Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline ning majanduslik konflikt. Otsest sõjalist konflikti välditi. Konflikt tekkis, kui 1946. aasta veebruaris NSVLI-i tollane juht Jossif Stalin teatas aja nõudest valmistuda igaks juhuks uueks sõjaks Läänega. Külm sõda avaldus võidurelvastumises, luuretegevuses, kriiside ja sõjategevuse tekkimises mõjuvõimu haaramise piirkondades, propagandas ning pea igas eluvaldkonnas võistlemises. NSVL sisepoliitikas toimus Stalini hirmuvalitsemine, mille käigus tapeti või saadeti vangilaagritesse miljoneid inimesi. Välispoliitikas kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut Ida-Euroopa okupeeritud aladel hakkas NSVL-i juhtkond sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL- meelseid kommuniste. Repressioonide ja valimiste võltsimise teel moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist. Majandusel sõjajärg...
a koostati 40. kiri, 40 eesti haritlast koostasid kirja NSV Liidule nõukogude jõustruktuuride vägivallakasutuse vastu. KÜLMA SÕJA ISELOOMULIKUD JOONED 1970. võidujooks teaduse ning tehnika arendamisel. Kontrakultuur akadeemilisele meditsiinile alternatiiviks hakati kasutama hoopis rahva meditsiini ja teised looduslikud mõtted. Ameerikalik massikultuur 1970.dad LÄÄNE KRIISI AEG Lääneriikidel hakkas nappima jõutagavarasid kommunismi vastu võitlemisel, sellest tulenes ka pingelõdvenduspoliitika. Maha jäämine kommunistlikest riikidest spordis, tehnikas jne. Vastuolud pingelõdvenduspoliitikale, kuna lääne elanikud arvasid, et see tugevdab NSVL positsiooni. Rahva väsimus ja tüdimus sõdadest. Avalikud rahutused Vietnami sõja vastu, hipide liikumine. Rassilised rahutused.
1. Euroopa lõimumine Ühise Euroopa-identiteedi otsingud. Euroopa integratsiooni algus ja kujunemine, koostöö tihenemine kuni tänapäevani. Euroopa ühendamisest oldi unistatud sajandeid. Kõik katsed mõõgaga ebaõnnestusid ja tõid Euroopale tohutuid kannatusi. Mõttekam oli arendada riikide koostööd, sest iga sõda oli eelmisest laastavam. Esimesele maailmasõjale järgnenud vapustusest kasvas välja Euroopa ühisriiki propageeriv Pan-Euroopa liikumine, mille algatajaks oli Eesti. Vastuolud Euroopa riikide vahel olid aga liiga suured. Teise maailmasõjaga kaasnenud häving näitas, et kui Euroopa soovib uut sõda vältida, peab ta ühinema. Suuremat tähelepanu hakati pöörama integratsioonile siis, kui saadi aru, et koostöö peab haarama nii võitjaid kui kaotajaid, nii süüdlasi, kui ka süütuid kannatanuid. 9.mail 1950 esines Robert Schuman deklaratsiooniga, mille põhjal asutasid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg Euroopa Söe- ...
Et tegemist oli ka hipiliikumise kõrgajaga, tekisid ka USAs Vietnami sõja vastased meeleavaldused. Sõja lõpetamisest sai hipide üks peamisi eesmärke. 1973 otsustaski Nixon sõja lõpetada. USA abita said Lõuna-Vietnami demokraatlikud lüüa. 1975. aastal sai kohu Vietnamist kommunistlik riik. Seejärel, nagu USA võimud olid kartnud, tulid kommunistid võimule ka Laoses ja Kambodžas. Laos ja Vietnam on kommunistlikud riigid tänase päevani. 16. Pingelõdvenduspoliitika 1970. aastatel. Hakkas levima seisukoht, et Läänel puudub jõud kommunismi mahasurumiseks ja Külma sõja võitmiseks. Seetõttu otsustas Lääs 1970. aastatel teha Külmas sõjas pausi, nn „pingelõdvestuse“. Otsustati parandada suhteid kommunistlike riikidega. USA presidentiks sai Nixon, kes tõi USA väed välja Vietnamist ning kohtus 1964 võimule tulnud NSV Liidu juhi Brežneviga- esimene kohtumine 11 aasta jooksul. Mõlemad riigid lubasid piirata oma relvastust.
Pingelõdvenduse algus:1970. aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Lääneriikides valitses suhtumine, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja et tuleb õppida sellega koos eksisteerima. Nad olid saanud mitmeid tagasilööke, maj olukord polnud kõige parem. NSV Liit näis järjest tugevamana. Seega pandi alus pingelõdvendusele. Esimestena asusid NSVL ja teiste sotsialismimaadega suhteid parandama Euroopa riigid. 1966-külastas Moskvat Prantsuse president Charles de Gauelle. Moskvas võeti ta hästi vastu ja Prantsusmaa ja NSVL vahel tekkis majanduslik ja kultuuriline koostöö. 1971-käis Breznev Prantsusmaal vastuvisiidil, mis oli NSVL edukas. NSVL suhted paranesid ka Lääne-Saksamaaga. 1970-sõlmisid nad omavahel ja veel Poolaga nn idalepingud, tunnustades Saksam idapiirina Oder-Neisse jõge. Lääne-Saksa ja NSVL majanduslikud suhted hakkasid kiiresti arenema, kaubavahetus kasvas. USA-s 1969 presidendiks saan...
Uus venestamiskampaania aktiviseeris vastupanuliikumist. 1980. Aastal puhkesid Tallinnas meeleavaldused, kus protestiti venestamispoliitika vastu ja see lõppes julgeolekujõudude sekkumisega. Vägivalla rakendamine viis selleni, et koostati 40 kirja, milles protesteeriti nõukogude vägivalla vastu ja tunti muret Eesti rahvuskultuuri pärast. Nõukogude võimud vastasid sellele arreteerimiste ja läbiotsimistega. 11) Balti küsimus rahvusvahelisel areenil 1970. aasta pingelõdvenduspoliitika tekitas ärevust Balti pagulastes. Kardeti Balti riikide annekteerimise tunnustamist. President Ford kinnitas mittetunnustamispoliitika jätkumist. 1983. Aastal kuulutas Reagan 14. Juuni Balti vabaduse päevaks. Balti küsimuse päevkorda tõusmine julgustas inimesi vastupanu jätkama ja iseseisvust taastama. 12) NSV Liidu nõrgenemise põhjused Majanduslikud: majanduse ekstensiivne arendamine, st. loodi täiendavaid töökohti ja laiendati
Läänebloki riigid: usa, inglismaa, prantsusmaa, saksamaa liitvabariik, teised parempoolsed kapitalistlikud riigid. Turumajandus. Idabloki riigid: nsvl, saksa dem vabariik, kõik Ida-Euroopa vasakpoolsed riigid. Plaanimajandus. Raudne eesriie - ida-bloki riigid ja läänebloki riigid pidasid omavahel ideoloogilist e maailmavaatelist sõda, mida nim. Külm sõda. Mitte suhtlemist ida ja lääne vahel nimetati raudseks eesriideks. Külm sõda kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus NSV liidu ja USA vahel, kus vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otselises sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel, mõjuvõimu suurendamises, majanduse arendamises jne, see kestis üle 40 aasta. Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama trumani doktriiniks. Marshalli ...
Kordamisküsimused 1970. aastatest Õpik lk. 82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. Külma sõja poliitika suundumus 1970. aastate alguses, millega Lääne demokraatlikud riigid üritasid parandada suhteid Nõukogude Liidu ja teiste sotsialismimaadega; *Breznev allkirjastas Saksa LV koostöölepingud nii kultuuri kui ka majandusevallas *Nn idalepingud (1970) Lääne-Saksa, NL ja Poola vahel- tunnustati Saksa DV idapiirina Oder-Neisse jõge *1972 Külastas Nixon NL, sõlmiti ,,NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete alused". *Helsingi protsess *SRP-1 ja raketitõrjesüsteemid. 2. Miks Lääneriigid pidasid vajalikuks suhete parandamist Nõukogude Liiduga? Lääne välispoliitika oli jõudnud ummikusse, ei suudetud kommunismi levikut peatada. Oli saadud mitmeid tagasilööke ja majanduslik olukord pold kõige parem, samal ajal kui NSV...
jahedad. NB! Erandiks oli Soome. Seevastu sidemed sotsialistlike riikidega olid väga tihedad. NSV Liit pööras suurt tähelepanu relvastumisele. Juba 1949 oli tal aatompomm. Stalini ajal olid NSV Liidu suhted Läänega väga teravad. Välispoliitikas ilmnes jäikus, kangekaelsus. Hrustsovi ajal suhted veidi paranesid, Hrustsov ise käis 1959 USAs, vaimustus seal maisikasvatusest. 1970. aastatel, Breznevi ajal, oli päevakorral pingelõdvenduspoliitika. (Breznev käis visiitidel Prantsusmaal, USAs, Saksa LVs; Nixon käis Moskvas) Peale NSV Liidu vägede viimist Afganistani 1979 NSV Liidu suhted Läänega halvenesid taas. Suhete madalseis oli 1984 (kui USAs oli presidendiks Ronald Reagan). IV Dissidentlus Dissidentlus ehk teisitimõtlemine NSV Liidus oli teisiti, st. mitte kommunistliku ideoloogia vaimus mõtlemine ja tegutsemine. Stalini ajal käituti väga karmilt kõigiga, kes nõukogude võimu kritiseerisid. Sulaajal tekkisid
Pingelõdvenduse algus 1970. aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Sõnades oldi küll kommunismi levikule vastuseistud, aga tegelikult ei oldud midagi tehtud. Lääneriikidel tekkis arusaamine, et nad ei suuda kommunismiga võidelda, vaid tuleb sellega leppida. Majanduslik olukord ei olnud kõige parem. NSVL näis samal ajal aina tugevamalt. Lääs vajas külmas sõjas hingetõmbe aega, see tähendas et vajati parandada suhteid kommunistliku maailmaga.Pandi alus pingelõdvendusele. Esimestena alustasid suhteid parandama NSVLiga Euroopa riigid. Prantsusmaa ja NSLV vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö.Paranesid ka NSVL suhted teise Euroopa suurriigiga Lääne-Saksamaa. 1970. aastal sõlmis Lääne- Saksamaa NSVL ja Poolaga idalepingud, tunnustades Saksamaa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972. tunnustas L-Saksamaa Saksa DV-d. 1973. aastal allkirjastas L-Saksamaa NSVLiga koostöölepingud majanduses ja kultuuris.USA ha...
KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid ...
Külm sõda 1945-1990/91 Probleemid liitlaste vahel 2. MS ajal USA, NKL, SB olid liitlased. · Üksmeelel: Saksa purustamine. · Erimeelel: Teherani knerents- NKL tahtis teise rinde avamist. Jalta konverents- Saksa jagati okupatsiooni piirkondadeks (USA, SB, NKL). Potsdami konverents- 1945a allkirjastatakse Saksa täielik kapituleerumine. Pariisi rahukonverents sõja lõpuks · Territoriaalsed muutused: NKL sai Baltiriigid, Soome karjala, Ida-Poola, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina, Kaliningradi. Poola sai osa Preisimaast ja lääne piir hakkas jooksma mööda Oder-Neisse jõge. · Saksamaa probleeme konverentsil ei arutatud. · Reparatsioone nõuti kaotajatelt: It, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria ja Soome. Kõige vähem pidi maksma Bulgaaria, kõige rohkem It, Soomel kõige rängem (elanike arv väike). Külm sõda- propagandistlik ideoloogiline, kultuuriline ja majanduslik...
aastate lõpus. · 1990. aastate algul leppisid Iisrael ja PVO kokku, et on tekkinud autonoomne (tulevikus iseseisev) Palestiina araabia riik Iisraeli territooriumil. Praegu eksisteerib Palestiina omavalitsus. Mõlemal poolel on aga omad fanaatikud, kes pole saavutatud lepetega rahul ja tahavad teise poole riigi likvideerida. 1995 tapeti Iisraeli peaminister Yitzhak Rabin. Iisraeli vastu on endiselt Iraak ja Liibüa. Vahelduva eduga kulgeb tänapäeval Lähis-Ida rahuprotsess. IV Pingelõdvenduspoliitika Pingelõdvenduspoliitika on sõjaohu leevendamise, vähendamise poliitika. Reaalne tuumasõjaoht sundis suurriikide juhte lahendusi otsima. · 1963 sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping. NSV Liit, USA ja Inglismaa leppisid kokku mitte katsetada tuumarelvi atmosfääris, kosmoses, vee all (lubatuks jäi maa all). Tuumariikidest ei ühinenud Hiina ja Prantsusmaa. · 1968 kirjutas 100 riiki alla tuumarelva leviku tõkestamise lepingule 1960
1. Külma sõja kujunemine Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizhivõitluses. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. ajavahemikus märts 1945-veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millise...
PIINGELÕDVENDUS Pingelõdvenduse algus: 1970. oli läänepoliitika ummikusse jõudnud; hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süst hävitamiseks puudub Läänel jõud. 1966 külastas Pr president Moskvat, alguse sai pingelõdvendus. Hakkas arenema Pr-Vene majanduslik ja kultuuriline koostöö NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga. 1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga. Selle tulemusel lahkus USA Vietnamist, normaliseeris suhted Pekingiga, algas pingelõdvendus Euroopas. USA ja NSVL suhete soojenemine: 1972 mais külastas Nixon Moskvat, allkirjastati mitmeid lepinguid, sh ,,NSVL ja USA suhete alused", mis kohustas riigi liidritel korrapäraselt kohtuda.. Neil aastal sõlmiti ligi 50 majan...
Pagulased said nüüd tugineda Balti riikide läkitustele ja seisukohtadele. Balti lobitöö tugevust näitas 1974. aastal Austraalias toimunu, kui võimule tõusnud tööerakondlik valitsus tunnistas Balti riikide kuulumist NSV Liidu koosseisu de jure. Balti pagulasorganisatsioonide algatatud meeleavaldused viisid skandaalini, mis sundis Austraalia valitsuse ametist lahkuma ning uus valitsus jätkas okupatsiooni mittetunnustamist. 1970. aastate algul kujunenud pingelõdvenduspoliitika tekitas Balti pagulastes ärevust. Eriti kardeti Balti riikide annekteerimise tunnustamist Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamistel. Pagulastel õnnestus Balti küsimus tõstatada enne Helsingi tippkohtumist USA Kongressis, see omakorda sundis president Gerald Fordi 1975. aastal enne lõppaktile allakirjutamist kohtuma Balti esindajatega ning kinnitama mittetunnustamispoliitika jätkumist. Selle klausliga ühinesid ka Suurbritannia, Saksa LV ja Prantsusmaa. 1980
see tekkis G5,6,7, aga tuntub 8 Euroopa riigid said kõik kokku tänu sellele, et inglismaa lubati kontserdi juurde, siis moodustati kinnine klubi G6,7,8, (estaign saavutus) Loodi ka prantsusekeelsete riikide ühendus, eesti vaataja liige alates 2010. Rumeenia ja moldova räägivad ka prantsuse keelt ja kuuluvad sinna ühendusse. (Leedu ja Poola käivad käsikäes) Moskva ja Läti eliit saavad kokku Jurmalas, iga korralik vene tipp veedab suve Jurmalas. pompidu ja estaigni aega jääb pingelõdvenduspoliitika algus. nemad selle peamised tagantlõkkajad lääne poolt. lääne sm on vahetu teostaja. komplikatsioonide korral estaign hõppas NSVL-i. 74-81 estaigni perioodi jääb 1974 afganistaan, ja olümpiamängud, Prantslased purjetasid, sild töötab edasi. 81 pr presidendiks saab Francua Mitterrand (sotsialistliku partei juht) 1981-95, peale teda Chirac -2007, peale teda Sarkozy -2012 ja peale teda Hollande 2012-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
