sektsioonidest ning trümmidest neisse kogunenud vee eemaldamiseks või ümberpumpamiseks. Olenevalt vee hulgast ja laevaruumi eripärast liigitatakse neid kuivendus-, veeärastus-, ülevoolu- ja ballastisüsteemideks. Kuivendussüsteemide otstarve on laeva normaalsel ekspluatatsioonil pumpade tihendite, toruliidete, armatuuri aga ka laevakere ebatiheduste, niiskuse kondenseerumise, ruumide pesemise jms. tagajärjel koguneva pilsivee parda taha eemaldamine. Veeärastussüsteemide otstarbeks on laevakere vigastuste, torustike avariide, tulekahju kustutamise või mõne muu eriolukorra tõttu laeva sattunud suurte veekoguste eemaldamine. Äravoolusüsteemid on ette nähtud laevaruumide kuivendamiseks, kus puuduvad kuivendussüsteemid. Pumbad puuduvad, süsteemid on kas alaliselt avatud või rakendatakse töösse armatuuri kaug- või automaatjuhtimise teel.
Kuna tsement on keskkonnatundlik last, siis tuleb seda käsitleda erilise hoolega. Tsementi peab hoidma kuivas, puhtas ning veekindlas ruumis, vastasel juhul võib esineda järgmisi probleeme: · Tsemendi kõvastumine, kui ta saab niiskust või vett · Tsemendi saastumine eelnevate veoste jääkidega TSEMENDI TAHKUMINE On väga oluline, et lastiruumid oleks täiesti kuivad laadimiseks. Samuti on väga tähtis, et oleks kontrollitud kõik ventiilid ja pilsivee süsteemid. Mittetöötavad süsteemid võivad põhjustavad vedeliku sattumise tsemendini ning see omakorda tsemendi tahkumise. Lisaks tuleb teha laevale ultrahelitest, et kontrollida kas luugid on ikka ilmastikukindlad. Ultraheli test säästab palju aega, kuna see on palju kiirem ja efektiivsem, kui on näiteks teised testid näiteks kriidiga või voolikuga testimine. Seda kõike tehakse sellepärast, et vältida tsemendi tahkumist, sest tahkumisel võib
· Gaasi ja õhu segu võib plahvatada (5...16% metaani) · Enne söega täidetud ruumi sisenemist või uste/luukide avanemist kontrollida metaani olemasolu. Vajalik ventileerimine. Metaan võib imbuda läbi mittetihedate seinte. · Süsi pole mehaaniliselt tugev. Mitmekordne ümberlaadimine kahjustab. Ei tohi kõrgelt kukutada. Peenike süsi halvem kvaliteet. · Laev peab olema varustatud mõõturitega (metaan, hapnik, vingugaas kontsentratsioon, pilsivee pH-mõõtur, termomeeter) Teravili · Nisu · Mais · Oder · Kaera · Riis · Seemned ja nende töödeldud vormid, mille käitumine on sarnane naturaalsele teraviljale Teravili · Eksport 2012 · Import 2012 USA 20 Aasia (Vaikne ookean) 31 Argentiina 12 Ameerika arengumaad 21 EU 10 Aafrika 20
Rehu-, jahu- ja loomasöödakalale esitatavad nõuded ei ole nii kõrged nagu inimtoiduks mineval kalal. Kala peab olema ühes tükis ning välismusele suuremat tähelepanu ei pöörata. Samuti ei kasutata jahutusega ja veega tanke. -6- Nõuded kalalaevadele ja hügeeninõuded • Laevad peavad olema projekteeritud ja konstrueeritud selliselt, et on võimalik vältida toodete saastumist pilsivee, reovee, suitsugaasi, kütuse, nafta, määrdeainete ja muude ebasoovitavate ainetega. • Kalatoodetega kokku puutuvad pinnad peavad olema korrosioonikindlast materjalist, mis on sile ja mida on lihtne puhastada. Pinnakatted peavad olema vastupidavad ja mittetoksilised. • Kalatoodete valmistamiseks kasutatavad seadmed ja materjal peavad olema korrosioonikindlast materjalist, mida on hõlbus puhastada ja desinfitseerida.
-laeva plaan tekkide kaupa,kuhu meetmed-topeltkorpusega või- 55.Mida on pildil kujutatud? on kantud leppemärkidena ohutust põhjaga laevad 47.Milliseid katkeb endas laeva -reisija kajutikaart tagava -spetsiaalsed andurid ja klapid jäätumine ja kuidas neid ohte varustuse,seadmete,süsteemide -pilsivee,reovee ja pügikäitluse vältida ning ennetada? asukoht korraldus,käitlusplaan ja -tekkide jäätumisel on libastumisel registreerimine traumaoht 34.Millist liiki prügi ei või -õlireostuse likvideerimise 1.puistata liiva või muud kusagil merre heita
mittevastavast sõnnikukäitlusest; · Läänemere ja Peipsi järve eutrofeerumine; · õlireostusriski suurenemine seoses naftasaaduste vedude suurenemisega; · põhjavesi on kaitsmata või vähekaitstud aladel ohustatud kanalisatsiooni puudumise, amortiseerunud kanalisatsioonitorustikest reovee lekete ja keskkonnanõuetele mittevastava sõnnikukäitluse tõttu; · laevadel tekkivate jäätmete ja pilsivee ebarahuldav käitlemine. 2 Põhjavee seire Põhjavee seire on põhjavee seisundi ja seda mõjutavate tegurite jälgimine, mille peamiseks eesmärgiks on informatsiooni kogumine ning selle analüüsimine. See hõlmab näidiste võtmist, katsete ja mõõtmiste tegemist. Seire toimub spetsiaalsetes seirejaamad ning oluline on see, et seire toimuks kindlatel aegadel määratud intervallidega. 6 2
Jäätmejaamades võetakse elanikelt tasuta vastu: töötlemata puitu, vanametalli, plaste, suuremõõtmelisi ehitusjäätmeid (kivid, betoon, etc), paberit ja pappi, kasutuskõlblikku vanamööblit, autorehve (kuni 8 rehvi korraga), elektri- ja elektroonikajäätmeid (s.h. külmikud ja telerid), pakendeid, lehtklaasi, koduseid ohtlike jäätmeid. 3. SILLAMÄE SADAMA JÄÄTMEKÄITLUS Sillamäe sadamas on reguleeritud jäätmekäitlus Sillamäe sadama eeskirjadega. Laevaheitmete (pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude reovee ja jäätmete koostises olevate saasteainete kui ka laeva kasutamise käigus tekkinud heitmete) vastuvõtt laevadelt toimub vastavalt jäätmeseadusele ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2009. a määrusele nr 78. ,,Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded ning laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise, üleandmise, nendest teavitamise ja arvestuse
Roomassaare sadama põhifunktsioonid: Kaubasadam - Laevade laadimine/lossimine. Kaupade ladustamine. Reisisadam - Reisiliiklus väikesaartega ja kruiisilaevade vastuvõtt. Jahisadam - 60 kohta ujuvkaide ääres. Roomassaare sadama teenused: Laevade elektrienergiaga varustamine laevade mageveega varustamine pilsivee vastuvõtt 13 jäätmete vastuvõtt kaupade laadimine/lossimine/ladustamine AS-le Saarte Liinid kuuluva Roomassaare sadama põhiülesanne on töödelda kaubalaevu, kuid selle kõrval on jahisadam kujunenud Eesti üheks külastatavamaks jahisadamaks. Alates 1998. aastast on Roomassaare sadam tunnistatud Sinilipu vääriliseks, mis sümboliseerib sadama keskkonnasõbralikkust
seisukohalt; Põhjaveeseire andmebaasi ning selle GIS-il põhineva väljundi muutmine avalikult kättesaadavaks interneti kaudu; Informatsiooni kogumine ja koondamine kasutatavate põhjaveekihtide kohta piirialadel eesmärgiga ennetada riikidevahelisi konflikte Andmete edastamine siseveekogude hüdrokeemilise- ja bioloogilise seisundi kohta Euroopa Keskkonnaagentuuri siseveekogude seire ja andmevahetuse võrgustikku EUROWATERNET. 4. Referaat PILET nr. 8 1. LAEVADELT PILSIVEE, FEKAALVEE, PRÜGI JA MUUDE SAASTEAINETE VASTUVÕTMISE KORD 2. SAASTETASUD 3. MAASTIKE MITMEKESISUSE SÄILITAMINE 1) Käesolev määrus kehtestab laevadelt, sealhulgas kalalaevadelt ja väikelaevadelt olenemata lipuriigist pilsivee, fekaalvee, prügi, naftasaadusi ja õli sisaldavate jäätmete, lastiga seotud jäätmete ja muude jäätmete koostises olevate saasteainete kui laeva kasutamise käigus tekkinud heitmete (edaspidi laevaheitmed) sadamas vastuvõtmise korra.
20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - kütusehoidlad ja naftatransiit Läänemere suurimad naftasadamad 20.02.2017, K. Künnis-Beres Nafta- ja õlireostus • Aastas toimub kokku üle 300 reostusjuhu, enamik neist jääb teadmat /avastamata • Õlireostus ei ole mitte ainult tankeri ja laeva- õnnetuste tekitatud • Paljud väiksemad reostused on tingitud lohakast tankimisest või pilsivee laevadelt väljapumpamisest. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - mürkkemikaalide haud? Sõjakemikaalid mere põhjas Läänemeri - mürkkemikaalide haud? Sõjakemikaalid mere põhjas •Pärast II Maailmasõda uputati kasutamata keemia- relvad Läänemere põhja •Kokku arvatavalt 40000 t sõjategevusega seotud materjale •13000 tonni sõjakemikaale - äärmiselt ohtlikud, eralduvad tihti gaasina
- Pneumotestid, võllipainde mõõtmine - Jahutus süsteemi vee katsed(nitraatide, kloriidide sisaldus ja pH test) - Peamasinate süsteemide filtrite pesud - Korstnašahti ning võlliliini koristamine - Väljalaskegaaside torustiku kompensaatorite vahetamine - Tihendite valmistamine - Andurite kontrollimine ja vahetamine 46 - Küttuse tsirkulatsioonpumpa (kruvipump) tihendite vahetamine - Mere, pilsivee pumpade remontimine - Maasinauumide värvimine ja koristamine - Peamasina pihusti vahetamine - Peamasina motopuhastus - Peamasinate automaatõlifiltrite vahetamine - Peamasinate jahutite puhastamine - Peamasinate õliseparatorite puhastamine - Küttuse separatori puhastamine - Peamasina kütuse kõrgsurvepumba tihendite vahetamine - Peamasina kütuse kõrgsurve toru vahetamine - Erinevad keevitustööd - Turbiini pesutorude vahetamine
Jää olemasolu korral märgitakse merepinna kaetus jääga 1-10 pallini. 4 ilmastikutingimused tingmärkides ja nähtavus miilides: S selge ilm, pilvitus kuni 5 palli P pilves ilm, pilvitus 5-10 palli U udu V vihm L lumi R rahe J jää UV uduvine 5 õhurõhk millimeetrites või millibaarides 6 õhutemperatuur 1º täpsusega 7 mereveetemperatuur 1º täpsusega 8 pilsivee kõrgus sentimeetrites, seisuga 08.00. Järgnevate mõõtmiste tulemused suurte muutuste korral kirjutatakse lahtrisse 15. 9 vahi alguse ja lõpu kellaaeg (04.00 07.30) 10 vahi kestel läbitud vahemaa miilides, läbitud vahemaa ööpäevas, läbitud vahemaa reisi algusest 11 vahitüürimehe nimi 12 vahimadruse või vaatleja nimi 13 laeva käigutulede sisse- ja väljalülitamise kellaaeg 14 laeva varud tonnides seisuga 08.00 15 sündmused 12
1.2 Tehase instruktsioon seadme kohta 1.3 Seadmate, agregaatide ja süsteemide joonised 1.4 Laeva teenistusmäärustik 1.5 Laeva diislite teenindamis määrustik 1.6 Ohutustehnika eeskirjad 1.7 Inventaariraamat 2. Täite dokumendatsioon 2.1 Masina vahizurnaal 2.2 Tehnilise seisukorrazurnaal 2.3 Soojustehnilise seisukorrazurnaal 2.4 Inditseerimise ja reguleerimise zurnaal 2.5 Kütuse – õli kuluarvestus zurnaal 2.6 Pilsivee raamat 2.7 Remondi nimekirjad Kõik eelpool nimetatud dokumendid välja arvatud masina vahizurnaal asuvad vanemmehaaniku kajutis. Masina vahizurnaal asub masinaruumis ja seda täidavad vahis olevad vahimehaanikud. Masina vahizurnaal On põhiliseks täitedokumendiks, millesse fikseeritakse kõik laeva jõuseadmete ekspluatatsiooniga seonduvad sündmused, probleemid, kontroll, hooldus ja remonitööd. Kuna masina vahizurnaal on juriidiline dokument ja seetõttu ei tohi
taaskasutamise eesmärgil. Jäätmed kogutakse kogumisvahenditesse. Kogumisvahenditeks on prügikastid ja prügikonteinerid. Prügikastid asuvad jäätmete tekke kohtades. Prügikonteineritesse tühjendatakse prügikastid või tuuakse jäätmed otse, nende edasiseks väljaveoks laevast lepingupartnerite poolt. Viited MARPOL 73/78 lisa V, Reegliga 9(2). MEPC/Circ.317 „Jäätmeseadus“ “Laevadelt pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude saasteainete vastuvõtmise kord” AS Tallinna Sadama “Laevaheitmete vastuvõtmise ja käitlemise kava” “Environmental Management Manual” “Garbage Management Guidelines” Lepingupartnerid Jäätmete vedamisega laevast prügilasse tegelevad lepingupartnerid: Green Marine AS, tel: (+372) 6 68 43 53; fax (+372) 6 68 43 30; e-post: [email protected] Jäätmete sortimine
annaabi.ee 
