“ (lk 68-69). Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Pascali järgi mõtlemise väärikus seisneb selles, et inimest on väga kerge siit maamunalt minema pühkida, kuid kui universum seda teeks, siis inimene teab, et ta sureb ning ta teab, mille poolest universum on temast üle, aga universumil pole sellest aimugi ning see omakorda näitab, et meie kõlbluse põhialuseks on võime hästi mõelda (lk 194-195). Pascal kutsub inimest „mõtlevaks pillirooks“. Mida see tähendab? Pilliroog võrreldes näiteks mäestikuga on äärmiselt habras ja väike nagu näiteks inimene võrreldes universumiga. Pilliroogu on kerge hävitada nagu inimestki. Kuid inimese üheks oluliseks omaduseks on võime mõelda ja sealjuures võime hästi mõelda ning selle poole enamasti püüeldaksegi. Sellest põhimõttest lähtuvalt arvatavasti nimetaski Pascal inimest „mõtlevaks pillirooks“.
· Paani meelispaik oli mägedejumalana Arkaadia, kus ta sündis. Paan mängis seal vilepilli, mille ta ise valmis tegi. · Inimesed kartsid Paani. Lahingutes jäi ta õiglaste poolele, ja tekitas paanikat nende vaenlastele. (sellest ka tema nimi) · Paan oli armunud metsanümfi Syrinxisse. Syrinx aga põgenes Paani esmakordselt nähes. Paan jälitas teda kuni Ladoni jõeni. Kuid seal palus Syrinx jõejumal Ladoni abi ja see muutis ta pillirooks. · Paan haaras pilliroo. Ta kuulis, kuidas tuul läbi selle varre vilistas ning talle tuli mõte. Ta leiutas sellest muusikariista süürinksi ehk paaniflöödi. Ta hakkas seda endaga alati kaasas kandma. · Paan oli suur muusik, ainult Apollon võis temast võimsam olla, seepärast kutsus viimase võistlema. · Apollon mängis imelist muusikat, et kogu Maa kuulas. Sellga sai ta ka Timolose sõnul võidu. · Midasele meeldis rohkem Paani muusika
Paanile meeldis üks nümf, kelle nimi oli Syrinx. Kuid oma välimusega ehmatas ta kõik elava enda lähedusest eemale, kaasaarvatud Syrinxi. Niipea kui nümf nägi Paani põgenes ta kabuhirmus tema eest. Toimus tagaajamine kuigi võis arvata et Paan on kiire oli nümf kiirem. Tagaajamise käigus jõudis nümf jõeni. Nümf nägi Paani lähenemas ja olles meeleheitel palus nümf jõejumalalt ,et ta päästaks ta selle jubeda eluka käest. Ja viimane päästiski. Ta muutis nümfi pillirooks. Paan nägi mis oli ta armastatuga juhtunud ja ta ei tahtnud temast alles jäänut lihtsalt minema visata. Paan nägi kuidas tuul seda läbides meloodiat tekkitas. Seda nähes Paan lõikas pilliroo tükkideks nii ,et iga jupp oli eelnevast lühem. Paan kleepis need alustades pikimast kokku. Nii leiutas Paan süürinksi. Olles pillist suures vaimustuses kandis Paan seda alati kaasa. Paanist sai suur muusik. Arvati et ainult Apollon saab Paani ületada. Aga Paan polnud
4. Milles on meelelahutuse mõte Pascali arvates? Eelkõige leiab Pascal, et meelelahutuse mõte on sellest loobuda. Inimesed, kelle jaoks on meelelahutus aga nauditav ja lahutamatuks kaaslaseks, tuleb maha laita. 5. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Inimese mõtlemine määrab tema suuruse. Kogu meie väärikus seisneb mõtlemises. Oma väärikust võid leida ainult enda mõtlemise korrastatusest. 6. Pascal kutsub inimest ,,mõtlevaks pillirooks". Mida see tähendab? Inimene on nõrgim looduses. Tema hävitamiseks ei ole vaja palju. Võib piisata ka elementaarsest aurust või veeltilgast. Universumit võita saab inimene ainult mõtlemise teel. Inimene on tugev ainult vaimses mõttes- mõteldes. Küsimused Camuse Sisyphose müüdi kohta 1. Kuidas kirjeldab Camuse absurditunde avaldusi? Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata. Ja just selline
Ilmselt peab Pascal teineteise petmise all ka iseenda petmist, me teeme end kellekski, kes me ei ole, jätame tunnistamata enda puudused. Inimesed ei talu tõde. Me räägime asjadest siiralt nende kohaloluta, kuid kas see on siis enam siirus? 13. Milles on meelelahutuse mõte Pascali arvates? 14. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi Mõteldes suudame haarata universumit, oleme universumist suuremad, mõtlemine aitab meid tõe otsingul. 15. Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab? Teadmine tõstab inimese teadmatuse madalseisust, inimene pole üksnes pilliroog, nõrgim lülidest, vaid ta on "mõtlev pilliroog" st tal on teadmine enda nõrkusest. 16. Mis on filosoofia? Filosoofiat võib käsitleda kui repliiki (reply) ennast vastust eksistentsiaalsele situatsioonile, eksistentsiaalsele olukorrale järgnevaid mõttekäike ja nende keelelist väljendamist. 1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia?
tõe asemel sulle lillelist juttu puhutakse. 4. Mis on meelelahutuse mõte pascali järgi 5. Milles seisneb mõtlemise väärikus Mõtlemine on midagi võimast, samas midagi nii haprast. Oma mõtetes võime jõuda avastamata paikadesse, samas mõtte saab murda väike ootamatu heli. Mõtete korrastatus on kõlbelisus. Mõtte abil võib püsti tõusta. Mõte teeb inimese universumist tugevamaks. 6. Pascal peab inimest mõtlevaks pillirooks ja mida ta sellega mõtleb Mõte on väga suur ja kaugele ulatuv, keha kus mõte liigub, on aga kergesti purunev kest. Siit ka pilliroog- kergesti murtav. Camut: 1. Millega kirjeldab camut absurditunde avaldusi a. Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik kus peale tulla. Absurditunne on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses- hõlmamatu. b. Küsimusele, mida me mõtleme, vastame vahel: ,,Ei midagi". See võib olla vale. Absurdi esimene
Mõtlemine määrab inimese suuruse. Inimene on universumi kõrval tühine olend, kuid kui universum inimese tapaks, oleks ta universumist tänu oma mõtlemisele siiski üle: inimene suudab mõelda, ta teab, et ta sureb ja ta teab, et universum on temast tugevam, universum aga ei oska mõelda, ta ei tea, et inimene selliseid asju teab. Ruumiliselt haarab universum mu endasse, kuid mõeldes haaran mina universumi endasse. · Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab? Inimene on kui pilliroog habras ja nõrgim looduses kelle tapmiseks piisaks veetilgast, kuid inimene mõtleb, seetõttu on ta kui mõtlev pilliroog. · Mida peab Pascal inimese ülimaks hüveks ja kuidas ta seda kirjeldab (vt. 425, 430)? · Pascal eristab inimese "tänast" ja "loomisaegset" seisundit. Kirjeldage neid. · Pascal väidab, et ateisti positsioon on läbimõtlematu. Millega ta seda põhjendab?
Klassikalise kreeka paaniflöödi nimi oli süürinks ja selle viled olid ühepikkused. Iga vile oli vajaliku kõrguseni vahaga täidetud, et noodid kõlaksid soovitud kõrgusel. Hellenismi ajal, eriti Etruurias ja Roomas, olid viled eri pikkusega. Lugu Paanist. Paan (Vana-Kreeka pooljumal) oli armunud noorde tüdrukusse (nümf Syrinx), kuid see kartis teda ning püüdis tema eest põgeneda. Kui teised jumalad nägid, et tüdruk ei suuda pakku joosta, muutsid nad ta pillirooks. Kuna Paan ei osanud teda teistest pilliroogudest eristada, lõikas ta neid mitu tükki ja tegi pilli, mida tuntakse paanivilena. Tuntuim kaksikvilepill on aulos, vana-Kreeka roopill, mida valmistati juba 2800 eKr. Kumbki vile oli 50 cm pikkune koonuseline toru 3 6 kõlaavaga. Aulos kuulus Dionysose orgialiku kultuse juurde, sellel saadeti koore, pulmi ja matuseid, kus seda mängiti rongkäigus. Seda mängiti ka kuulsate inimeste ja
4. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Pascali järgi seisneb kogu meie väärikus ja suurus mõtlemises. Kui inimene ei mõtle vaid ainult omab, siis haarab unievrsum ta endasse. Kuid kui inimene mõtleb, haarab ta hoopis ise universumi endasse. Kõlbluse põhialus on hästi mõtlemine. Kui inimene suudab mõelda, tähendab see, et ta on suur. Inimese teadmine ja arusaamine selles, et ta on armetu, näitab tegelikult inimese suurust. 5. Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks". Mida see tähendab? "Mõtlev pilliroog" tähendab Pascali järgi seda, et looduses ja universumi kõrval on inimene nõrk nagu pilliroog teda on kerge hävitada. Ent inimene on universumist siiski üle seetõttu, et inimene teab, et ta sureb ja suudab selle üle mõelda. Aga universum seda ei tea, temal ei ole sellest aimugi. 1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Cioran kirjeldab iniemst väga neagtiivsel toonil. Tema sõnul on inimene oma hoiakute, liigutuste ning tujude ori
Meelelahutuse mõte on sellest loobuda, sest Pascal leiab, et inimesi, kelle jaoks meelelahutus on nauditav, tuleb laita. 11. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Mõtlemine määrab inimese suuruse, kogu meie väärikus seisneb mõtlemises, kuna see on kõlbluse põhialus. Inimene on suur selles mõttes, et ta suudab ise oma väiksusest aru saada. Ruumiliselt võib universum mind haarata, aga mõeldes haaran mina teda. 12. Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab? Inimene on justkui pilliroog, mis on õrn ja habras, nõrgim looduses, mida on kerge hävitada, aga isegi kui universum ta hävitaks, oleks ta ikkagi hävitajast kõrgemal, kuna suudab mõelda ja teadvustada oma surma, universum seda aga teha ei saa. 13. Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? Absurd on maailma tihkus ja võõrus. Absurd on too kõhedus, mis tekib, kui inimene mõistab, et temast õhkub ebainimlikkust.
aga petame me teisi. Tõe rääkimine on kasulik üksnes sellele kellele seda räägitakse, kuid kahjulik rääkijale endale, sest teda hakatakse rääkimise eest vihkama. Inimene on läbi ja lõhki üks suur teesklus. Inimene hoidub tõe rääkimisest ning ta ei taha ka ise tõtt kuulda. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Inimese suuruse määrab mõtlemine. Kogu meie väärikuse määrabki ära mõtlemine. Selle toel ajamegi endid sirgu Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab? Pascal kutsub inimest pilliroogks kuna inimene on täpselt sama nõrk, sama habras, sama haavatav. Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? Absurditunne ei küsi aega ega kohta- see võib igalpool, igal ajal näkku karata. Tõde on absurdne kuna on faktid (räägivad tõsiasjadest ent ei õpeta midagi) ja teooria (seletab kuid ei tõesta). Vastuhakk homse suhtes. Inimesed elavad tuleviku nimel, ent inimene kuulub ajale seega eesmärk mille nimel elatakse
o Mõtlemine on inimese suurim väärikus kuna...oma olemuse tõttu on mõtlemine ju midagi imetlusväärset ja võrratut. Kuid ka sellel on omad puudused, kuid sel ongi nõnda palju puudusi, et midagi naeruväärsemat on raske on ette kujutada. See on suur oma olemuse tõttu ja madal oma puuduste tõttu! Mõtlemine määrab inimese suuruse. Mõtlemine on kõlbluse põhialus Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab? o Ta on nõrgim looduses, aga kui universum ta hävitaks, siis oleks ta ikkagi kõigest üle sest ta teab miks universum temast suurem on. Inimene mõtleb ja mõistab miks miski on ja miks miski juhtub. Mõtlemine teeb inimese universumist suuremaks. o Inimene on kui pilliroog, nõrgim looduses, aga selle erinevusega, et inimene mõtleb, ta on mõtlev pilliroog
Inimesed ei taha kuulda mingisugustest puudustest enda aadressil, ei iseenda mõistuse aga ümbritsevate inimeste poolt. See tõttu ta peidab enda puuduseid nii iseenda kui ka teiste eest. Varjates nii oma iseloomu ja välimuse vigu luues nii endast isiku, kes me tahaks tegelikult olla. Puuduste varjamist meie suhtes ootame me eriti inimeste poolt kellest me hoolime ja kes meist hoolivad. 1 Blaise Pascal peab meid mõtlevaks pillirooks kuna inimene on õrn organism, mida on kerge murda nagu pilliroogu aga tänu mõttele oleme me suurem kui universum. Kui universum meid hävitab ei tea ta, miks ta seda teeb aga meie teame. Tema arvates teadmine kui armetud me kõiksuse kõrval oleme teeb meist suured võrreldes näiteks puuga kes seda ei tea. Camus Camus kirjeldab ,et absurd avaldub kui inimene mõtleb ei millestki. Siis tekib iseäralik hinge seisund, kus tühjus muutub kõneks. See moment on absurdi avaldumise koht
Suur on see inimene, kes suudab oma väiksusest aru saada. Ta on küll universumi kõrval tühine ja 3 ruumiliselt võib see teda haarata, kuid mõtlemise kaudu suudab inimene siiski haarata universumi. Näiteks on inimene, erinevalt universumist, oma paratamatust surmast teadlik. 5. Pascal kutsub inimest “mõtlevaks pillirooks.” Mida see tähendab? Selle all, et inimene on „mõtlev pilliroog“, peab Pascal silmas seda, et universumi ja looja kõrval on ta nõrk kui pilliroog looduses ehk lihtsasti hävitatav, kuid ometigi lasub tal väärikus tänu mõtlemisele. Isegi kui universum inimese hävitaks, suudab ta mõelda ja teadvustada oma surma, kuid universum seda ei suuda. 6. Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi?
inimene teisest räägib tema seljataga, on oluline, sest just siis räägitakse siiralt ja ausalt. 10. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Tuleb näha vaeva, et mõelda, see on kõlbluse põhialus. Inimene teab, et ta sureb, teab, mille poolest on universum temast üle. Inimene teab oma puudusi, oma nõrkusi, mis teda teistest eristab, on mõtlemine ja seda peame kohtlema väärikusega ning selle nimel vaeva nägema. 11. Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab? Pilliroog, sest ta on õrn ning kergesti hävinev, piisab natukesest, kasvõi ainsast tuuleiilist, et pillirooga hävitada. Niisamuti on vähe vaja selleks, et hävitada inimest. Inimene on väliselt habras, kuid mõtlemine annab talle vaimse jõu. Ruumiliselt haarab universum inimese, mõteldes aga haarab inimene universumi. 12. Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? Absursi esimesi märke on see, et tühjad mõtted ning kõned muutuvad mõttekaks. Absurd on
annaabi.ee 
