1. Loe läbi ajakirjanik Barbi Pilvre kirjutis ,,Miks naised ei loo suurteoseid?" (,,Kirjanduse kõnetus" lk 61-62) 2. Mida peetakse B. Pilvre meelest tavavastuseks pealkirjas esitatud küsimusele? Mis on B. Pilvre (ja tänapäeva iseseisvate naiste) vastus sellele küsimusele? Missuguste näidete abil ajakirjanik oma väiteid selgitab? Missuguste artikli väidetega oled nõus, millistele vaidled vastu? Arutle loetud artikli probleemide üle (vastates ühtlasi eelpool toodud küsimustele) lühikirjandis (~200-300 sõna), mille pealkirja leiad ise. Mõtle laiemalt selle üle, missugused on stereotüüpsed ettekujutused naise ja mehe rollist, iseloomust,
KES RÄÄGIB TELEEKRAANIL? Naised meedia kõverpeeglis Barbi Pilvre Akadeemia nr 9, 2003.a. Kairi Saaron Naiste diskrimineerimine ei tähenda mitte ainult ebavõrdsust tööturul, vaid ka seda, et naisi kujutatakse meedias ühekülgselt ja tendentslikult. Feministliku teooria järgi on meedia hariduse, meditsiini, juura jt kõrval üks neist institutsioonidest, kus mitmesuguse igapäevase praktika kaudu toimub ühiskonna soolise süsteemi taastootmine. Eesti tööturg on väga segregeerunud, naiste põhilised töövaldkonnad-meditsiin, haridus, teenindus-
Tallinna Ülikool KOK6045. Kommunikatsioon ja ühiskond Kertu Soodla, Rain Uusen (SST-1), Lilian-Kristina Küüts (KOSKB) Kommunikatsioon ja võim Kommunikatsioon kui riigivõimu ja rahva sõber ning vaenlane ESSEE Juhendaja: Barbi Pilvre Tallinn, 12. oktoober 2012 Ideaalses ühiskonnas kasutab riigivõim (ehk valitsus) kommunikatsiooni kõiki vorme, tehnoloogiaid, meetodeid ja strateegiaid selleks, et hoida rahvast võimu kõrgeimat kandjat riigis informeerituna nii igapäevatoimingutes kui ka suurtes ja strateegilistes visioonides, tegevuskavades ning kindlasti ka otsustes. John Dewey on öelnud: «Ühiskond mitte ainult ei
Rakke teoseid võrreldakse tihti Kaur Kenderi omadega, kes oma loomingus naistegelasi alavääristab. Arvamus, et Rakke naistegelased alavääristavad mehi, on tekkinud (nõrkade) (mees)kriitikute eelnevate kogemuste puudumisest taolise kirjandusega. Sageli on Rakket nimetatud naisnaturalistiks. Suurema tuntuse saavutas Rakke kodumaise igapäevaseriaali "Kodu keset linna" stsenaristina. . Peale "Kalevipoja" ilmumist rõõmustas Pilvre, et lõpuks on eesti kirjanduses avaldatud esimene teos, mida saab nimetada naisnaturalistlikuks. (Looming nr. 12, 2000). Kerttu Rakke julge stiil viis koguni arvamuseni, et pseudonüümi taga peitub mees ("Kalevipoja" esitlusel esitas Kadi Kuus end kui raamatu kirjastajat, väitis koguni, et autoreid on mitu), näiteks kirjutab Pilvre: "Rakke lähenemine seksiteemale on kohati tegelikult selline, et tekib küsimus, kas on ikka tegemist naisautoriga." (Looming nr
Televisiooni ekraanile. Kreisiraadio teeb elulisi nalju mis on suht absurdsed ja tihti ületavad nad piire, mis pole kooskõlas heade tavadega. Kreisiraadio on käinud palju kontsertuuridel ja andnud välja palju plaate ja DVDsid. Kreisiraadio on saanud ka väga palju negatiivset vastukaja, eriti oma esinemisega Eurovisioonil. Eurovisioonil esines Kreisiraadio lauluga `` Leto Svet`` Selle laulu autoriteks on Priit Pajusaar, Glen Pilvre ja kreisiraadio mehed, eesotsas Hannes Võrnoga. Oli ka inimesi, kellele see laul meeldis.
vähenemine ühiskondlikus tootmises. Vana rollijaotus muutus sellega mõttetuks ja mehe eelis jõud fiktsiooniks. Siit arenes mõte, et naistel on õigus nõuda endale meestega sarnast sotsiaalset positsiooni. Oma osa oli ka Prantsuse kodanlikul revolutsioonil ja selle võrdsusideel, mis andis tõuke arengule inimõiguste tagamise vallas. 5 Kogu 5. peatükk on kokku pandud kasutades allikat Barbi Pilvre ja Eesti Ekspress Valitud tekste klassivõitlusest ja naisküsimustest 1996-2002. Tallinn 2002 8 Feminismiteooria olulisi tähiseid on 1949. aastal ilmunud Simone de Beauvoir` raamat "Teine sugupool", mille sisuks on, et traditsiooniline ühiskond on patriarhaalne ühiskond asetab võrdusmärgi mehe ja inimese vahele. Naine on midagi muud, ta on inimese sõber, teine
8 KASUTATUD KIRJANDUS "Tugev Eesti naine" lakub võrdõiguslikkuse haavu. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 30. märts 2016. a., allikas ESTONICA Entsüklopeedia Eestist: http://www.estonica.org/et/Tugev_Eesti_naine_lakub_v%C3%B5rd %C3%B5iguslikkuse_haavu/M%C3%BC%C3%BCt_tugevast_ja_p %C3%B5hjamaisest_Eesti_naisest/ Beauvoir de, S. (1997). Teine sugupool. Tallinn: Vagabund. Hansson, L., Papp, Ü. M., Pilvre, B., & Pettai, I. (2003). Erinevad, aga võrdsed. Tallinn: ÜRO Rahvastikufond, Sotsiaalministeerium. Kivimaa, K. (2015). Naiste rollid ja õigused kui riikliku propaganda osa. Kasutamise kuupäev: 30. märts 2016. a., allikas Feministeerium: http://feministeerium.ee/naiste-rollid-ja-oigused-kui-riikliku-propaganda-osa/ Mänd, K., Pilvre, B., & Sepper, M. L. (2003). Tilliga ja tillita. Tallinn: ENUT.
1999. aastal katsetatakse Rootsis mobiilse parkimise teenust, kuid esimesena jõuab sellise teenuseni Norra. Samal ajal hakatakse Filipiinidel pakkuma mobiilse krediitkaardi teenust. 6 2005. aastal muutub Eestis võimalikuks numbriliikuvus, ehk klient saab operaatorit vahetades säilitada oma numbri. Kõige rohkem võidab sellest Elisa, sest paljud EMT kliendid kolivad Elisa võrku suurte kõnehindade tõttu. (Pilvre, 2010) 7 2. MOBIILTELEFONIDE USKUMATU ARENG Kogu maailmas on mobiiltelefonide turg avatud ülitihedale konkurentsile ning kuigi tundub, et ses võidujooksus jäävad kõik vähemalt ellu, pole see alati kindel. Vähem heli ja rohkem pilti see tunnuslause tundub olevat kogu mobiilinduse viimase aja võtmesõna. Põhjenduseks on uued rakendused ning mängud mobiiltelefonis, milles ei ole heli oluline tegur
nende kasutamisel ülekantud tähenduses. Epiteet on kaunistav, kirjeldav täiend, väljendab põhisõna omadust, tunnust, kõneleja emotsionaalset suhtumist. Nt Põlismetsa järv on sügav, ohurikas; / mustav on ta põhi, saladuslik ta süle (K. E. Sööt). Pealtnäha Reformierakonna suure esimehe ja nüüdse euroametniku Siim Kallase maavillane variant, pisut küborglik, liikumatu pilgu ja lõputu, ent selge jutuga. (EE 8.03 Barbi Pilvre Ansipist) Haritud rahvas, tõhus majandus, lihtne riik. (valimisloosung) Püsiepiteedid on kliseelised ühendid, rahvaluules nt leinav lesk, Kalevite kange poeg, armsad kuulajad Võrdlus kõrvutatakse midagi või kedagi ühistunnuse alusel sidesõnade kui, nagu, otsekui, justkui ja oleva käände abil Mustad silmad siia-sinna hüplesid kui kirbupaar (M. Under). Linn all orus paistis nagu peopesal. Ta tuli õhetava ja kaunina kui kevadhommik.
Urmas Kruuse Tarmo Kruusimäe Kalvi Kõva Külliki Kübarsepp Helmen Kütt Ants Laaneots Kalle Laanet Viktoria Ladõnskaja Maris Lauri Heimar Lenk Jürgen Ligi Oudekki Loone Inara Luigas Lauri Luik Ain Lutsepp Jaak Madison Jaanus Marrandi Andres Metsoja Kristen Michal Marko Mihkelson Marianne Mikko Madis Milling Aadu Must Meelis Mälberg Eiki Nestor Andrei Novikov Mart Nutt Anneli Ott Liisa Oviir Ivari Padar Kalle Palling Toomas Paur Keit Pentus-Rosimannus Hanno Pevkur Heljo Pikhof Barbi Pilvre Marko Pomerants Heidy Purga Raivo Põldaru Henn Põlluaas Laine Randjärv Valdo Randpere Martin Repinski Taavi Rõivas Kersti Sarapuu Erki Savisaar Helir-Valdor Seeder Sven Sester Priit Sibul Arno Sild Mihhail Stalnuhhin Anne Sulling Märt Sults Aivar Sõerd Tanel Talve Artur Talvik Tiit Terik Urve Tiidus Terje Trei Margus Tsahkna Marika Tuus-Laul Rainer Vakra Viktor Vassiljev Vladimir Velman Toomas Vitsut Hardi Volmer Toomas Väinaste
Marianne Mikko MM 4 Madis Milling MM 4 Aadu Must AM 2 Meelis Mälberg MM 4 Eiki Nestor EN 1 Andrei Novikov AN 1 Mart Nutt MN 1 Anneli Ott AO 1 Liisa Oviir LO 1 Ivari Padar IP 1 Kalle Palling KP 2 Toomas Paur TP 1 Keit Pentus-Rosimannus KP 2 Hanno Pevkur HP 4 Heljo Pikhof HP 4 Barbi Pilvre BP 1 Marko Pomerants MP 1 Heidy Purga HP 4 Raivo Põldaru RP 1 Henn Põlluaas HP 4 Laine Randjärv LR 1 Valdo Randpere VR 1 Martin Repinski MR 1 Taavi Rõivas TR 1 Kersti Sarapuu KS 1 Erki Savisaar ES 1 Helir-Valdor Seeder HS 1 Sven Sester SS 1 Priit Sibul PS 1 Arno Sild AS 3
Marianne Mikko MM 4 Madis Milling MM 4 Aadu Must AM 2 Meelis Mälberg MM 4 Eiki Nestor EN 1 Andrei Novikov AN 1 Mart Nutt MN 1 Anneli Ott AO 1 Liisa Oviir LO 1 Ivari Padar IP 1 Kalle Palling KP 2 Toomas Paur TP 1 Keit Pentus-Rosimannus KP 2 Hanno Pevkur HP 4 Heljo Pikhof HP 4 Barbi Pilvre BP 1 Marko Pomerants MP 1 Heidy Purga HP 4 Raivo Põldaru RP 1 Henn Põlluaas HP 4 Laine Randjärv LR 1 Valdo Randpere VR 1 Martin Repinski MR 1 Taavi Rõivas TR 1 Kersti Sarapuu KS 1 Erki Savisaar ES 1 Helir-Valdor Seeder HS 1 Sven Sester SS 1 Priit Sibul PS 1 Arno Sild AS 3
Leidub omavalitsusi, kus möödunud aastal lubati küttida peaaegu kõik sead. Nimetatud paikkond kuulutati seavabaks! Mõnigi metsakasvataja tapaks meelsasti kõik kitsed, kuna need söövad ära puuistikud. Haned hävitavad orase. Hülged rebivad katki kalavõrgud ja kalurid neid 19 kassinäolisi loomi teatavasti salaja ka notivad. Loomad ei saa aru majandustegevusest, süües sealt, kus on mugav ja maitsev. (Pilvre 2007) Loomad on Eesti inimesele sageli vaenlased, kellest vabanemiseks kasutatakse tugevama õigust ja luba tappa. Loomadeta loodus oleks mugav ja rahulik, mõnus keskkond majandustegevuseks. Elust kaugenenud linlane ehk kontorirott tõrgub mõistmast loomade tapmist ka loodusliku tasakaalu reguleerimiseks. (Pilvre 2007) Jahinduse mainet kahjustavad ka salakütid. Salakütt on jahieetika suurim vaenlane. Ta on
Marianne Mikko MM 0 Madis Milling MM 0 Aadu Must AM 0 Meelis Mälberg MM 0 Eiki Nestor EN 1 Andrei Novikov AN 1 Mart Nutt MN 1 Anneli Ott AO 1 Liisa Oviir LO 1 Ivari Padar IP 1 Kalle Palling KP 0 Toomas Paur TP 1 Keit Pentus-Rosimannus KP 0 Hanno Pevkur HP 0 Heljo Pikhof HP 0 Barbi Pilvre BP 1 Marko Pomerants MP 1 Heidy Purga HP 0 Raivo Põldaru RP 1 Henn Põlluaas HP 0 Laine Randjärv LR 1 Valdo Randpere VR 1 Martin Repinski MR 1 Taavi Rõivas TR 1 Kersti Sarapuu KS 1 Erki Savisaar ES 1 Helir-Valdor Seeder HS 1 Sven Sester SS 1 Priit Sibul PS 1 Arno Sild AS 0
Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tihti eristatakse nn esimese ja teise laine feminismi. Fredrika Bremer - Rootsi kirjanik Kate Millett - Ameerika kirjanik, kriitik Barbi Pilvre - eesti ajakirjanik 41. Teisi kirjandusteaduse suundumusi 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses: postkolonialism, uushistorism, ökokriitika, queer-teooria jm. Postkolonialism Uushistorism nähtuste käsitlemine nende arenemises, seoses konkreetsete ajalooliste tingimustega. Ökokriitika -
Tööle püstitatud hüpotees leidis kinnitust: Pirita kloostri ja keskaegsete kloostrite eluolu ja tegevus suuremalt jaolt ei erine. Ainult üksikud asjad ja pisidetailid, mida on natuke kohendatud või on reeglid ning kohustused, mis mõndades kloostrites eksisteerivad ja mõndades mitte. 15 KASUTATUD KIRJANDUS Hansen, R. Igaüks võiks kogeda Jumala armastust. Õhtuleht, 21.12.1996, lk 2-3. Johannes, E., Pilvre, B. Ettevõtlikud nunnad tahavad oma kloostrit tagasi. Hommikuleht, 30.07.1994, lk 9-10. Jörälv, . (2003). Püha Birgitta imeteod ja reliikvia. Tallinn: Kunst. Kilumets, M. (2007). Päev nunna elus. http://naistemaailm.ee/?art_magaz=8&id=7737 [vaadatud: 08.05.2010]. Piirimäe, H. (2000). Inimene,ühiskond,kultuur. Tallinn: Koolibri. Pirita kloostri kodulehekülg, http://www.piritaklooster.ee/ [vaadatud: 02.05.2010]. Tamm, J. (2002). Eesti keskaegsed kloostrid
Küll aga oleks kõne all olev seadus juriidilise reguleerimise seisukohalt samm edasi. Kasutatud kirjandus Soolise võrdõiguslikkuse seaduseelnõu CEDAW draft report, Estonia http://www.lc.ee/foorum/lc/showflat.pl?Board=Themis&Number=9672; 28 märts 2002 http://www.riigikogu.ee/uudis.html; 28 märts 2002 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis Meeste-naiste erinev tasustamine ning ebavõrdsus töökohtadel. Meediauurija B. Pilvre märgib: "Tundub, et siin on tegemist laiema kultuurilise fenomeniga: kui mingi ala on inimeste teadvuses feminiinne/ feminiseerunud (nagu kultuur-või sotsiaalalad), siis tundub ka loomulik, et selle ala töö on odav." (Teel tasakaalustatud ühiskonda, internetis, http://www.undp.ee/gender/8.html ). Mehed töötavad sagedamini majandus- ja õigusteadusega seotud aladel, kus palgad on tunduvalt suuremad kui nn pehmetel aladel, nagu õpetajad, kasvatajad, sotsiaaltöötajad, jne
annaabi.ee 
