Joon. 2. Laeva mõõtmed 1.3. Laeva täidlustegurid Laeva veealuse osa kuju e. ujuvuskuju iseloomustavad järgmised dimensioonita suurused, nn. täidlustegurid, mis ligikaudselt iseloo- mustavad laeva. Tegurite abil hinnatakse laeva veetakistust, püstuvust jt. meresõidu omadusi. Kasutatavamad tegurid on: veeliinitasandi tegur CWP veeliiniga piiratud tasandiosa pindala AWP suhe ristküliku pindalasse, mille küljed on L ja B : AWP CWP = ; LB keskkaaretasandi tegur CM laeva põiklõike allpool veeliini oleva osa pindala keskkaare kohal AM suhe ristküliku pindalasse, mille küljed on B ja T : AM
juhtkonna vastutuse ja kontrolli jaotus. 3. Mida näitab Gini indeks? Kumb on parem, kas väike või suur indeks. Kui suur on Eesti ja Soome GI? Gini indeks (koefitsient) on kasutusel tulujaotuse ühtluse üldnäitajana, mis leitakse tulugruppide kumulatiivset osatähtsust kogutulus väljendava Lorenzi kõvera ja perfektselt ühtlase tulujaotuse korral joonistuva sirge vahelise pindala suhtena mainitud sirge alusesse pindalasse (protsentides). Täiesti ühtlase tulujaotuse korral oleks Gini koefitsiendi väärtus null ja juhul, kui kogu tulu saaksid vaid kõrgeimasse tulugruppi kuuluvad isikud, sada. Eri riikide (ja perioodide) tulujaotuse võrdlemisel on oluline teada kelle ja millise tulu ning mitme tulugrupi alusel on Gini indeks leitud. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Seega oleks parem kui Gini indeks on väike. Võiks öelda, et mida väiksem Gini indeks, seda arenenum riik
Võrdluseks koostada ka näites 5.2 toodud kolmnurkse praami metatsentri epüür süvissummaga oT = 1m . : laeva täidlustegurid Laeva veealuse osa kuju e ujuvuskuju iseloomustavad järgmised dimensioonita suurused , nn . täidlustegurid , mis ligikaudselt iseloomustavad kogu laeva. Nende tegurite abil hinnatakse laeva veetakistust , püstuvust jt. Meresõiduomadusi. Kasutatavamad tegiritd on -veeliinitasandi tegur Cwp laeva veeliiniga piiratud tasandiosa pindala Awp suhe ristküliku pindalasse, mille küljed on L ja B Cwp = Awp/L korda B Joonis 4.7.1 -keskkaaretasandi tegur Cm laeva põiklõike veealuseks jääva keskkaare kohal pindala Am suhe ristküliku pindalasse , mille küljed on B ja T Cm = Am / BkordaT Joonis 4.7.2 - Üldtäidlus e plokktegur Cb- laeva veealuse ruumala ehk mahulise veevälja- surve (tagurpidi kolmnurk) suhe risttahuks ruumalasse mille servad on L , B ja T. Cv=(tagurpidi kolmnurk / L korda B korda T Joon 4.7.3
olulisi koondumiskohti, nagu nt. metsise ja rohunepi mängualad. Suuremaid ja terviklikke alasid eelistati väikestele, sest: 1) suurema elupaigalise mitmekesisuse tõttu tagavad need paremini mitmekesiste nõuetega liikide vajadusi; 2) nad katavad täielikumalt suurt nn kodupiirkonda omavate liikide poolt kasutatavat maa-ala; 3) liigi arvukus ala piires on suurem; 4) serva-ala osakaal (serva pikkuse suhe pindalasse) ja seetõttu ka ümbruse mõju alale on väiksem. Suurte linnualade sees esineb enamasti mõningaid linnustikuliselt väheväärtuslikke alasid, mille väljajätmine polnud ala terviklikkust silmas pidades põhjendatud. Liigse väheväärtuslike alade kaashaaramise vältimiseks kasutati alade piiritlemisel ka lahustükke. Kaitsealused liigid Eestis on kaitse alla võetud 565 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kaitsekategooriasse.
mis võib vajaduse korral ulatuda siirdevete pruugi allpool taas peajõega ühineda. Mingil tõenäosuskõveralt. Minvooluhulkasid on vaja välispiirini soo ala või ökosüsteem, kus suur maa-alal paiknevate vooluveekogude kogupik- teada, kui proj veevarustust, sh kalakasvatuses osa taimede orgaan ainet jääb lagunemata ja kuse L suhe maa-ala pindalasse A on jõevõrgu selgitamaks, kui palju vett on võimalik madalvee ladestub turbana siirdeveed jõesuulähedased tihedus: D = L/A km/km 2. Jõe valgla on ala, ajal saada ning kui palju peab jõkke jääma pinnaveekogud, mille v on mere läheduse tõttu millelt jõgi saab oma vee. Ta jaguneb (sanitaarvooluhulk). Lühik vaatlusrea pikend:
kapillaarne poorsus- poorusse osa, mis esineb kapillaaridena, kus vett hoitakse kapillaarjõuga mittekapillaarne poorsus- poorsuse osa, kus vett hoitakse gravitatsiooni jõuga seotud veega täidetud poorsus- Ps %- liikumatu- , raskesti omastatava ja omastatava kapillaarveega täidetud poorsus; aeratsioonipoorsus, eripind,- Ep m2/g- massi või ruumala ühikut mulla tahkete osade summaarne välispind m2 eripinnaindeks- IEp- näitab mulla teatud kihi tahkete osakeste summaarse eripinna suhet pindalasse veepotentsiaal- vee termodünaamiline näitaja, mis iseloomustab vee vaba energia sisaldust ja vee võimet teha tööd Seotud vesi mullas jaguneb kaheks: keemiliselt seotud vesi, - mullas savi min ja huumuse koostises füüsikaliselt seotud vesi, - molekulaarjõududega kinni hoitav mullaosakeste poolt maksimaalne hügroskoopsus- suurim vee hulk mida kuiv muld suudab kinni hoida Närbumisniiskus- mulla veesisaldus mille juures taimed enam vett ei omasta
eest pesitses kalakotkas üksikute paaridena vaid Kirde- ja Lõuna-Eestis) Vt joonis 2. Selgunud on ka see, et suguküpseks saanud kalakotkad tavatsevad valida pesapaigaks koha, kus läheduses mõni paar juba pesitseb. Arvukuse madalseisu ajal jäid asustatuks parimad elupaigad, kesisematele pole veel jõutud levida . Indikaator (joonis 1.) näitab kalakotkaste pesitsuspaaride arvukust 10000 km2 kohta. Tulemus on arvutatud liigi koguarvukuse suhtena Eesti pindalasse (45227 km2). Eesti kalakotkaste teadaolevad pesapaigad on koondunud Lõuna- ja Ida-Eestisse, kus leidub enam toidurikkaid ja pesitsemiseks sobivaid järvede- ja jõgederikkaid alasid (Lõhmus 2001b) . Lääne-Eesti järved on halotroofsed, düseutroofsed või eutroofsed ning ei sisalda kalakotka jaoks piisavalt ja järjepidevalt kala. Teatud määral pärsib kalakotka levimist rannikule ja saartele ka sealne tugev merikotkaste positsioon.
Prantsuse Guajaana - 730 km, Suriname - 593 km, Guyana 1,606 km) ja siis Venezuela (2,200 km). Läänepiiri kõige põhjapoolsema osa moodustab Colombia (1,644 km) jäädes Brasiiliast loodesse. Läände jääb piir Peruuga (2,995 km). Kõigist Lõuna-Ameerika riikidest puudub Brasiilial riigpiir ainult Ecuadori ja Tsiiliga. [2] Brasiilia rannajoon on 7,491 km [5] pikk ning külgneb Atlandi ookeaniga, kus asuvad ka kõik Brasiilia saared (välja arvatud Marajó saar), näiteks riigi pindalasse kaasa arvatud Arquipelago de Fernando de Noronha, Atol des Rocas, Ilha de Trinidade, Ilha Martin Vaz, Penedos de Sao Pedro e Sao Paulo. [2] [Lisa 2] Haldusjaotus Brasiilias on 26 osariiki (portugali k. estados) ja 1 liiduringkond (portugali k. distrito federal). [6] Geopoliitiliselt on Brasiilia jaotatud 5 regiooni, kuigi jaotus on ametlikult tunnustatud omab ta üksnes akadeemilist tähtsust, arvestades piirkondade geograafilisi, sotsiaalseid ja majandus
levikut ühest ruumist teise. 57. Akustilise kvaliteedi tagamisel arvestatavad materjalide omadused. Ehitusmaterjalid saab akustika seisukohalt liigitada: · heli isoleerivateks kõvad, peegeldavad heli; · heli neelavateks (absorbeerivateks) poorsed; ei oma märkimisväärseid heli isoleerivaid omadusi 58. Päevavalguse parameetrid: valgustihedus, loomuliku päevavalguse tegur, insolatsioon. Valgustihedus pinnaelemendile langeva valgusvoo suhe elemendi pindalasse; · valgustihedust mõõdetakse luksides (lx); · pinna valgustihedus on 1 lx, kui 1 m2 suurusele pinnale jaotub ühtlaselt valgusvoog 1 lm. · E= Päevavalgustegur (loomuliku päevavalguse tegur) on ruumisisese ja välise horisontaalse valgustiheduse suhe väljendatuna protsentides. · D= * 100% Insolatsioon otsene päikesekiirgus. Insolatsiooni kestus aeg, mille jooksul päikesekiired pääsevad ruumi. 59. Insolatsioon elamutes ja ühiskondlikes hoonetes.
elanikest, need kelle tulutase on kõige madalam, viimasesse sama hulk kõige kõrgema tulu saajaid. Kui tulujaotus oleks täiesti ühtlane, oleks iga grupi tulu osatähtsus kogutulus samuti 10% (või 20%). Tulujaotuse ühtluse üldnäitajana on kasutusel Gini indeks (koefitsient), mis leitakse tulugruppide kumulatiivset osatähtsust kogutulus väljendava Lorenzi kõvera ja perfektselt ühtlase tulujaotuse korral joonistuva sirge vahelise pindala suhtena mainitud sirge alusesse pindalasse (protsentides). Seega oleks täiesti ühtlase tulujaotuse korral Gini koefitsiendi väärtus null ja juhul, kui kogu tulu saaksid vaid kõrgeimasse tulugruppi kuuluvad isikud, sada. Kuna mõlemad nimetatud situatsioonid on hüpoteetilised, jääb empiiriliste andmete alusel arvutatud Gini indeks alati nulli ja saja vahele. Eri riikide (ja perioodide) tulujaotuse võrdlemisel on oluline teada kelle ja millise tulu ning mitme tulugrupi alusel on Gini indeks leitud
Liitus võrade suhteline katvus · Võrade liitus Näitab, mitu protsenti moodustavad puude võrade summaarne horisontaalne projektsioon puude alla jääva ala pindalast Võib olla ka üle 100% · Võrastiku liitus (katvus) Näitab, mitu protsenti moodustab võrastiku horisontaalne projektsioon selle alla jääva ala pindalast Ei saa olla üle 100% Liituseks nimetatakse kas võrastiku projektsiooni või üksikpuude võrade projektsioonide summa suhet vastava puistu pindalasse. Esimesel juhul on liituse maksimumväärtuseks 1,0, teisel juhul, sõltuvalt puistut moodustavate puuliikide iseloomust, võib see ületada 1,0. Hõreduse all mõistetakse puistu puude vahelist keskmist kaugust 20. Diameeter (puu ja puistu, mõõtmine, jaotuse seaduspärasused). · Nooremates puistutes on üldiselt puude kõrgus meetrites suurem kui diameeter sentimeetrites · Vanemates puistutes vastupidi diameetrijaotus
(sängierosioon). Keskjooksul voolukiirus väheneb, osa kaasatoodud materjalist setib, kuid uhtainete kaasakandmise võime säilib. Jõeorg laieneb kaldauuristuste ja loogete moodustumise tõttu. Jõe alamjooksul voolukiirus aeglustub niivõrd, et kaasatoodud uhtained langevad põhja. Setete kuhjumise tõttu mõni jõgi hargneb mitmeks harujõeks, mis võivad, aga ei pruugi allpool taas peajõega ühineda. Mingil maa-alal paiknevate vooluveekogude kogupik-kuse L suhe maa-ala pindalasse A on jõevõrgu tihedus: D = L/A km/km2. Jõe valgla on ala, millelt jõgi saab oma vee. Ta jaguneb maapealseks ja maa-aluseks valglaks, mis ei ühti, sest maa peal valglat piiravad veelahkmed ei lange maa-alustega kokku. Et viimaseid on raske kindlaks teha, mõeldakse valglast rääkides just maapealset toiteala. Valgla tähtsaim näitaja on selle suurus (valgla pindala A ), mis määratakse kaardilt. Valgla suuruse A km2) -7-
λ=vs / nD kus: vs – laeva kiirus (m/s) n – sõukruvi pöörete arv (p/s) D – sõukruvi diameeter Ja näitab mitu meetrit sõukruvi sekundi jooksul edasi liigub Sõukruvi libisemine S= H – S [m] Sõukruvi ketassuhe määrab labade pinna suuruse Kettasuhe AE/A0 on sõukruvi labade summaarse sirgestatud pindala AE suhe sõukruvi ketta pindalasse A0 = πD2/4. Kuna sõukruvi labade surve- ja imipinnad on erineva suurusega, võetakse aluseks survepind, mille suurus leitakse graafiliste või analüütiliste erimeetodite Laeva sõukruvidel võivad kettasuhted üldjuhul olla vahemikus 0,2…1,3 , sh tsiviiltranspordilaevadel 0,3…1,0; aeglaste ja mõõdukate kiirustega kaubalaevadel neljalabaliste sõukruvide puhul peetakse heaks kettasuhteks 0,5… 0,6 Labade arv Labasid võib olla 2 – 8
purjed ning sõurattad. · Viimasel ajal on laienenud hüdro(juga) käiturite kasutatamine ( kiiretes reisilaevades) Fikseeritud sammuga sõukruvi (FSK) iseloomustab kruvipinna moodustaja samm. · Ühe sõukruviga laevadel pöörleb tavaliselt kellaosuti liikumise suunas. Kahe sõukruviga laevadel vasakpoolne vastu kellaosuti liikumise suunda. · Sõukruvi iseloomustavad veel: läbimõõt, sirgestatud labade kogupindala suhe sõukruvi läbimõõduga ketta pindalasse, käigusamm jne. Sõukruvide peamine kahjustaja on kaviatatsioon, mida tekitab labade intensiivne pöörlemine (kõrgsageduslikud rõhulangused, aurustumised, tühikud, täitumised) · Sõukruvi kulumisest, vigastustest või ebakvaliteetsusest tekib ahtri täävtoru vahetus läheduses tugev vibratsioon, selle mõju vähendamiseks tuleb laeva ahtrit SK juures tugevdada. · Floorid ulatuvad tavaliselt täävitorust kõrgemale.
Klassikalised käiturseadmed on aerud ja purjed ning sõurattad.Viimasel ajal on laienenud hüdro(juga)käiturite kasutatamine ( kiiretes reisilaevades) Fikseeritud sammuga sõukruvi (FSK) iseloomustab kruvipinna moodustaja samm. Ühe sõukruviga laevadel pöörleb tavaliselt kellaosuti liikumise suunas. Kahe sõukruviga laevadel vasakpoolne vastu kellaosuti liikumise suunda. Sõukruvi iseloomustavad veel: läbimõõt, sirgestatud labade kogupindala suhe sõukruvi läbimõõduga ketta pindalasse, käigusamm jne. Sõukruvi kulumisest, vigastustest või ebakvaliteetsusest tekib ahtri täävtoru vahetus läheduses tugev vibratsioon , se lle mõju vähendamiseks tuleb laeva ahtrit SK juures tugevdada . Floorid ulatuvad tavaliselt tääv i torust kõrgemale. T äävtoru kohal tugevdatakse: kereplaadistust , a hterpiigi vaheseina plaadistust , Reguleeritava sammuga (RSK-), (conrollable pitch propeller CPP) sõukruvid võimaldavad muuta laeva
ümbermõõt, pindala, ruumala sest ning jagame ta hoopis väga paljudeks peenikesteks rõngasteks paksusega , mis on õige sarnased juba ringidele. Nende raadiused muutuvad siis -ist kuni -ini sammuga . Iga väike rõngas panustab algringi pindalasse umbkaudu , kus on näiteks rõnga välimise ringi raadius. Tõepoolest, kui paksus on väga väike, siis ei pea rõnga sise- ja välisraadiust eristama. Pindala leidmiseks peame seejärel liitma kokku kõik need lõpmata paljud ümbermõõdud ja saame .
annaabi.ee 
