Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pindpinevus - V. Grigorjev, G. Mjakisev ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pindpinevus, molekul, resultantindpinevusjõud, veepinnal, sõel, kobara, resultantjõud, niisiisutukatel, liikuda, klamber, nõel, ettevaatlikult, naabrid, tilgad, tavalistes, muuhulgasaneme, kirjaklambri, upub, tekstiilmaterjalideesemisel, detergenteindpinevust, elastsus, hõõrdejõud, tunneme, efekte, hakkaks, mõjuma, veetilga, olevastosake on 18 g/mol. Avogadro arv on 6,02 10 23 . Vee tihedus on 1 g/cm3. mol 2. Hinnake sarnaselt ülesandega 1 vesiniku aatomi läbimõõtu. Vesiniku tihedus vedelas olekus temperatuuril 235 ºC on 0,0719 g/cm3. 3. 1 tilk õli (0,04 cm3) valgus vee peale laiali ja moodustas 50 m2 suuruse õlilaigu. Kui suur on keskmiselt õli osakese läbimõõt. Eeldada, et molekul on kerakujuline. Õli moodustab vee peal monomolekulaarse kihi. 4. Hinnake mitu vee molekuli on udupiisas (d = 0,001 mm). 5. Mitu vee molekuli peab lisanduma igas sekundis tolmuosakesele (kondensatsioonitsentrile), kui veepiisa moodustumine võtab ligikaudu üks tund aega (d = 0,001 mm)? 6. Millise trükitud kirja kirjamärgi läbimõõt oleks sama suur kui vee molekuli miljoni (106) kordne suurendus? Kui suur oleks sama suurenduse
Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2 )g = 6rv Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus, sulgavaldis (1 - 2) vtab arvesse vedeliku üleslüket. 9. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig Pindpinevust defineeritakse kahel viisil: 1) pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. 2) Pindpinevus on töö, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. Matemaatiliselt on pinna vabaenergia ehk pindpinevus defineeritud Gibbsi vabaenergia (GS) juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel ühe pinnaühiku võrra.
valemit, (kuid optilised uurimismeetodid ei tule). 4. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. 5. Kolloidlahuste osmootne rõhk. 6. Sedimentatsiooni tasakaalu tuletus(kuid sedimentatsioonianalüüsi ei tule). 7. Hüpsomeetrilise seaduse tuletamine. 8. Viskoossus. (Polümeeri molaarmassi viskosimeetrilist määramist ei tule). 9. Pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia(Laplace võrrandi) tuletamine. 10. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig. 11. Adsorptsioon. 12. Pindpinevuse määramine kapillaarse tõusu abil. 13. Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine (teada ühte kahest tuletusest) 14. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langmuiri ja Freundlichi isotermid. 15. Langmuiri adsorptsiooni isotermi tuletamine(tuletust ei tule) 16. Freundlichi adsorptsiooni isotermi määramine pindaktiivse tahke adsorbendi ja orgaanilise happe vesilahuse piirpinnal. (tuletust ei tule) 17
1. Mis on dispersse süsteemi peenestusastme mõõduks? Pihussüsteeme jaotatakse sõltuvalt pihustunud aine osakeste mõõtmetest jämepihus- ehk jämedispersseteks ja peenpihus- ehk peendispersseteks süsteemideks. Esimesel juhul on pihuse mõõtmed suuremad kui 10-7 m, teisel juhul jäävad need suurusvahemikku 10-7...10-9 m. Sellest väiksemaid osakesi käsitletakse tõeliste lahuste komponentidena ja neis eristatakse ainult ühte faasi. 2. Mis on pindpinevus, mis on selle ühikud? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pindpinevuse ühikuks on . Njuuton meetri kohta võrdub pindpinevusega, mille tekitab vedeliku vaba pinna 1 meetri pikkusele piirjoonele, pinna puutuja sihis mõjuv jõud 1 njuuton. 3. Kuidas sõltub pindpinevus aine loomusest? 4
2. Imamismeetodi puhul kasutatakse ühte sõela aja jooksul ning vaadeldav aine hulk jääb ekraanile. Pinnanähtused *Pinnanähtused on füüsikas nähtused, mis esinevad erinevate faaside piirpinnal olevatel molekulidel. *Pinnanähtused on tingitud sellest, et erinevate faaside vahele jäävad piirmolekulid on mõjutatud nii naaberfaasist kui ka samast faasist oleva teiste molekulide poolt. *Sagedasimad pinnanähtused on adsorptsioon, pindpinevus, märgumine, kapillaarsus, pindaktiivsus jne. *Homogeensete süsteemide korral pinnaenergia osakaal süsteemi koguenergia suhtes väga väike. *Suurem osa osakesi asub faasi sees ega puutu eralduspinnaga kokku. *Piirpinnal asetsevate osakeste vabadusastmete arv väiksem kui faasi sisemuses ja molekulaarsed jõuväljad (Van der Waalsi jõud jne) gaasifaasi poolt kompenseerimata. *Pindala suhet ruumalasse iseloomustab eripind.
sõelas ning kogumispannil. 2. Imamismeetodi puhul kasutatakse ühte sõela aja jooksul ning vaadeldav aine hulk jääb ekraanile. Pinnanähtused *Pinnanähtused on füüsikas nähtused, mis esinevad erinevate faaside piirpinnal olevatel molekulidel. *Pinnanähtused on tingitud sellest, et erinevate faaside vahele jäävad piirmolekulid on mõjutatud nii naaberfaasist kui ka samast faasist oleva teiste molekulide poolt. *Sagedasimad pinnanähtused on adsorptsioon, pindpinevus, märgumine, kapillaarsus, pindaktiivsus jne. *Homogeensete süsteemide korral pinnaenergia osakaal süsteemi koguenergia suhtes väga väike. *Suurem osa osakesi asub faasi sees ega puutu eralduspinnaga kokku. *Piirpinnal asetsevate osakeste vabadusastmete arv väiksem kui faasi sisemuses ja molekulaarsed jõuväljad (Van der Waalsi jõud jne) gaasifaasi poolt kompenseerimata. *Pindala suhet ruumalasse iseloomustab eripind.
Henry isoterm ca=kc, 1 mooli jaoks c=1/V ja c=p/RT. Madala gaasi rõhu korral võime adsorbeerunud aine pindc-i asendada pindliiaga : ca=k*p/RT=Kp. Langmuiri adsorptsiooniisoterm: A on vaadeldav keemilise r-ni analoogina. A-i põhjustavad jõud on lähedased keemilisele sidemele. A lõpeb monomolekulaarse kihi moodustamisega (piiriline A (m)); tahke aine pinnal on alati mehaanilised ja kristallograafilised ebaühtlused. Nendel adsorbendi pinna aktiivsetel tsentritel toimubki A. Adsordbaadi molekul võib nendelt tsentritelt lahti saada ja minna tagasi gaasifaasi. A-unud osakeste vastastikune toime adsorbses kihis puudub. Freundlichi adsorbtsiooniisoterm: piirkonnas b kirjeldab A-i =kp1/n Logaritmime: log =log k + 1/n*log p. Polümolekulaarne adsorptsioon: A on mitmekihiline, adsorbaadi esimene kiht tekib adsorbendi pinnale van der Waals'i jõudude toimel adsorbaadi ja adsorbendi vahel. Järgmised kihid tekivad auru molekulide kondensatsiooni tõttu. Osakestevahelist vastastikust toimet
Selle tagajärjel tekib pindkontsentratsiooni =1/S. Olgu ka lahuse ruumalas 1 mool pindaktiivset ainet. Viies ühesugused mõõtmed ning puudub igasugune vastastikune kindlasuunalisel liikumisel vedelikus. Kui surume kollidlahust läbi gradient, milline on suunatud kile keskele. Kontsentratsioonide väiksema hulga ainet ruumist pinnakihti, muutub pindpinevus d toime.Laminaarsel (vedelikukihid liiguvad üksteise suhtes membraani, siis tekib mõlemal pool membraani potentsiaalide vahe- erinevuse tõttu on kile keskel pindpinevus suurem (' > ), võrra. Töökuluosmootse rõhu ületamiseks on Vd, kus V on lahuse paralleelselt) voolamisel kehtibNewtoni seadus F = S (dv/dy). voolamispotentsiaal
Kui see oleks ühes tükis, siis oleks ta kuup ruumalaga V. Dispergeeritud faas on aga peenendatud, mistõttu ruumala on jaotatud väiksemate kuupide kujul, mille summarne ruumala on endiselt V. Pikkus l väiksema kuubi pikkus Peenestusaste Eripind väikeste kuupide summarne pindala. Pinnaenergia Pinnaenergia jaoks kehtib aga valem. Siin on energia, mis on vajalik pinna temperatuuri hoidmiseks, kui pinda suurendada ühe ühiku võrra. on pindpinevus. Oluline on siin see, et pinnaenergia on võrdeline pindpinevusega, eripinnaga ja ruumalaga (s.t. kasvab kui need kasvavad). Kui ruumala jääb samaks peenestamisel, siis eripind kasvab. Sellega koos kasvab ka pinnaenergia . Klassifikatsioon osakeste mõõtmete järgi , siis sadestuvad näeb mikrosk. ei läbi filtreid jämedispersne. ei dialüüsu ei difundeeru
electrolytes is governed by the charge of the ion opposite that of the colloid, and the sensitivity increases more rapidly than the charge of the ion. Koagulatsioonilävi - Seega kutsuvad kõik elektrolüüdid alates teatud kontsentratsioonist esile kolloidlahuste koagulatsiooni. Seda kontsentratsiooni nimetatakse koagulatsiooniläveks. 53. Faasidevaheline piirpind, protsessid piirpinnal. 54. Pinna vabaenergia. Pinna vabaenergia ongi pindpinevus. Pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku kohta. 55. Adsorptsiooni mōiste. Osakeste iseenesik kogunemine pinnakihti, aine konts pindkihis ületab aine konts faasi sisemuses. 56. Gibbsi adsorptsioonivōrrand. Γ= - c/RT x δ∂/∂c kus, c – PAA kontsentratsioon lahuses, σ – pindpinevus vedelik-gaas pinnal, Γ - adsorbeeritud aine liig pinnakihis 57. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal.
Keemine- kui vedelik aurab lahtises anumas, siis tekkinud aur levib ruumis ja tasakaalu ei püstitu. Temperatuuri tõustes vedeliku aururõhk samuti tõuseb, kuni saab võrdseks atmosfäärirõhuga ja aurustumine hakkab toimuma kogu lahuse ulatuses – vedelik hakkab keema. Normaalne keemistemperatuur on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk on 1 atmosfäär. Madalamal rõhul toimub keemine madalamal temperatuuril. Külmumisel väheneb vedeliku molekulide energia tasemeni, mil nad enam liikuda ei saa ja toimub aine üleminek tahkesse faasi. Külmumistemperatuur on temperatuur, mille juures tahke aine ja vedelik on tasakaalus ning varieerub sõltuvalt rõhust. Normaalsel külmumistemperatuuril toimub aine külmumine rõhul 1 atm. Rõhu tõstmisel külmumistemperatuur reeglina tõuseb. Rõhu tõstmisel vee külmumistemperatuur langeb. Sulamine ja tahkumine on üleminekud korrapärase struktuuriga tahke oleku ning korrapäratu struktuuriga, kuid lähedase tihedusega vedela oleku vahel
üsna nõrgalt. Seetõttu on enamik väiksemate molekulidega aineid toatemperatuuril gaasilises olekus. Suuremate molekulide vahel avalduvad molekulidevahelised jõud tugevamini. Sel juhul võivad jõud ka tavatingimustes olla piisavalt tugevad, hoidmaks molekule koos - kas seostunult vedelikuks või tahkeks kristalseks aineks (nt benseen, väävel, glükoos) 7. Vedelikud ja gaasid. Vesi ja vesiniksidemed. Vee olekudiagramm. Kavitatsioon. Pindpinevus ja selle muutumine sõltuvalt lisanditest ja keskkonnatingimustest. Mitsellid. Vesinikside on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaengugaa vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. Vesiniksidemed tekivad enamasti molekulide vahel Kavitatsioon (lad. keeles cavum – õõnsus, lohk, koobas) on nähtus, kui vedeliku (enamasti ülikiirel) voolamisel siserõhk langeb üksikutes kohtades alla nn. aurumise kriitilist rõhku. Neis kohtades
protsessides. Soojuse üleminekul ühelt kehalt või kehade süsteemilt teisele kehale või kehade süsteemile on ühe süsteemi poolt antud soojushulk võrdne teise süsteemi poolt vastu võetud soojushulgaga. Q antud = Q saadud 6. Termodünaamika esimene printsiip. Olgu meil anum (silinder), milles asuv kolb võib õhutihedalt, kuid hõõrdumiseta üles-alla liikuda. Anuma kolvialuse osa ruumala olgu V, anuma ristlõike pindala S ja gaasi rõhk p. Anumas oleva gaasi p h soojendamisel see paisub ja kolb liigub üles. Olgu kolvi tõus h. Leiame gaasi poolt paisumisel tehtud töö. Töö avaldub valemiga A = F s. Käesoleva juhul ja jõu suurus
Kindlasti on oma roll ja deviatsioonil ehk laeva kere magnetismil. 9. Seda, et magnetilisi laenguid ei eksisteeri, st magnetil on alati kaks poolust. 4.PILET 1.Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Klassikalises mehaanikas nimetatakse taustsüsteeme, milles kehtib inertsiseadus, inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Keha kiirus on suhteline, st, et antud keha võib ühe keha suhtes liikuda kiiremini, teise suhtes aeglasemalt. 2. Mitteühtlane liikumine on punktmassi või jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme niisugune liikumine, mille korral kiirusvektor muutub. Liikumine on mitte ühtlane parajasti siis, kui esineb nullist erinev kiirendus. 3. Võimsus mehaanikas -Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega samasuunaline jõud, saab A
Ringjooneline liikumine Ringliikumisel muutub kiiruse suund pidevalt. Kiirus on trajektoori erinevates punktides suunatud erinevalt, kuid alati piki trajektoori puutujat(s.o. mööda sirget, mis on antud punktis raadiusega risti) Mõjub kesktõmbekiirendus suunamuutusest tingitud kiirendus, mis on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti. v2 a ak 2 r r Keha liikumine mitme jõu mõjul Lähtudes Newtoni II seadusest: F=ma. F on resultantjõud. Ühe keha puhul: 1. valitakse sobivad koordinaatteljed 2. kujutatakse joonisel kõik jõu vektorid ja kiiruse, kiirenduse vektorid 3. tuleb leida kõigi vektorite projektsioonid telgedel 4. tuleb kirjutada Newtoni II seadus iga telje kohta 5. tuleb lahendada saadud võrrandisüsteem. Liigub mitu omavahel seotud keha, seda nimetatakse kehade süsteemiks. Eelnevad meetodid rakendatakse igale kehadele eraldi, kusjuures neid kehasid saab omavahel kopeerida. Kui
Ringliikumisel muutub kiiruse suund pidevalt. Kiirus on trajektoori erinevates punktides suunatud erinevalt, kuid alati piki trajektoori puutujat(s.o. mööda sirget, mis on antud punktis raadiusega risti) Mõjub kesktõmbekiirendus – suunamuutusest tingitud kiirendus, mis on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti. v2 a ak 2 r r Keha liikumine mitme jõu mõjul Lähtudes Newtoni II seadusest: F=ma. F on resultantjõud. Ühe keha puhul: 1. valitakse sobivad koordinaatteljed 2. kujutatakse joonisel kõik jõu vektorid ja kiiruse, kiirenduse vektorid 3. tuleb leida kõigi vektorite projektsioonid telgedel 4. tuleb kirjutada Newtoni II seadus iga telje kohta 5. tuleb lahendada saadud võrrandisüsteem. Liigub mitu omavahel seotud keha, seda nimetatakse kehade süsteemiks. Eelnevad meetodid rakendatakse igale kehadele eraldi, kusjuures neid kehasid saab omavahel kopeerida. Kui
elektronegatiivsus on vordne, seovad molemad aatomid uhiseid elektronpaare vordse jouga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks Polaarne kovalentne side · Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel, mojutab suurema elektronegatiivsusega elemendi aatom elektronpaare tugevamini ning need on nihutatud selle elemendi aatomi poole. Niiviisi omandab see aatom sidemes negatiivse, teised aatomid (voi teine aatom) positiivse laengu · Molekul tervikuna jaab elektroneutraalseks. Kuna molekulis tekivad poolused, nimetatakse sellist sidet polaarseks kovalentseks sidemeks. · Naiteks tekib selline side vee (H2O) molekulis. Hapnik, mille aatomil on suurem elektronegatiivsus, omandab molekulis negatiivse, kaks uksiksidemetega seotud vesiniku aatomit aga positiivsed laengud. Uhised elektronpaarid on seejuures rohkem hapniku poole tommatud. Positiivse laenguga vesiniku aatomite omavahelise toukumise tulemusena kujuneb
4. Soojusfüüsika Soojusfüüsika on füüsika osa, mis käsitleb nähtusi, mis seletuvad aine osakeste liikumisega. Aine osakesi nimetatakse siin alati molekulideks, olenemata aatomite arvust. Seega on soojusfüüsikas kasutatav ka mõiste üheaatomiline molekul. Soojusfüüsika on füüsika osa, mis hõlmab molekulaarfüüsikat, termodünaamikat ja aine ehituse aluseid. Jaotuse aluseks on see, kuidas ja milliseid soojusnähtusi kirjeldatakse. Selleks võib kasutada molekule iseloomustavaid suurusi nagu molekuli kiirus, impulss, mass jne. Sellist käsitlust nimetatakse molekulaarfüüsikaks. Soojusnähtusi saab kirjeldada ka kasutades kogu ainehulka iseloomustavaid suurusi nagu temperatuur, rõhk, ruumala
Segu süsteem (objekt, ese), mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. 5. Ainete valemite mõiste ja seletus: · Empiirilises valemis näitab ühendisse kuuluvate aatomite liike ja nende arvulist vahekorda ning nende aatomite gruppide arvulist vahekorda. · Molekulivalem (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkis, nt N 2, CH4). Molekulivalem kujutab aine ühe molekuli koostist ja näitab, milliseid elemente molekul sisaldab ja milline on iga elemendi aatomite arv molekulis, kuid ei näita keemilise sideme tüüpe molekulis. · Lihtsustatud struktuurivalemis on näidatud aatomite rühmade (nt karboksüülrühm) järjestus molekulis ja keemil. sideme tüüp nende aatomite rühmade vahel (näidatud kriipsukestena). · Täielik struktuurivalem näitab molekulis aatomite paigutust üksteise suhtes. Valemis on märgitud ka kõik molekulis esinevad sidemed. 6
Kiirus on trajektoori erinevates punktides suunatud erinevalt, kuid alati piki trajektoori puutujat(s.o. mööda sirget, mis on antud punktis raadiusega risti) Mõjub kesktõmbekiirendus suunamuutusest tingitud kiirendus, mis on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti. v2 a= ak = 2 r r Keha liikumine mitme jõu mõjul Lähtudes Newtoni II seadusest: F=ma. F on resultantjõud. Ühe keha puhul: 1. valitakse sobivad koordinaatteljed 2. kujutatakse joonisel kõik jõu vektorid ja kiiruse, kiirenduse vektorid 3. tuleb leida kõigi vektorite projektsioonid telgedel 4. tuleb kirjutada Newtoni II seadus iga telje kohta 5. tuleb lahendada saadud võrrandisüsteem. Liigub mitu omavahel seotud keha, seda nimetatakse kehade süsteemiks. Eelnevad meetodid rakendatakse igale kehadele eraldi, kusjuures neid kehasid saab omavahel kopeerida. Kui kehale
Niisugust sidet nimetatakse mittepolaarseks kovalentseks sidemeks ehk mittepolaarseks sidemeks. Niisugune side on näiteks dihapnikus, dilämmastikus ja diklooris. Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel, mõjutab suurema elektronegatiivsusega elemendi aatom elektronpaare tugevamini ning need on nihutatud selle elemendi aatomi poole. Niiviisi omandab see aatom sidemes negatiivse, teised aatomid (või teine aatom) positiivse elektrilaengu. Molekul tervikuna jääb elektroneutraalseks. Et molekulis tekivad poolused, nimetatakse sellist sidet polaarseks kovalentseks sidemeks ehk polaarseks sidemeks. Polaarne side on näiteks vesinikfluoriidhappes ja vesinikkloriidhappes. 11. Teised keemilise sideme liigid: Metalliline side, iooniline side ja selle erinevus kovalentsest sidemest. Vesiniksideme olemus ja selle tekkimise tingimused, mõju aine omadustele ja tähtsus eluslooduses.
katkevad. Vesiniksidemetega on seotud ka polaarsete ühendite hea lahustuvus vees. Suurte molekulide (valgud, ensüümid, RNA, DNA jt) sees tekivad ka molekulisisesed vesiniksidemed. Nendes molekulides on polaarsed rühmad, mis sisaldavad tugevalt elektronegatiivsete elementide aatomeid (S, N, O, P) aga ka vesinikuaatomeid. Molekuliste vesiniksidemete tõttu on valkudel, ensüümidel jne. sekundaarne ja tertsiaalne struktuur. Molekul on kurdunud spiraal ja spiraal omakorda kerasse. ! 2. Elusorganismide termodünaamika, statsionaarne olek, Gibbsi energia muutused elutegevuse käigus. ! Organismide vahetuks energiaallikaks on toiduainete keemiline energia,mida kulutatakse vajalike ainete sünteesiks, mehhaniliseks tööks ning ainete ja laengute ülekandeks. Osa kemilisest energiast hajub soojusena.Suhteliselt keerulise ehitusega toiduained (valgud, rasvad, süsivesikud),
4. Ringjooneline liikumine. v,T,omega,epsilon. Epsilon=consT => valemikolmik. , kus ν(nüü)-sagedus (täispöörded ajaühikus), T – periood (ühe täisringi tegemise aeg) ̇ , kus ω – nurkkiirus ( ), φ – pöördenurk ̇ , kus ε – nurkkiirendus ( ) Juhul, kui 5. Newton kolm seadust. Näidata, et esimene ja teine seadus kehtib ainult intersiaalsüsteemides, üksteise suhtes võivad liikuda. F=mga Kehtivad ainult inertsiaalsüsteemides. Näide: bussis ei kehti inertsiseadus, sest kui me ei toetu istepingle, siis me ei seisa paigal ega liigu ühtlaselt sirgjooneliselt. Liigume kiirendusega, vastupidises suunas bussi kiirendusega. Newtoni I seadus: keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle ei mõju mingeid jõude. F=ma Newtoni II seadus: kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. ⃗ ⃗
selektiivne. Adsorbeerunud aine hulk sõltub adsorbaadi ja adsorbendi iseloomust. temperatuur kiire, kiirus sõltub temperatuurist, mittepöörduv protsess. 79. Gibbsi adsorptsioonivōrrand. Gibbsi adsorptsiooniks e. Gibbsi pindliiaks nimetatakse aine hulka, mis tuleb lisada süsteemile, kui pindala suureneb ühe ühiku võrra (näiteks 1 cm2) selleks, et aine kontsentratsioon süsteemis jääks samaks. 80. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal. Tänu vedelike molekulide võimele liikuda uueneb vedelik-gaas-piirpind pidevalt. Mida lähedamal on molekul pinnale, seda rohkem jääb jõuväli kompenseerimata. Selle tõttu suureneb pindkihi potentsiaalne energia 81. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus). Absorptsioon on gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises (vedeliku neeldumist tahkises). Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale. 82
Lihtaine – moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (hapnik, raud, elavhõbe, väävel) Liitaine – koosneb erinevatest keemilistest elementidest. (vesi, lubi, CO2) 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas) Tahke – molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik Vedel – molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda Gaas – Molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. Molekulide vahelised jõud on väiksed. 6. Aine omadused (füüsikalised, keemilised) Füüsikalised – omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamis ja keemistemperatuur, tihedus). Ei ole seotud aine osalusega keemilises reaktsioonis. Keemilised – seotud aine koostise muutumisega, keemiliste reaktsioonidega (Vesiniku põlemine hapnikus) 7. Materjalid - definitsioon.
5, Newton kolm seadust. Kehtivad ainult inertsiaalsüsteemides. On 2 taustsüsteemi, mis liiguvad teineteise suhtes. Kui keha on ühe süsteemi suhtes paigal , siis teise suhtes liigub ta kiirenevalt. Järelikult ei saa Newtoni I seadus kehtida üheaegselt mõlemas süsteemis. Newtoni I seadus: on olemas taustsüsteemid, kus kui kehale mõjuvad jõud on omavahel tasakaalus või puuduvad, siis keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal. Newtoni II seadus: kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. F ⃗=ma ⃗, kus F on resultantjõud, a on keha kogukiirendus ja m on keha muutumatu mass. Newtoni III seadus: kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. (F_12 ) ⃗=-(F_21 ) ⃗. Kui jõud mõjuvad erinevatele kehadele, ei saa neid kokku liita. 6, Galilei teisendused. Invariantsed galilei teisendused. Seotud newtoni seadustega.
koostis ja sisaldus, kuna analüüsiobjektid on enamasti liiga suured selleks, et neid tervenisti analüüsiks kasutada •Proov on osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil. 69. Analüüt ja maatriks. Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime, maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüt , seega Proov = Maatriks + analüüt. Analüüt võib olla: Element nt:Mulla fosforisisalduse määramine); Ioon (Juurvilja nitraadisisalduse määramine); Molekul (Puuviljades askorbiinhappe (C vitamiini) määramine). 70. Analüüsimeetod ja –metoodika (näided). Keemiline analüüs on enamasti paljuetapiline protsess ,milles analüüsimeetod on põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks – Näiteks EDTA-ga tiitrimine. Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks – Näiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi määramiseks vase-tsingi sulamites, mille täpsus võib
2 5. Newton kolm seadust. Kehtivad ainult inertsiaalsüsteemides. On 2 taustsüsteemi, mis liiguvad teineteise suhtes. Kui keha on ühe süsteemi suhtes paigal , siis teise suhtes liigub ta kiirenevalt. Järelikult ei saa Newtoni I seadus kehtida üheaegselt mõlemas süsteemis. Newtoni I seadus: keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle ei mõju mingeid jõude. F=ma Newtoni II seadus: kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja ⃗ F =m ⃗a kiirenduse korrutisega. Newtoni III seadus: kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on ⃗ F12=−⃗ F 21 suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. Lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel Liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid Nii liht- kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. 4
väljub vedelikust e. aurustub. Temperatuuri alandades igale vedelikule iseloomulikul temp-l osakeste tõmbejõud ületavad tõukejõud ning vedelik tahkub. Moodustuvad kas kristallid või amorfse aine osakesed. Viskoossus takistus voolamisele, st mida väiksem viskoossus, seda kiiremini voolab; määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava; temp tõstmisega visko väheneb. Pindpinevus jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpin-st püüab vedelik võtta max-lt kera kuju. Tahked ained: osa on võimalik temp. tõstmisega üle viia vedelasse ja gaasilisse olekusse, osa ainult vedelasse. Ainete ja materj omadused sõltuvad nende elementkoostisest ja struktuurist
füüsikalistest omadustest mis on olulised sellel kasutusalal. Nt-materjali koostis, homogeensus, silmaga nähtav värvus tuleneb valguskiirguse neeldumisest või peegeldumisest Millised on aine keemilised omadused? Millised on aine füüsikalised omadused? Millest sõltuvad aine füüsikalised suurused? Keemilised omadused ilmnevad keemilistes reaktsioonides, milles see aine osaleb ja kus muutub aine keemiline olemus. -kõige väiksem osake, milles säilivad tema kiimalised omadused on molekul -keemiliste omaduste aluseks ainete klassifitseerimisel nt happed, metallid, halogeenid Füüikalised omadused erinevad keemilistest omadusest, et need ei ole seotud keemiliste muundumisega ja aine osalusega reaktsioonides. Nad on kirjeldatavad füüsikaliste mõstete kaudu Füüsikalised omadused on molekulide kogumile omased mõõdetavad suurused. Erinevused võimaldavad segude koostisosi lahutada neid keemiliselt muundamate.
6. Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega. Keemilist sidet jaotatakse laias laastus kaheks: iooniline side, mis tekib erinimeliste ioonide vahel ja millest me juba rääkisime, ning kovalentne side, mis moodustub aatomite vahel. Keemilise sideme puhul kattuvad aatomite välised elektronkihid ja aatomid tungivad osaliselt üksteise sisse 7. Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. 8!!!!! 9!!!!!!!!!! 2) 1. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. 2. Eneseinduktsiooni nähtus esineb juhul, kui juhis induktsiooni elektromotoorjõudu põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolu muutumisest juhis eneses
Nurkkiirendus näitab palju muutub nurkkiirus ajaühikus. β = (rv – ω0) / t ühik rad/ s2 14.Newtoni seadused ja nende üldnimetused Newtoni I seadus e. inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt, ringjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. (vastastikmõju puudub või on vastastikmõju kompenseeritud ) Newtoni II seadus (kiirenduse sõltuvus jõust) väidab ,et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni II seadus: F=ma Newtoni III seadus (mõju ja vastumõju seadus) väidab ,et 2 keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunaliselt vastupidised. Newtoni III seadus: F12 = -F21 Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse klassikalisele mehaanikale. Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt
annaabi.ee 
