Väärtused on järgmises tabelis ning joonistatud on adsorptsiooniisoterm =f(c) Joonestan graafiku 1/=f(1/c), millest leian adsorptsiooni suuruse max pinna maksimaalselt täitumisel. Selleks kasutan Langmuiri võrrandi teisendatud kuju Leitud max järgi arvutan molekuli pindala adsorptsioonikihis S 0 ja adsorptsioonikihi paksuse l0, mis vastab molekuli paksusele. Ühe molekuli ristlõikepindala pindkihis: Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saan seosest: Leain butanooli arvutusliku pikkuse, võttes kõigi sidemete vaheliseks nurgaks 109° Järeldus Eksperimantaalne ja arvutuslik tulemus on natukene erinevad ()
aurustumisel neeldub palju soojust, kondenseerumisel see eraldub). Soojusmahtuvus väljendab soojushulka, mis on vajalik kogu vaadeldava ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1° võrra. Vesi pehmendab järske temperatuurimuutusi seoses aastaaegade ning ka öö ja päeva vaheldumisega (eriti suurte merede või ookeanide läheduses, merelise kliima aladel. Materjal, mille pinnal vesi laiali valgub, märgub, sest selle materjali pindkihis seostuvad aineosakesed tugevasti vee molekulidega. Materjali molekulidega, mille pinnale vesi jääb tilkadena, seostuvad vee molekulid palju nõrgemini kui omavahel. Märgumine põhjustab torudes vedelikupinna kõverdumist e. meniski teket. Klaastorus moodustub klaasi märgava aine pinnale lohk, mittemärgava aine pinnale aga kumerus. Märguvates torudes tõuseb vesi seda kõrgemale, mida peenem on toru (kapillaarsus). Pundumine on aine paisumine vee toimel
0,125 8 12,5 0,0125 0,000005131 194880,16 0,25 4 13 0,013 0,000005337 187384,7692 Joonistatud graafik 1/ = f(1/c) Graafikult näeb, et max = (166090)-1 = 0,00000602 Leitud max alusel arvutan molekuli pindala adsorptsioonikihis S0 ja adsorptsioonikihi paksuse l0, mis vastab molekuli paksusele. Ühe molekuli ristlõikepindala pindkihis: Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saan seosest: Leian isopropanooli arvutusliku pikkuse, võttes kõigi sidemete vaheliseks nurgaks 109 L0 = (0,10 + 0,14 + 0,30 + 0,10) * sin = 0,521 nm = 5,2 *10-10 m Vastus: Eksperimentaalne ja arvutuslik viga on veidi erinevad. Aga ma usun, et see võib olla tingitud sellest, et tilkade lugemisel võis esineda ebatäpsusi ja ka graafikule puutujaid tõmmates, võis olla vigu.
290000 270000 250000 1/ 230000 210000 190000 170000 150000 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 1/c 4) Leitud max alusel arvutan molekuli pindala adsorptsioonikihis S0 ja adsorptsioonikihi paksus lo , vastab molekuli pikkusele. Kui 1m2 pinnal adsorbeerub max mooli ainet, siis molekulide arv pinnaüh on max NA ja ühe molekuli ristlikepindala pindkihis Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele,saan seosest max M = l0 kus M on aine molaarmass g/mol, -aine tihedus g/m3, l0 - adsorptsioonikihi paksus 5) Leian propanooli arvutusliku pikkuse, võttes kõigi sidemete vaheliseks nurgaks 109o. Lahuse kontsentratsioon Tilkade arv n Pindpinevus mJ/m2
Uuritava lahuse pindpinevus arvutatakse võrrandite suhtest: kus: uuritav lahus Seega saame: Lahjade vesilahuste korral , seega: Pindpinevuse isotermist saab iga puutuja abil leida ordinaattelje lõigu pikkusega Z, kusjuures: Valitud kontsentratsioonidel leitud Z väärtused asendatakse Gibbsi adsorptsiooniisotermi võrrandisse: Langmuiri võrrand: Teisendatud kujul: Kui pinnal absorbeerub mooli ainet, siis molekulide arv pinnaühikul on ja ühe molekuli ristlõikepindala pindkihis: Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saame seosest: Katseandmed Võrdluslahuse tilkade arv: I katse: II katse: III katse: Keskmine: Katse temperatuur: Vee pindpinevus: Tabel . Katseandmete tabel Lahuse nr Lahuse Tilkade arv Pindpinevus ,
täitumisel. Selleks kasutan Langmuiri võrrandit teisendatud kujul Graafikult saab leida, et 1/max= 145000 max= 6,897E-006 4) Leitud max alusel arvutan molekuli pindala adsorptsioonikihis S0 ja adsorptsioonikihi paksus l vastab molekuli pikkusele. Kui 1 m2 pinnal adsorbeerub max mooli ainet, siis molekulide arv pinnaühikul on max NA ja ühe molekuli ristlikepindala pindkihis NA= 6,0200000E+023 1/mol S0= 2,4086379E-019 m2 Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele,saan seosest kus M on aine molaarmass g/mol M= 60 g/mol -aine tihedus g/m3, = 804000 l0 - adsorptsioonikihi paksus m. l0= 5,147E-010 0,515 nm 5) Võrdlen leitud l0 väärtust molekuli arvutusliku pikkusega.
adsorptsioonikihi paksus lo, mis vastab molekuli pikkusele. Kui 1 m2 pinnal paksus erineb etanooli molekuli arvestusliku pikkusest, kuid mitte väga palju. adsorbeerub max mooli ainet, siis molekulide arv pinnaühikul on max, NA ja ühe molekuli ristlõikepindala pindkihis (eeldusel, et adsorptsioonikiht on monomolekulaarne): So =1/max*NA, kus NA= 6,02*1023
täitumisel. Selleks kasutan Langmuiri võrrandit teisendatud kujul . Graafikult on leida, et max = (195000)-1 = 5,13x10-6 mol/m2. 4 4) Leitud max alusel arvutan molekuli pindala adsorptsioonikihis S0 ja adsorptsioonikihi paksuse l0, mis vastab molekuli paksusele. Ühe molekuli ristlõikepindala pindkihis: Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saan seosest: 5) Leian isobutanooli arvutusliku pikkuse, võttes kõigi sidemete vaheliseks nurgaks 109 o. JÄRELDUSED Arvutuslik pikkus ja eksperimentaalne pikkus erinevad 0,521-0,473=0,048 nm võrra. Erinevus on tegelikult üsna väike (ühe C-C sideme pikkus on 0,15 nm). Ma usun, et säärane mitteühtivus on tulnud sellest, et eksperimentaalse katse metoodika ei tundu olevat just kõige täpsem
maksimaalsel täitumisel. Selleks kasutasin Langmuiri võrrandit , teisendatud kujul Graafikult saan, et 1/max=161480 4) Leitud max alusel arvutasin molekuli pindala adsorptsioonikihis S0 ja adsorptsioonikihi paksuse l0, mis vastab molekuli pikkusele. Kui 1 m2 pinnal adsorbeerub max mooli ainet, siis molekulide arv pinnaühikul on maxNA ja ühe molekuli ristlõikepindala pindkihis on: , kus NA = 6,02*1023 mol-1. Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saab seosest , kus M on aine molaarmass g/mol. NB! aine tihedus g/m3 (see on mittesüsteemne ühik) ja l0 on adsorptsioonikihi paksus m; 5) Võrdlesin saadud l0 väärtust molekuli arvutusliku pikkusega, mis on saadud sidemete keskmiste pikkuste alusel. Arvutustes on kõigi sidemetevaheliste nurkade suuruseks loetud 109. Järeldus
Koagulatsioonilävi - Seega kutsuvad kõik elektrolüüdid alates teatud kontsentratsioonist esile kolloidlahuste koagulatsiooni. Seda kontsentratsiooni nimetatakse koagulatsiooniläveks. 53. Faasidevaheline piirpind, protsessid piirpinnal. 54. Pinna vabaenergia. Pinna vabaenergia ongi pindpinevus. Pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku kohta. 55. Adsorptsiooni mōiste. Osakeste iseenesik kogunemine pinnakihti, aine konts pindkihis ületab aine konts faasi sisemuses. 56. Gibbsi adsorptsioonivōrrand. Γ= - c/RT x δ∂/∂c kus, c – PAA kontsentratsioon lahuses, σ – pindpinevus vedelik-gaas pinnal, Γ - adsorbeeritud aine liig pinnakihis 57. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal. Pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. 58. Mis on adsorptsioon? Kuidas seda liigitatakse? Nim
1 1 =245045=¿ =4,08∗10−6 Г max Гmax = 245045 mol/m2 4) Leitud max alusel arvutatakse molekuli pindala adsorptsioonikihis S 0 ja adsorptsioonikihi paksus lo , mis vastab molekuli pikkusele. Kui 1 m 2 pinnal adsorbeerub max mooli ainet, siis molekulide arv pinnaühikul on max NA ja ühe molekuli ristlōikepindala pindkihis 1 max N A S0 = 1 S o= −6 23 =4,0714∗10−19 m2 4,08∗1 0 ∗6,02∗1 0 max M adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saan seosest: l0 = M = 74,12 g/mol ρ= 0,805 g/ cm³ = 805000 g/m3
elektroni liitmise tendents tegemist on tugeva oksüdeerijaga. · Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents tegemist on tugeva redutseerijaga Korrosioon- metalli soovimatu oksüdeerumine Võitlemine: · Metallipinna katmine värviga või inaktiivse metalli kihiga · Katoodikaitse- metall on kontakstis aktiivsema metalliga, mis ise oksüdeerub Pindpinevus- Joud, mis mojub pindkihis olevatele molekulitel, puuab neid tommata vedeliku sisse. Seetottu on vedeliku pind vahendatud minimaalsete mootmeteni Adsorbtsioon- pinnanahtus, mille puhul vedeliku voi gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejoudude toimel tahke materjali pinnale. Hüdrofaaobse ained- tõukavad eemale vett, aga võivad olla märgutud mittepolaatse vedelikuga Kolloidkeemia- heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased Erinevad kolloidsüsteemid: · Muldade struktuur
Pindliig arvutatakse valemist: Γ=(𝑐(𝑘𝑒𝑠𝑘))/𝑅𝑇 Δ𝜎/Δ𝑐 Langmuiri võrrand: Γ=Γ_𝑚𝑎𝑥 𝑘𝑐/(1+𝑘𝑐) Teisendatud kujul: 1/Γ=1/Γ_𝑚𝑎𝑥 +1/(Γ_𝑚𝑎𝑥 𝑘𝑐) Kui 1𝑚^2 pinnal absorbeerub Γ_𝑚𝑎𝑥 mooli ainet, siis molekulide arv pinnaühikul on Γ ristlõikepindala pindkihis: 𝑆_0=1/(Γ_𝑚𝑎𝑥 𝑁_𝐴 ja ühe molekuli ) Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saame seosest: 𝑙_0=(Γ_𝑚𝑎𝑥 𝑀)/𝜌)/𝜌 Töövahendid. Stalagmomeeter, 6 katseklaasi, keeduklaas, mehaaniline pipett, kummiballoon Töö käik. 1) Tegin kontsentratsioonide arvutuse kuue erineva propanooli vesilahuse koht 2)Valmistasin propanooli kuue erineva kontsentratsiooniga vesilahust (50 ml ig
Integraallülitus on mikrolülitus, mille elemendid on lahutamatus konstruktsioonilises seoses ja omavahel elektriliselt ühendatud. Pooljuhtintegraallülitus on integraallülitus, mille elemendid on teostatud pooljuhtmaterjalis või selle pinnal. Integraallülituste valmistamisel rakendatakse planaarmenetlust, mispuhul lülituse struktuur moodustatakse räniplaadi õhukeses, mõne m paksuses pindkihis ja pinnal. Planaarmenetlusel valmistatud integraallülitust nimetatakse monoliitintegraallülitusteks. Selliste integraallülituste juures pole võimalik optimeerida ühe skeemielemendi parameetreid, muutmata sama ajal teiste elementide karakteristikuid. Valmistatakse ka hübriidintegraallülitusi. Hübriidintegraallülituses kasutatakse kiledest passiivelemente ja eraldi pooljuhtkristallis valmistatud
Vee puhastamine: Koagulatsioon- osakeste ühinemine suuremateks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel. Flokulatsioon-osakeste ühinemine"siduvate"osakeste kaudu. Kaogulatsioon- kutsub esile ioon, mille laeng on vastasmärgiline osakese laengule. Tiksotroopia-välismõju tagajärjel sisemine struktuur laguneb ja süsteem läheb üle sooliks. Sorptsioon- mingi komponendi isevooluliselt kulgev kogunemine faasidevahelisele piirpinnale. Adsorptioon-komponentide konsentratsiooni muutus pindkihis faaside sisemisekontsentratsioon Adsorbent- faas mille pinnal adsorptsioon toimub
katoodkaitse metall on kontaktis aktiivsema metalliga, mis ise oksudeerub. 29. Mis on pindpinevus ja pinnaaktiivsus? Pindpinevus Pindpinevus on nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. (WIKI) · Aine dispergeerimisel suureneb pind margatavalt. · Joud, mis mojub pindkihis olevatele molekulitel, puuab neid tommata vedeliku sisse. Seetottu on vedeliku pind vahendatud minimaalsete mootmeteni. · Vedeliku pinda suurendamiseks, tuleb teha tood siserohu vastu. See too laheb pinna vabaenergia suurendamiseks. Kulutatud too suurust, arvutatuna 1cm2 tekkinud pinna kohta, nimetatakse pindpinevuseks. · Vaikesed dispergeeritud osakesed on vaga aktiivsed. Stabiilse olukorra saamiseks nad gruppeeruvad , et vahendada pinna vabaenergiat. Pindaktiivsus
3 mm paksune rubiinklaasi ("Bullseye") klaasitükk. Klaasile annavad punase värvuse kolloidse kulla osakesed. Rubiinklaasi osati valmistada juba antiikajal. Vahepeal tema valmistamise meetod unustati, leiutati aga uuesti 1679. a. Johann Kunckel von Löwensterni poolt, kes sulatas klaasimassi nn. Cassiuse purpurit (kullakolloid tina(IV)hüdroksiid geelis). Rubiinklaasi värvuse mikroskoopiliseks põhjuseks on nn. pinnaplasmonid - kulla juhtivuselektronide "gaasi" võnkumised osakeste pindkihis. Pinnaplasmonite sagedus sõltub tugevalt kullaosakeste suurusest ja ilmneb kullakolloidide spektrites karakteerse neeldumiribana piirkonnas 500 ... 600 nm. Kiri "23K" ütleb, et tegemist on kullaga, milles muid metalle sisaldub 1/24 osa (puhast kulda 23/24). Teisisõnu on tegemist kullaga, mille proov on 960 (sisaldab 96% puhast kulda). Vaatama näivalt suurele kogusele on helveste kogumass tühine. Kuld on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja
süsihappegaasi. 8. Kirjelda bakteriaalset fotosünteesi purpur- ja rohebakteritel? Nad kasutavad vee asemel väävelvesinikku ja nende fotosünteesil ei eraldu hapnikku. Väävelvesinikku oksüdatsiooni vaheprodukt- väävel- ladestub ajutiselt rakku ning on mikroskoobi all nähtav rakusiseste tugevasti valgustmurdvate teradena. Paljud purpur-ja rohebakterid on anaeroobid ning fotosünteesivad anaeroobse muda pindkihis ja anaeroobsetes veekihtides, kus on piisavalt väävelvesinikku ja valgust. 9. Milles seisneb aeroobse ja anaeroobse hingamise erinevus? Kuidas nimetatakse anaeroobset hingamist teisti? Mis selles protsessis toimub? Aeroobselt hingamisel (hapniku hingamine) vajatakse hapnikku. Anaeroobselt hingajad suudavad hingata ilma hapnikutta, nad kasutavad näiteks sulfaat-või nitraatioone ja eritavad keskkonda nende redutseeritud vorme väävevesinikku. 10. Kuidas kasutatakse baktereid tööstuses?
8. Kirjelda bakteriaalset fotosünteesi purpur- ja rohebakteritel? - Nad kasutavad vee asemel väävelvesinikku ja nende fotosünteesil ei eraldu hapnikku. - Väävelvesinikku oksüdatsiooni vaheprodukt- väävel- ladestub ajutiselt rakku ning on mikroskoobi all nähtav rakusiseste tugevasti valgustmurdvate teradena. - Paljud purpur-ja rohebakterid on anaeroobid ning fotosünteesivad anaeroobse muda pindkihis ja anaeroobsetes veekihtides, kus on piisavalt väävelvesinikku ja valgust. 9. Milles seisneb aeroobse ja anaeroobse hingamise erinevus? Kuidas nimetatakse anaeroobset hingamist teisti? Mis selles protsessis toimub? - Aeroobselt hingamisel (hapniku hingamine) vajatakse hapnikku. - Anaeroobselt hingajad suudavad hingata ilma hapnikutta, nad kasutavad näiteks sulfaat-või nitraatioone ja
energia. *Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Ek= mv 2/2 *Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadadele vastastiku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. Ep= mgh, m on mass (kg), g on gravitatsioonikonstant, g = 9,8 m/s 2, h on kõrgus maapinnast (m) Siserõhk Pindkihis olevatele molekulidele mõjuvat resultantjõudu, arvestatuna 1 cm2 kohta, nimetatakse siserõhuks. Resultantjõud ei ole mingi iseseisva jõu liik, vaid kõikide kehale mõjuvate jõudude summa. Protsessid faasidevahelisel piirpinnal Pinnaenergia (vabaenergia liig pinnal). Pindpinevus töö, mida on tarvis kulutada molekulide toomiseks faasi sisemusest piirpinnale Isevoolulised protsessid (vabaenergia vähenemise suunas)
energia. *Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Ek= mv2/2 *Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadadele vastastiku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. Ep= mgh, m on mass (kg), g on gravitatsioonikonstant, g = 9,8 m/s2, h on kõrgus maapinnast (m) Siserõhk Pindkihis olevatele molekulidele mõjuvat resultantjõudu, arvestatuna 1 cm2 kohta, nimetatakse siserõhuks. Resultantjõud ei ole mingi iseseisva jõu liik, vaid kõikide kehale mõjuvate jõudude summa. Protsessid faasidevahelisel piirpinnal Pinnaenergia (vabaenergia liig pinnal). Pindpinevus töö, mida on tarvis kulutada molekulide toomiseks faasi sisemusest piirpinnale Isevoolulised protsessid (vabaenergia vähenemise suunas)
Ektoparasiitide jaotus: 19.1. Vee-ektoparasiidid – otseselt mõjutatud väliskeskkonna temperatuuri poolt. Osad vee-ektoparasiidid hakkavad nt lameussi anoksilistesse tingimustesse sattudes oma keha sagedamini liigutama, tagamaks kiiremat veevahetust kehapinnal. Teiseks võimaluseks on sagedasem venitlatsioon. 19.2. Maismaa-ektoparasiidid – elavad reeglina peremehe keha ümbritsevas pindkihis. Mõned endoparasiitse eluviisiga liigid võivad olla hingamise mõttes ektoparasiidid – sel juhul läbistavad nad peremehe kehapinna ja hingavad välisõhku või puurivad end läbi õhukottide. 20. Elustrateegia on olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Elustrateegia vormid: 20.1. Konkurentsivõime; 20.2. Ebasoodsate olude talumine; 20.3. Populatsioonidünaamika laad. 21
lahustuvust. 76. Millistel tingimustel vedelik keeb? Vedelik läheb keema, kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välisrõhuga. 77. Millistel tingimustel vedelik külmub? Külmumisel väheneb vedeliku molekulide energia tasemeni, mil nad enam liikuda ei saa ja toimub aine üleminek tahkesse faasi. 78. Mis on adsorptsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsiooniks nimetatakse aineosakeste iseeneslikku kogunemist pindkihti ja aine kontsentratsioon pindkihis uletab aine kontsentratsiooni faasi sisemuses. Iseeneslikult saavad pindkihti koguneda vaid need ained, mis pohjustavad pindpinevuse e. pinna vabaenergia vahenemist. On olemas kaks adsorptsiooni tuupi: • Fuusikalise adsorptsiooni aluseks on fuusikalised nahtused – van der Waalsi joud adsorbaadi osakeste vahel. • Kemosorptsioonil tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. Voib tekkida nii elektroni uleminekul kui uhise elektronpaari tekkel. 79
45. Mis on pindpinevus ja pinnaaktiivsus? · Pindpinevus e pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. · Pindaktiivsus on aine võime vähendada pindpinevust faaside piirpinnal. 46. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? · Adsorptsiooniks nim aineosakeste iseeneslikku kogunemist pindkihti ja aine kontsentratsioon pindkihis ületab aine kontsentratsiooni faasi sisemuses. · Tüübid: 1) füüsikaline adsorptsioon aluseks van der Waalsi jõud adsorbaadi osakeste vahel; 2) kemosorptsioon tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. 47. Absorptsioon ja adsorptsioon · Adsorptsioon erineb absorptsioonist selle poolest, et absorptsiooni puhul vedelik imbub või lahustub vedelikus või tahkises, adsorptsioon on aga aineosakeste kogunemine pindkihti. 48
veerekehadest (kuulides või rullidest) nende vahel ning separaatorist, mille ülesanne on veerekehi üksteisest lahus hoida. Mis on liugelaager? Iseloomustus. Liugelaagrites leiab aset liughõõrdumine laagriliua ja sellele toetuva tapi vahel. Võllide ja telgede tapid on enamasti silindrilised. Tapp toetub vahetult sobiva kujuga laagripuksile või -liudadele. Veerelaagri te tõrked. Tööpindade väsimusmurenemine (piting) - veerekeha rullumisel mööda veereteed tekivad mõlema pindkihis suured tsükliliselt muutuvad kontaktpinged, mis põhjustavad mikroskoopilisi väsimuspragusid. Pragudesse imbub õli, mis soodustav metallikillukeste väljamurdumist. Abrasiivkulumine - selle pidurdamiseks tuleb tuleb laagreid kaitsta tolmu jms eest õli filtreerimise või vahetamise abil.Muljumine - veereteede plastne deformatsioon, mis rikub nende kuju. Kuulid tungivad veereteede pinda ja jätavad sinna kausjad lohud.Separaatori purunemine - iseloomulik kiiretele laagritele ja
üksteisest lahus hoida. 71. Mis on liugelaager? Iseloomustus. Liugelaagrites leiab aset liughõõrdumine laagriliua ja sellele toetuva tapi vahel. Võllide ja telgede tapid on enamasti silindrilised. Tapp toetub vahetult sobiva kujuga laagripuksile või -liudadele. 72. Veerelaagri te tõrked. Tööpindade väsimusmurenemine (piting) - veerekeha rullumisel mööda veereteed tekivad mõlema pindkihis suured tsükliliselt muutuvad kontaktpinged, mis põhjustavad mikroskoopilisi väsimuspragusid. Pragudesse imbub õli, mis soodustav metallikillukeste väljamurdumist. Abrasiivkulumine - selle pidurdamiseks tuleb tuleb laagreid kaitsta tolmu jms eest õli filtreerimise või vahetamise abil.Muljumine - veereteede plastne deformatsioon, mis rikub nende kuju. Kuulid tungivad veereteede pinda ja jätavad sinna kausjad lohud
MA =0 12. Kirjeldage kinetostaatika meetod. Kinetostaatika meetodiks nim. ülesannete lahendamist d´Alamberti printsiibi abil: kui liikuvale seotud masspunktile mõjuvale etteantud jõududele ja sideme reaktsioonidele mõttes lisada punkti inertsijõud, saame tasakaalustatud süsteemi ( ) Fi + Ri + - M a = 0.või. Fi + Ri + Fi n = 0 12. Konstruktsioonimaterjalid ja termotöötlus. Termotöötlus on tehnoloogiline võte, mille abil tekitatakse(nt võlli pindkihis), jääksurve- pingeid, tänu millel prao teke väheneb. Termotöötluseks nim nt. pindkarastamist, nitreermist ja tsüaneerimist. Võllide ja telgede materjaliks sobib süsiniksisaldusega (0,35-0,60%C) konstruktsiooniteras. Vastutusrikastel juhtudel termotöödeldud legeerterased. Tuleb arvestada, et legeerterased on pingekonstruktsioonile tundlikumad 13. Mis on metalli kalestumine? Selgitage tõmbediagrammi abil.
toiduainete tööstus (nt. hapendatud piimatooted ja veiniäädikas) b. meditsiin: vaktsiinide tootmine, milleks kasutatakse: · elusaid baktereid või surmatud baktereid · insuliini tootmine I tüüpi diabeedikutele bakterite abil c. põllumajanduses: · bakterväetised · silojuuretised d. keskkonnakaitse: · vee puhastamiseks (nii aeroobsed, kui anaeroobsed bakterid, nii põhjas, kui pindkihis) · indikaatorliikide kasutamine veeseisundi hindamiseks e. Energeetika: Metaani kogumine ja põletamine (Pääsküla mahajäetud prügimägi) ning vesiniku tootmine, mida saab kütusena kasutada f. Bakterite rakendus tehnoloogias: · aherainest metallide tootmine (toodetakse niklit ja uraani) · bioloogiline relv (kopsukatk) 2. Päristuumsed rakud: a. Seenerakud: pärmseened
Ultrafiltratsioon - pöördosmoos, lahusti ja väiksemad osakesed surutakse läbi peenepoorilise membraani. ! 2. Faasidevahelised piirpinnad. Kohesioon ja adhesioon, pindpinevus, kapillarnähtused ja märgumine. ! Piirpind - dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahel. Pinna iseloomulikud omadused: adsorptsioon ja elektriline kaksikkiht. • Vedelik-gaas piirpind on ekvipotentsiaalne. • Molekuli keskmine eluiga pindkihis: 10-7s. • Pinna molekulide jõuväljad jäävad gaasi faasi poolt kompenseerimata. • Pinnal olevate molekulile mõjuv resultantjõud on suunatud vedeliku sisse. Kohesioonijõud - intermolekulaarsed jõud. • ei mõjuta üksteist oluliselt • aditiivsed Adhesioon. Kudede moodustamiseks peavad rakud omavahel seonduma. Selleks on kujunenud välja mitmesugused mehhanismid, mis tagavad rakkude selektiivse adhesiooni. Raku
Vee puhastamine: Koagulatsioon- osakeste ühinemine suuremateks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel. Flokulatsioon-osakeste ühinemine"siduvate"osakeste kaudu. Kaogulatsioon- kutsub esile ioon, mille laeng on vastasmärgiline osakese laengule. Tiksotroopia-välismõju tagajärjel sisemine struktuur laguneb ja süsteem läheb üle sooliks. Sorptsioon- mingi komponendi isevooluliselt kulgev kogunemine faasidevahelisele piirpinnale. Adsorptioon-komponentide konsentratsiooni muutus pindkihis faaside sisemisekontsentratsioon suhtes. Adsorbent- faas mille pinnal adsorptsioon toimub
esemed. 3. Allajahtunud veepiiskade sadestumisel ning külmumisl. Kaste-esineb selge või võrdlemiselt vaikse ilma korral soojal aastaajal, kui tugeva efektiivsuse kiirguse tõttu maapind öösel jahtub alla katepunkti. Niiske õhu kokkupuutumisel selliselt jahtunud pinnaga veeaur kondenseerub sinna piiskadena nn kastena. Tekib enamasti öösel v õhtul rohule, maapinnale, seal olevatele esemetele. Seda soodustavad mulla pindkihis olevad poorid. Taimkatte alumistel pindadel olev kaste on tingitud vee aurumisest soojemalt mullapinnalt. Tuul takistab kaste tekkimist, segades õhukihte. Kastet tekib keskmiselt öö jooksul 0,1-0,3 mm, aastas ligi 10-50 mm .Suvisel ajal asendab kaste päeval taimedelt aurunud vett. Hall- sama mis kaste aga tekib siis kui ööseti aluspinnal tempeatuur langeb alla 0-kraadi. Maapinna kohal olevast õhust tihendab siis veeaur taimedele või maapinnale kristallilise sademena
ainekoguse aurustamiseks vajalik soojushulk; vee aurustumisel neeldub palju soojust, kondenseerumisel see eraldub) . Soojusmahtuvus väljendab soojushulka, mis on vajalik kogu vaadeldava ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1° võrra. Vesi pehmendab järske temperatuurimuutusi seoses aastaaegade ning ka öö ja päeva vaheldumisega (eriti suurte merede või ookeanide läheduses, merelise kliima aladel. Materjal, mille pinnal vesi laiali valgub, märgub, sest selle materjali pindkihis seostuvad aineosakesed tugevasti vee molekulidega. Materjali molekulidega, mille pinnale vesi jääb tilkadena, seostuvad vee molekulid palju nõrgemini kui omavahel. Märgumine põhjustab torudes vedelikupinna kõverdumist e. meniski teket. Klaastorus moodustub klaasi märgava aine pinnale lohk, mittemärgava aine pinnale aga kumerus. Märguvates torudes tõuseb vesi seda kõrgemale, mida peenem on toru (kapillaarsus). Pundumine on aine paisumine vee toimel
Molekulid faasi sisemuses toimivad naaberosakestega ühesuguse tugevusega kõikides suundades. Pindkihi molekulidele mõjuvad aga nii antud faasi naabermolekulide, kui ka teise faasi osakeste tõmbejõud. Pindkihi molekulide jõuväljad, millised on suunatud faasist väljapoole, jäävad kas osaliselt või täielikult välise faasi molekulide poolt kompenseerimata. Selle tagajärjel pindkihi potentsiaalne energia suureneb. Energia liig, mis on pindkihis asuvatel molekulidel võrreldes molekulidega faasi sees, on GS. Pindpinevust defineeritakse kahel viisil: 1) pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. 2) Pindpinevus on töö, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. Matemaatiliselt on pinna vabaenergia ehk pindpinevus defineeritud Gibbsi
sagedamini pehmete (alla 0,25% süsinikku) tearste õhukese pindkihi kõvendamiseks. Tsementeerimisel kuumutatakse terast kas koos pinnale kantud söepulbriga või CO, CH4 jt gaaside atmosfääris temp-il 900 kraadi või kõrgemal. Pindkiht rikastub süsinikuga, seejärel lõõmutatakse, karastatakse ja noolutatakse, kartata, et eseme sisemus karastub liiga kõvaks ja rabedaks. Asoteerimisel kuumutatakse terast NH3 atmosfääris temp-il 500-650 kraadi. Tekkiv lämmastik moodustab pindkihis rauaga tahke lahuse ja nitriidid kuna mõlemad on suure kõvadusega, siis ei ole enam vaja karastada. Tsüaanimisel kuumutatakse terast koos NaCN jt tsüaniididega temp-il 800-900. Pindkiht rikastub süsiniku ja lämmastikuga. Terast kuumutades temp-il 1000 kraadi koos kroomi, räni või mõne teise elemenid ühendiga saab küllastada terase pindkihti selle elemendiga, mis tõstab pinna kõvadust, korrosiooni- ja kuumakindlust. Aknaklaasi koostis Na2O*CaO*6SiO2
Sele 14.4. Siirdmikud võlli astmete vahel. 92 Siirdmikud astmete vahel tuleb teha võimalikult suure raadiusega, mis aga ei tohi olla suurem võllile istatud detaili ava serva ümarusraariusest või faasist. Tehnoloogilised võtted on suunatud jääksurvepingete kasutamisele võlli pindkihis, tänu millele summaarne tõmme ja seega prao tekke oht väheneb. Jääkpingete tekitamiseks võib kasutada termotöötlust (tsementiitimine, pindkarastus, nitriitimine, tsüaanimine) või mehaanilist kalestamist (pinna ülerullimine, haavlijoas töötlemine). 15. LAAGRID Laagrid on pöörlevate võllide ja telgede toed, mis juhivad nende liikumist ja võtavad vastu neile mõjuvaid koormusi. Olenevalt hõõrdumise liigist tapi ja laagri suhtelisel
mustikal, sinilillel. Tanniinid parkained; neil on tugev põletikuvastane toime ja kasutatakse seetõttu desinfitseeriva vahendina nahahaiguste ja põletuste, eriti aga seedeelundite põletike korral. Parkained ahendavad mao ja peensoole veresooni ja toimivad kõhtu kinnistavalt. Turvas osalt lagunenud taimejäänustest ja huumusest koosnev mullahorisont, mis tekib soostunud muldade ja soomuldade veerohkes ja hapnikuvaeses pindkihis. Veega lisanduvate mineraalainete sisaldus (tuhasus) ei ületa kuivaines 50%; harilikult on see madalsooturbas 6-18%, rabaturbas 2-4% ja siirdesooturbas vahepealne. Varb õit või õisikut kandev pikk lehtedeta vars. Vegetatiivne paljunemine - sugutu paljunemine, kus uuele organismile annab alguse emataime mingi vegetatiivne organ nt. juur, risoom, vars, leht. Viljalehed moodustavad õie sees emaka/sigimiku või emakkonna.
annaabi.ee 
