Kindlasti tahtis Kafka sellega lugejale öelda ka just seda, kui kiiresti jutud liiguvad. Tihti teadis mõni teine sinu protsessist rohkem kui sa ise. Veel tahtis Kafka näidata seda, kuidas süüalused ja kogu ülejäänud lihtrahvas (st mitte kohtutegelased) peaksid kokku hoidma ja üksteist aitama, isegi siis, kui mängus on omakasu. K. puhul näiteks Leni, Block ja ka Titorelli. Kafka on selles teoses võrdlemisi nö pilganud ka kohturaamatuid ja seadusi. Teoses olid need salajased, süüalused ei võinud neid näha, ehkki need olid üleni tolmu alla mattunud ning seal midagi väga olulist kirjas polnudki. Olulist rolli protsessi juures mängisid tegelikult ka kõrvalised isikud. Sh näiteks naabrid, kes olid akendel ja jälgisid K. toas toimuvat. Samuti ka naised, kes mingis mõttes kindlasti K-le lohutust pakkusid. Alguses preili Brüstner ja hiljem juba veidi
,,NEMAD" Referaat xxxxxxx Rapla 2011 Sissejuhatus Raamat ,,Nemad" on esmakordselt ilmunud 1994. aastal ning romaani autoriks on eesti kirjanik Maimu Berg. Autorit huvitab sügavate tunnete kõikvõimsus ning seda on tunda terve romaani vältel. Teos räägib kahest erinevast põlvkonnast pärit inimesest ja nende vahelisest keerulisest armastusest. Raamatu peategelaseks on vanem naisterahvas Irma, kes oli oma parema aja ära raisanud, oli pilganud armastust, kuid nüüd armunud endast noormasse, keskealisse Joonasesse. Paarikest vaevas teiste arvamus, armukadedus, oskamatus usaldada oma kaaslast, kuid samas ka pidev ootamine ja lootmine taas näha oma armastatut. Peategelane Irma Irma oli pärit lodevate lillelaste, vabaarmastuse ülistajate, tuimade narkomaanide põlvkonnast. Ta on tõsiselt võtnud seda rumalat optimismi mida nende põlvkonnale sisendati, uskunud, et on aega, kõik on alles ees
Alain ja Georgette on talupoiss ja talutüdruk, mõlemad on Arnolphe teenistuses. Nad on veidike kohtlased, kuna teevad kas sõna-sõnalt nii nagu nende peremees ütleb või asjast valesti aru saades risti vastupidi. Chrysalde ja Oronte on mõlemad Arnolphe sõbrad. Enrique on Chrysalde`i õemees. Tegevus toimub Pariisis. Etendus algab sellega, et Arnolphe räägib Chrysalde`le oma abiellumissoovist. Chrysalde on selle pärast mures, kuna Arnolphe on teisi nii palju pilganud ning see võib talle endale kurjasti kätte maksta. Arnolphe aga vaigistab ta kartused, kinnitades, et temaga nii et juhtu, kuna tal on kõik planeeritud. Arnolphe abikaasa pidi olema harimatu, truu, usklik ja hoolas. Ta ei tahtnud tarka naist, kuna kartis, et see võib ta siis üle kavaldada. Ta soovis, et ta naiseks saaks Agnés, keda ta oli lasknud kloostris kõige eest varjul hoida. Chrysalde saab teada, et Arnolphe on omale uue nime võtnud- de la Souche
Arvatavasti polnud Clerfayti tunded kunagi väga sügavad. Olnuks nad seda olnud, oleks ta juba alguses hinnanud Lilliani, kui naist. Clerfayt oli pimestatud Lilliani uutest hilpudest ning Pariisi värvilistest tuledest, mis Lilliani hoopis teise valgusesse asetasid. Tegelik muutus Lillianis toimus alles hiljemal perioodil. Niisiis armus Clerfayt nähtavasse illusiooni. Kuid see oli talle õnnistuseks. Kordki elus sai ta tunda seda kutsikaarmastust, mida ta oli alati pilganud. Ta elu enne oma kahetsusväärset surma muutus veidigi tähendusrikkamaks. Lillian seevastu oli naine, kes tegi enne oma surma läbi tõelise muutuse. Seda oma hinges. Ta tee sanitooriumist välja algas naisena, kes üritas mässata kõige ning kõigi vastu. Ta oli pettunud selles, mida elu oli talle ette söötnud. Kuidas ometi oli saanud temast noor naine ilma et ta oli saanud tõeliselt elada. Ainult kannatada sõjakoledusi ning istuda haiguse vangistuses kõrgel mägedes
Vennad olid ühel nõul, et talu tuleb korras hoida. Esimese asjana otsustas Juhani endale naise võtta. Väljavalituks osutus Männitsö-Moori tütar Venla. Häda oli aga selles, et Venla meeldis ka teistele vendadele. Nii otsustatigi kõik koos Venlale kosja minna. Küll oli aga suur nende viha, kui nad kõik koos Venlalt korvi saavad. Nüüd tuleb poistele pähe mõte, et võiks lugemise selgeks saada. Nii seavadki nad sammud köstri juurde, kuid teel sinna peetakse maha tuline taplus vendi pilganud Toukola küla poistega, milles vahvad vennad võitjateks tulevad. Kas siis kõva pea või hoopis laiskuse tõttu, ei taha tähestiku õppimine vendadel üldse edeneda. Köstri pidevad karistused ja manitsused on viimasteks piiskadeks poiste kannatustekarikas nii otsustataksegi lugemise õppimine sinnapaika jätta ja köstri kambrist põgeneda. Purustatakse aknaklaas ning peagi tuntakse juba vabaduse leevendavat toimet.
Selliseid järeldusi teeb vast igaüks meist igaüks päevas vähemalt ühe, seda kas teadlikult või alateadlikult. Märksa rohkem tekitavad poleemikat erinevad rahvuslikud stereotüübid ning see on ka arusaadav, sest rahvuse näol on tegemist suure hulga inimestega, kes end vastava omaduse ,,külgepookimisel" puudutatuna võivad tunda. Ometi on aga stereotüüpide olemasolu ja rahvuseti üksteise pilkamine justkui osa rahvusvahelisest lävimisest, juba aastatuhandeid on eestlased pilganud oma naabreid ning naabridki pole võlgu jäänud. Seega võib väita, et stereotüüpidel on arvestatav koht rahvuse kultuuris ja ajaloos. Väär oleks eelneva lõigu põhjal arvata, et stereotüüpe luuakse ja usutakse ainult teise rahvuse põhjal. Ka eestlased ise arvavad täpselt teadvat, milline on nende iseloom ja isiksus. Paljud eesti kirjanikud on oma teostes küllaltki täpselt suutnud väljendada eestlase stereotüüpset olemust ja isiksust, meenutagem siinkohal siis näiteks A
"Operatsioon Barbaros" rünnak Nõukogude Liitu. Nõukogude Liit oli vaja vallutada kiire sõjaretkega. Ettevalmistused pidid olema selged maikuu 15. Päevaks. Siit algas kergena näiv vallutus, mis ei osutunudki nii lihtsaks. Hitler oli täis enesekindlust ja käis kohapeal vägesid julgustamas. 1941 aastal 11. detsembril Hitler kuulutas välja sõja Ameerikale ja oli öeldu üle väga uhke. Tema osav kõneleja oli teinud seda jälle, pilganud muud maailma ülbitsedes kindla võidu üle. Tõde on aga see, et sõda Nõukogude liiduga kulutas Saksa vägesid liiga palju, et jõuda Moskvasse. Talv ja külm oli teinud oma töö. Ülemjuhataja pöördekohana Aastast 1941, mil Hitler võttis üle ülemjuhataja koha von Brauchitschilt, pidi ta jätkuvalt taganema. Peale 20. VII 1944 talle tehtud atentaadi ebaõnnestumist tema kahtlused kõrgemate ülemuste kohta aina lisandusid.
isamaa poole", ,,Ei näe enam", ,,Emale". 2. Milline luuletus köitis, milline mõte või tunne jäi meelde? Mind köitis luuletus nimega ,,Emale". See luuletus rääkis palju valust, hirmust ja kaotusest. Ka oskamatusest ja vaesusest. Seda luuletust lugedes tekkis tunne, nagu räägiks see luuletus sinuga. Nagu oleksid sina Ema. See rääkis ka kodumaast. Kui vaene ja abitu see on. Ja kuidas kodumaa Teda maha oli teinud. Ja kuidas kodumaa teda pilganud oli. 3. Millisena näeb autor a)inimsuhteid; b)armastust; c)elu mõtet; d)igapäevaelu;e)aega; f)loodust; g)oma luulet jne? Võid nimetatud märksõnade hulgast valida sobivaid märksõnu ning võid ise leida lisaks märksõnu, millest tahaksid täpsemalt kirjutada. Kirjelda, nimeta luuletuste pealkirju, esita ilmekaid tsitaate. Autor näeb inimsuhteid nagu üht kallist asja, mille üle peab kaua mõtlema, aga ei suuda, kuna süda käsib üht ja aju teist
krahvinnast kuni armuvalus vaevleva paaz Cherubino meisterlikult kujutatud naiivsuseni. ,,Figaro pulma" on nimetatud ansambli- või karakteriteooperiks ja see on omataoliste hulgas muusikaliselt kahtlemata rikkaim. Juba järgmisel aastal (1787) sündis Mozarti ja Da Ponte koostöös teine geniaalne ooper ,,Don Giovanni". Selle süzee aluseks on kaks hispaania legendi, üks küünilisest võrgutajast don Juanist ja teine kivist külalisest- hauamonumendist, mis tuleb kätta maksma teda pilganud ülbele rüütlile. Laval toimuv näib esmapilgul üsna banaalne: käib lõputu tagaajamine, kus põgenejaks on don Giovanni koos oma koomilise ,,varju", teener Leporelloga. Ülejäänud tegelastel on hulk põhjusi don Giovannile kättemaksu soovida. Seda eriri donna Annal ja tema peigmehel don Ottaviol, sest ebavõrdses duellis on don Giovanni tapnud komtuuri, donna Anna raugast isa. Inimlik kättemaks, mis on koomilise lavataguse telg, ei suuda midagi
Trupp koostati alati kindlat rolli mängivaist näitlejaist, see oli eluaegne maskeering, elati rollis. Trupp võis koosneda 5-25 mehest. Mõjutasid suuresti Euroopa teatrit. Reisiti mängijate, kostüümide ja kogu varaga. Miquel de Cervantes. Sevilla vanglas olles sündis tal idee kirjutada ,,Don Quijote". Oli loodud rüütliromaanide paroodiaks. Oma teose loomisel kasutas ta rüütliromaane, pastoraal.- ja kelmiromaane ning itaalia armastusnovele. Rüütliromaani ei pilganud ta kui kirjandusliiki, vaid selle kangelaste elukanget ja sisutut askeldamist. C toob välja palju vastandpaare. Materjal on mitmekesine, süzee arened suuruneb jutustajate hulk. ,,Galatea" pastoraalromaan. Hispaania barokkdraama. 17 saj. Lope de Vega üldpõhimõtted. Kuid peamine erinevus on siiski sümboolika ja allegooria jõuline laienemine, teadlik püüdlus suurtele üldistustele. Näidendite tegelased muutuvad sisemiselt keerulisemaks (filosoofiline vastuolu) Peegeldavad
Kolm musketäri A.Dumas 1625.aastal alustas gaskoonlasest noormees nimega d'Artagnan oma seiklust kolme isa poolt tehtud kingitusega. Nendeks olid viisteist eküüd, kullerkupuvärvi hobune ja kiri härra de Treville'ile. Meung'I linnakeses tekkis tal tüli endast vanema mehega, kes oli d'Artagnani hobust pilganud. Viimane sai võitluses kannatada ning kaotas natukeseks ajaks teadvuse. Enne kui noormeest polnud veel minestanud nägi ta mileedit, kes vestles tundmatuga. Meelemärkusele tulles ei leidnud ta enam kirja., keegi oli selle ära varastanud. Ning ta teadis seda väga hästi, varas oli kõrtsi omanikuga jutu puhunud. Kuna soovituskirja enam polnud pidi poiss härra de Treville juurde minema ilma selleta. Härra de Treville majja jõudes, leidis end musketäride seltskonnast, kes
4-vaatuseline, koomilise ooperi kohta ebatavaliselt ulatuslik teos, kus pole peamiseks suured soolinumbrid, vaid pingestatud ansamblistseenid. Kahe tugeva isiksuse ja võrdväärse baritonrolli kõrvutamine inimlikus armastusdraamas. Ooperis on palju situatsioonikoomikat. "Don Giovanni" - teine libretistiga koostöös valminud ooper. Aluseks 2 hispaania legendi, üks küünilisest võrgutajast don Juanist ja teine "kivist külalisest" - hauamonumendist, kes tuleb kätte maskam teda pilganud ülbele rüütlile.Süzee pole koomilise ooperi jaoks tavaline, ooper lõpeb väga dramaatiliselt. Da Ponte(libretist) nimetas ooperi lõbusaks draamaks ja Mozart ühendas selles muusikaliselt opera buffa, operia seria ja Singspieli stiili. "Võluflööt" - Mozarti viimane Singspeili ooper. Tuli Viinis lavale napilt enne helilooja surma. Selle ooperi tellis Mozarti sõber äärelinnateatrile. Lugu on täis vabamüürlikke ideid ja
moll. Legend räägib, et keegi salapärane võõras oli talt käinud surnumissat tellimas. Tegelikult oli tellija krahv Walsegg, kes tahtis seda esitada kui enda teost. Reekiviem lõpetas Mozarti õpilane Süssmayr. Viini ooperid –Tähtsaimad ooperid on „Haaremirööv“, „Figaro pulm“, „Don Giovanni“. „Don Giovanni“ süsee aluseks on 2 hispaania legendi, üks küünilisest võrgutajast don Juanist ja teine „kivist külalisest“-hauamonumendist, kes tuleb kätte maksma teda pilganud ülbele rüütlile. Mozarti viimane ooper „Võluflööt“ on lugu täis vabamüürlikke ideid ja sümboolikat: vastakuti on 2 võimu: valeliku 15 Öökuninganna pimeduseriik ja targa ja õiglase Sarastro valguseriik, kuhu jõudmiseks peab läbi tegema hulga katsumusi. „Võluflööti“ on nimetatud Mozarti testamendiks. Viimased sümfooniad- Mozarti orkestriloomingu kõrgpunktiks on 1788 aastal kolme suvekuu jooksul
La Ches-naye, minge vaadake, ehk leiate nelikümmend pistooli, kui tuhnite kõikides mu taskutes! Ja kui te need leiate, siis tooge mulle. Ja nüüd, noormees, kõnelge ausalt, kuidas see juhtus.» D'Artagnan jutustas üksikasjaliselt eilsest seiklusest: kuidas ta ei võinud magada rõõmu pärast, et saab näha Tema Majesteeti; kuidas ta seepärast tuli kolm tundi enne audientsi sõprade juurde; kuidas nad olid koos mänguplatsile läinud; kuidas Bernajoux oli teda pilganud ta kartuse pärast saada palliga vastu nägu; kuidas Bernajoux pilkamise eest peaaegu eluga oleks maksnud ning kuidas härra de la Tremouille, kes milleski süüdi polnud, pidi peaaegu majast ilma jääma. «Kõik oli nii,» sosistas kuningas. «Jah, just nii kandis ka hertsog mulle asjast ette. Vaene kardinal! Kahe päevaga seitse meest, ja pealegi kõige kallimad. Aga sellest on küllalt, mu härra, pidage meeles! Aitab! Te maksite 82 kätte Férou tänava sündmuse eest ja veel rohkemgi
annaabi.ee 
