vaimset tasakaalustust Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil kuid siis tuli ta paigutada Tartu närvikliinikusse. Kadus 10ks aastaks avalikkuse silmist Alles 1902.a. jõudis teave Juhan Liivist ja tema loomingust taas üldsuseni. "Noor-Eesti" tärkav kirjanike põlv võttis ta omaks, hoolitses ta eest ning avaldas ta loomingut. See innustas teda uuesti aktiivsele kirjanikutööle. Liiv suri 1.dets.1913 Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Liivi luule haaravuse ja tundesügavuse alus on välismaailma muljete ergas taju ja selle esitamine enda saatustraagika kaudu. Proosa peateos on jutustus "Vari". Tema tuntumad raamatud "Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) "Valitud luuletused" (1949) "Teosed" (1954, 1956) "Rukkivihud rehe all" (1964)
läbielatu ja tunnetu luulendamist. Tähelepanu ja tunnustus innustasidki Liivi uuesti aktiivsele kirjanikutööle. Kuid siis oli juba hilja . Ta suri 01,12,1913. Tema luule väärtuslikum osa sündis haigusaastatel. Tema loodusluule kuulub Eesti luuleklassikasse . Loodus ei ole tema luules dekoratsioon, vaid nähtus iseendas ; realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Tema armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus olulisel kohal on kordus ja rütm. Luuletaja tunnetas isamasaatust läbi enda elutraagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukus ja isikupärane vaatenurk. Luuletusi : Mets kohas ; Helin ; Isamaale ; minu luule ; lauliku talveüksindus ; must lagi on meie toal ; noor eestile ; kui tume veel kauaks ka sinu maa ; ta lendab mesipuu poole ; malillesideme
eestlaslikumaks luuletajaks. Vaimuhaiguse tõttu hävitas(põletas) paljud oma teosed. 6. Liivi luule üldiseloomustus ( teemad ) Liivi luules võib eristada 4 suurt teemat : Loodus- kuulub luuleklassikasse. Loodus ei ole tema luules dekoratsioon vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus.Tundis seotust sügisega. 2 põhitooni : Valgusküllane optimism ja hall nukrus. Armastuslaulud- on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Tema silmis kehastab armastus ilu ja õnne,toob päikese ja peletab mure.Isamaa-valdavalt pihtimuslik, põimuvad ahastus ja lootus.Mõtteluuletused-kohati konarlikud ja lühikesed, iseloomustab vaimukus ja isikupärane vaatenurk.Käsitleb tolle aja probleeme ning elunähtusi. 7. Nimeta Liivi 5 luuletust ,,Üle vee", ,,Rändaja", ,,Must lagi", ,,Sügis", ,,Lumehelbeke", ,,Nõmm" 8
Liivi looduslüürika kuulub eesti luuleklassikasse. Loodus ei ole tema luules dekoratsioon vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Tundis enda seotust sügisega. Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Tema silmis kehastab armastus ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. On kirjutanud armastuslaule ka emast. Isamaa saatust tunnetas läbi enda elu traagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus (Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootus (helgemale tulevikule). Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk
kirjanike põlv võttis ta omaks, hoolitses ta eest ning avaldas ta loomingut. See innustas teda uuesti aktiivsele kirjanikutööle. Liivi esimesed kirjanduslikud katsetused jäid 1880.aastatesse. Luule väärtuslikum osa sündis haigusaastatel (1894-1913) ning jõudis Gustav Suitsu toimetamisel luulekogu kaante vahele 1909.a. Juhan Liivi luules võib eristada nelja suurt teemat: loodus-, armastus-, isamaa- ja mõtteluulet. Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. On kirjutanud armastuslaule ka emast. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus (helgemale tulevikule). Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad tolle aja probleeme ning elunähtusi. Proosa peateos on jutustus "Vari". Kirjaniku juhtmõte oli luua realistlik teos talupoegade ja mõisa suhetest
raha ja avaldas tema luuletusi. See innustas Juhan Liivi uuesti kirjanikutööle, kuid oli juba hilja. Juhan Liiv suri 1. dets. 1913. a. kopsutiisikusse, ta maeti Alatskivi kalmistule. Looming Esimesed kirjanduslikud katsed võtsid aset 1880. aastatel. Temalt avaldus nii loodus-, armastus-, isamaa-, kui ka mõtteteemalisi luuletusi. Loodusluulele on iseloomulik tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Armastuslaulud on lühikesed ja tabavad pildistused. Isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, põimuvad ahastus (Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootust (helgemale tulevikule). Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti kä-sitlevad tolle aja probleeme ning elunähtusi. Proosa peateos on jutustus ,,Vari", mille juhtmõte oli luua realistlik vaade mõisniku ja talupoja suhetest.
Näiteks ,,Rändaja" (räägib vaesest ja üksikust rändajast), ,,Laulikutele" vastandamine; nii palju ilu kui ka nii palju valu. ,,Ärge küsige mult luuletusi" retooriline pöördumine. Ta pöördub ka Noor-Eesti poole, et nemad tema luulet ei avaldaks. ,, Mina ei tea, kust ma rõõmu võtan" retooriline küsimus. ,,Helin" allegooria. ,,Oleksin ma luuletaja" (9.juuni 1986). Armastusluule Mahult kõige väiksem osa. Enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Luuletaja silmis kehastab armastatu ilu ja ünne, ta toob päikese ja peletab mure. Liiv on kirjutanud armastusluulet ka emast. Näiteks ,, Sa tulid", ,,Üks suu". Veel on kirjutanud ,,Ei usus ilust", ,,Üle vee" (hästi palju kordusi), ,,Sa tulid nagu päikene" võrdlus. ,,Emale" üks pikemaid Liivi luuletusi. Isamaaluule ,,Isamaale" sügavtundeline, sees traagilised noodid, ei ole tuleviku lootust
haigushoogude ajal põletas."Mitte igaühele", "Mina ei tea", "Must lagi": Must lagi on meie toal ja meie ajal ka. tuleb välja ühiskonna kriitika, "Ma lillesideme võtaks" 1895 Eestimaa on lagunenud. Tahab Eestimaa ühtseks siduda, "Eile ma nägin Eestimaad" Eesti oli tema silmis hale ja nägi näotu välja. Ka tolleaegne vaimuelu hääbuv. Kordusmotiiv. ,,Ruja" repertuaaris olnud. Armastusluule: lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja musikaalne rütm. kurva alatooniga, ilus, siiras. Selles kajastuvad kibestumus, lootuse kadumine, armastuse võimatus tema jaoks, kahetsus ja paratamatus. Sisse on põimitud ka lahkumised. Palju on võrdlusi loodusega. Inspiratsiooniallikaks Liisa Golding. "Üks suu" emast. Lihtsast sõnastusest tuleb selgelt välja Liivi ja tema ema suhe. Juhan Liiv kordab palju: "Sa tulid" (1896 1.ja 2. salm, 1904 3.ja 4. salm), "Mu viimne laul" pühendatud Liisa Goldingule.
Esindatud kõik aastaajad.Tundis enda seotust sügisega(eriti hilissügis). Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. "Sügis" , "Lumehelbeke" ,"Talvine tihane" , "Külm" "Tulen, tulen" (kevad) Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Tema silmis kehastab armastus ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. On kirjutanud armastuslaule ka emast. "Sa tulid" , "Mu viimane laul" , "Üks suu"(pühendatud emale) Tema isamaalüürika - on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus (Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootus (helgemale tulevikule).Isamaa saatust tunnetas läbi enda elu traagika. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud
Loodus ei ole tema luules dekoratsioon, vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Liiv sai ainet kõigist aastaaegadest, enim tundis ta enda seotust sügisega. Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Juhan Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Luuletaja silmis kehastab armastatu ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. Liiv on kirjutanud armastuslaule ka emast. Luuletaja tunnetas isamaa saatust läbi enda elutraagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus. Ahastus Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast ning lootus helgemale tulevikule. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud
,,Helin" Liivi looming, juba noorena hakkas luuletama. Surma eelaimus selgelt sees. ,,Ei näe enam" ma olen pime, kadus usk ja valgus. Raskusperioodi kirjeldus. ,,Minu luule" Luule lend oli suur, kuid nüüd nukker. Hinnang loomingule. ,,Ärge küsige mult luuletusi" luuleloomingu kreedo, Liivi hinnang endale, võtab kokku oma loomingu. Ütleb välja, et on oma vaimuhaigusest teadlik, tunnistab otsesõnu haigust. Juhan Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja musikaalne rütm. Üldjoontes on armastusluule kurva alatooniga, ilus, siiras. Selles kajastuvad kibestumus, lootuse kadumine, armastuse võimatus tema jaoks, kahetsus ja paratamatus. Sisse on põimitud ka lahkumised. Palju on võrdlusi loodusega. Luuletajale on armastatu ilu ja õnne kehastus, ta toob päikse ja peletab mure. Liiv on armastusluulet kirjutanud ka emast. Armastusluule suurimaks inspiratsiooni allikaks oli armastatu Liisa Golding.
luuleklassikasse. Loodus ei ole tema luules dekoratsioon vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Tundis enda seotust sügisega. Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Tema silmis kehastab armastus ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. On kirjutanud armastuslaule ka emast. Isamaa saatust tunnetas läbi enda elu traagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus (Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootus (helgemale tulevikule). Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas
Loodus ei ole tema luules dekoratsioon, vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Liiv sai ainet kõigist aastaaegadest, enim tundis ta enda seotust sügisega. Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Juhan Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Luuletaja silmis kehastab armastatu ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. Liiv on kirjutanud armastuslaule ka emast. Luuletaja tunnetas isamaa saatust läbi enda elutraagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus. Ahastus Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast ning lootus helgemale tulevikule. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud
,,Helin" Liivi looming, juba noorena hakkas luuletama. Surma eelaimus selgelt sees: ,,Helin pea matnud on mind. Kitsaks on jäänud maapealne rind." ,,Lauliku talve üksindus" ,,Ei näe enam" ma olen pime, kadus usk ja valgus. Raskusperioodi kirjeldus. ,,Minu luule" ,,Minu luule, sina oled kui haige tiivaga lind. Ilus oli lend, nüüd oigad all pimedas tihnikus. 4. Armastusluule- Juhan Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Luuletaja silmis kehastab armastatu ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. Liiv on kirjutanud armastuslaule ka emast. 5. Proosas- on Juhan Liivi peateos jutustus "Vari". Kirjaniku juhtmõte oli luua realistlik teos talupoegade ja mõisa suhetest. "Varjus" on oluline koht autori lapsepõlvemälestustel ja tähelepanekutel, tema arusaamadel õnnest, armastusest, haridusest, tööst ja ühiskonnast
annaabi.ee 
