 1. august 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA, Kanaga nõupidamise lõppdokumendi.Lõppdokument koosnes 3 osas. 1. korvi sisuks oli Euroopa julgeolek. Teine kord oli majanduse, teaduse, tehnika, keskkonnaalasele koostööle. Kolmas korv töö humanitaaraladel ning inimõiguse vallas.Lõppaktiga pandi alus OSCE´le. Pingelõdvenduspoliitika tulemused On anutud erinevaid hinnanguid sellele. Enamasti oli see kasulik NSVLile. Pingelõdvenduse killuvees üritas NSVL kallutada jõudude tasakaalu maailmas enda kasuks. Mõndade arvates aitas Helsingi lõppakt kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ning suurenenud avatus ja läbikäimine läänemaailmaga lammutas NSVL seest poole.Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ning idabloki vahel
1973-1975 leidis Euroopas aset julgeoleku ja koostöö nõupidamine (valdavalt Helsingis), 1975 kirjutati Helsingis alla lõppaktile (33 Euroopa riiki, USA, Kanada). Lõppakti sisu: lepiti kokku, et edendatakse majanduslikku, teadusalast ja kultuurialast koostööd, tunnustati Euroopas kehtivaid piire. Erineva poliitilise süsteemiga (sotsialistlikud, kapitalistlikud) riikide kooseksisteerimine. Helsingi protsess: OSCE Euroopa julgeoleku ja koostöö organisatsioon. Pingelõdvenduspoliitika võitja NL: SDV staatuse kättevõitlemine, lõid läände lõhe (Prantsusmaad kasutades), sotsialismileeris hakkas tugevnema dissidentlus (teisitimõtlemine).
Soome oli algataja. Presidendiks Kekkonen. 1975 Helsingi tippkohtumine- kohal kõik Euroopa riigid ja esindajad va Albaania. Helsingi lõppdokument, 3 korvi: 1)Piirid-Lääneriigid tunnistasid piire, mis oli saavutatud pärast 2.MSi (ei tunnustatud okupeerimist). 2)Majanduse ja kultuurialane koostöö 3)Inimõigused NKL oli 1 ja 2 nõus, 3 peaaegu. Sellest kujuneb välja tänapäevane OSCE. Pingelõdvenduspoliitika eesmärk Euroopa poolt, et NKL nõrgad kohad leida, see on turumajandus ei saanud NKLis toimuda. 1979 saabub jälle kriitiline aeg, kui NKL tungib Afganistaanile kallale. 1. Nürnbergi kohtuprotsess- 1945-46 USA, SB, NKLi poolt mõisteti khut sõjaroimarite üle, 12 mõisteti surma. 2. Berliini kriis- 1958-61 Ida- ja Lääne-Berliini vaheline konflikt põgenikega, lõppe müüri püstitamisega. 3
· 1990. aastate algul leppisid Iisrael ja PVO kokku, et on tekkinud autonoomne (tulevikus iseseisev) Palestiina araabia riik Iisraeli territooriumil. Praegu eksisteerib Palestiina omavalitsus. Mõlemal poolel on aga omad fanaatikud, kes pole saavutatud lepetega rahul ja tahavad teise poole riigi likvideerida. 1995 tapeti Iisraeli peaminister Yitzhak Rabin. Iisraeli vastu on endiselt Iraak ja Liibüa. Vahelduva eduga kulgeb tänapäeval Lähis-Ida rahuprotsess. IV Pingelõdvenduspoliitika Pingelõdvenduspoliitika on sõjaohu leevendamise, vähendamise poliitika. Reaalne tuumasõjaoht sundis suurriikide juhte lahendusi otsima. · 1963 sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping. NSV Liit, USA ja Inglismaa leppisid kokku mitte katsetada tuumarelvi atmosfääris, kosmoses, vee all (lubatuks jäi maa all). Tuumariikidest ei ühinenud Hiina ja Prantsusmaa. · 1968 kirjutas 100 riiki alla tuumarelva leviku tõkestamise lepingule 1960
Nagy, kes oli sama ametit pidanud 1953-55, siis aga kommunistide poolt lahti lastud. Nagy valitsus teatas ,et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist, ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NSVL väed ja vallutasid Budapesti. Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus. USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. 11.Pingelõdvenduspoliitika. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine 1975 Helsingis. Saksamaade leppimised ja Halsteini donktriinist loobumine. NSV Liidu ja USA suhted 70ndatel. Pingelõdvenduseks hakati nimetama suhete paranemist NSVL ja lääneriikide vahel 1970-aastate algul. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal
julgeoleku ja koostöö nimel". Lõppdokument koosnes 3 korvist: 1) Euroopa julgeolek ja selles kinnitati Euroopa riikide piiride vääramatust 2) majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö 3) koostöö humanitaaraladel ning inimõiguste vallas Lõppaktiga pangi alus Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile OSCE. NSVL oli saanud Läänelt tunnustuse ja samas ei kavatsenudki kodanikeõigusi parandada Pingelõdvenduspoliitika tulemused: NSVL saavutas kõik eesmärgid ja Lääs mitte ühtegi. NSVL kasutas paranenud suhteid ära oma positsiooni tugevdamiseks Kolmandas Maailmas ja võidurelvastumiseks. Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ja idabloki vahel. Majanduslik koostöö eähendas lääneriikidele invensteeringuid Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse ning laene. Tihenes kultuuri- ning teadusalane suhtlemine ja turism. Kõik see õõnestas idablokki seestpoolt
Pagulased said nüüd tugineda Balti riikide läkitustele ja seisukohtadele. Balti lobitöö tugevust näitas 1974. aastal Austraalias toimunu, kui võimule tõusnud tööerakondlik valitsus tunnistas Balti riikide kuulumist NSV Liidu koosseisu de jure. Balti pagulasorganisatsioonide algatatud meeleavaldused viisid skandaalini, mis sundis Austraalia valitsuse ametist lahkuma ning uus valitsus jätkas okupatsiooni mittetunnustamist. 1970. aastate algul kujunenud pingelõdvenduspoliitika tekitas Balti pagulastes ärevust. Eriti kardeti Balti riikide annekteerimise tunnustamist Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamistel. Pagulastel õnnestus Balti küsimus tõstatada enne Helsingi tippkohtumist USA Kongressis, see omakorda sundis president Gerald Fordi 1975. aastal enne lõppaktile allakirjutamist kohtuma Balti esindajatega ning kinnitama mittetunnustamispoliitika jätkumist. Selle klausliga ühinesid ka Suurbritannia, Saksa LV ja Prantsusmaa. 1980
see tekkis G5,6,7, aga tuntub 8 Euroopa riigid said kõik kokku tänu sellele, et inglismaa lubati kontserdi juurde, siis moodustati kinnine klubi G6,7,8, (estaign saavutus) Loodi ka prantsusekeelsete riikide ühendus, eesti vaataja liige alates 2010. Rumeenia ja moldova räägivad ka prantsuse keelt ja kuuluvad sinna ühendusse. (Leedu ja Poola käivad käsikäes) Moskva ja Läti eliit saavad kokku Jurmalas, iga korralik vene tipp veedab suve Jurmalas. pompidu ja estaigni aega jääb pingelõdvenduspoliitika algus. nemad selle peamised tagantlõkkajad lääne poolt. lääne sm on vahetu teostaja. komplikatsioonide korral estaign hõppas NSVL-i. 74-81 estaigni perioodi jääb 1974 afganistaan, ja olümpiamängud, Prantslased purjetasid, sild töötab edasi. 81 pr presidendiks saab Francua Mitterrand (sotsialistliku partei juht) 1981-95, peale teda Chirac -2007, peale teda Sarkozy -2012 ja peale teda Hollande 2012-
annaabi.ee 
