Penikeel ja lemmel Ülesanded • http://lemill.net/content/exercises/ja rvetaimed KASULIKUD LEHEKÜLJED: http://bio.edu.ee/taimed/general/inde xmaaraja.html (määraja) http://bio.edu.ee/taimed/general/inde xnimek.html (taimede kirjeldused) Allikad • Teksti aluseks on: 1) http://bio.edu.ee/taimed/general/in dexnimek.html 2) Avita ,,Loodusõpetus 5. klassile” K. Jankovski ja R. Kuresoo 3) T. Kukk ,,Eesti taimede kukeaabits” Pildiallikad • http://commons.wikimedia.org/wiki/F ile:Lake_Smekhro.JPG?uselang=et • http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:H %C3%B5beremmelgas.JPG • http://commons.wikimedia.org/wiki/Fi le:Alnus_glutinosa_Bialowieza_001.jp g?uselang=et • http://commons.wikimedia.org/wiki/F ile:Alnus_glutinosa_drawing_1.png?u selang=et • http://commons.wikimedia.org/wiki/Fi Pildiallikad (2) • http://commons.wikimedia.org/wiki/Fi le:Alnus_glutinosa_001.jpg?uselang=e t • http://commons
kiiresti. Lõpuks nad nukkuvad ning kujunevad täiskasvanuteks liblikateks. 5 Talvitumine Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena. Vaid väga vähesed liigid talvituvad röövikute või valmikutena, need aga on siis kevadel ka esimesed lendajad. 6 Info- ja pildiallikad http://et.wikipedia.org/wiki/Liblikalised http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/liblikad_ave.htm http://www.google.com/butterfly 7
edu/~chm/vchembook/580DNA.html http://sloone.wordpress.com/2008/03/18/whenwillalltherottenfishheadgo / http://www.sciencephoto.com/media/450470/enlarge http://www.amines.com/unit_process.htm http:// depthofprocessing.blogspot.com/2011/11/poisoninbabyshampoo.html http://www.truthmove.org/newscategory/psychology/ http:// www.prison.planet.ee/uudised/category/Meditsiin?start=10&BLOG_SID=09c38e1825 http:// www.scielo.br/scielo.php?pid=S151689132006000200012&script=sci_arttext Siin pildiallikad. Ülejäänud allikad teksti osas antud referaadi lõpus.
Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond Klaasikunst- ja disain, III kursus Mai Schults Arthur Coleman Danto Referaat Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS 2 Kriitikust 3 Tuntuimad teosed 3-5 KOKKUVÕTE 6 Kasutatud kirjandus. Kasutatud pildiallikad 7 1 Sissejuhatus Mis on kunst? Küsimus, mille üle on palju arutletud, kuid kindlat arvamust ei ole siiani kujunenud. Selles referaadis tutvustan tänapäeval populaarset kunstikriitikut ja filosoofi, kes arutleb kunsti ja selle olemuse, progressi teemadel. Referaat keskendub kriitiku elule ja tutvustab põgusalt tema käsitletavaid teemasid, mis on mingil määral seotud ka meie näitusega „... on vaataja silmades“.
kasutamisel peab järgima mitmeid ohutusnõudeid. Nimelt leelismetalle peab säilitama kas klaasampullis või ka suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all, et vältida õhuhapniku ja ühtlasi ka vee kontakti nendega. Naatrium õli sees. (Pildiallikas: autori erakogu) Rubiidiumit ja tseesiumit hoitakse tavaliselt klaasampullides. (Pildiallikad: http://www.webelements.com/rubidium/pictures.html ja http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Cesium.jpg Leelismetallide käsitlemisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ning kasutada mitmeid kaitsevahendeid (kummikindad, kaitseprillid jms.), sest nahale sattumisel nad tekitavad sügavaid söövitushaavu. Kui leelismetall anumast õli seest pintsettidega välja võetakse, siis õlitilkade eemaldamiseks kuivatatakse
• Miks on sammaldele kasulik kasvada tihedalt koos? • Mille poolest võib öelda, et samblad on arenenumad, kui vetikad? • Miks on sammalde lehed väga õhukesed? • Mis eristab gameto- ja sporofaasi? • Kuidas tekib turvas? Täida skeem sammaltaimede süstemaatika kohta SAMMALTAIME D Märgi joonisele järgmised mõisted: lehed, eoskupar, vars, harjas, risoidid, gametofüüt ja sporofüüt. PILDIALLIKAD • http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Mos.jpg • http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Drepanocladus_vern icosus.jpeg • http://en.wikipedia.org/wiki/File:Moss_closeup.jpg • http://en.wikipedia.org/wiki/File:Pellia_epiphylla5_ies.jpg • http://en.wikipedia.org/wiki/File:Phaeoceros_laevis.jpg • http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Bj%C3%B8rnemose_ Ble.JPG • http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Polytrichum.juniper inum.jpg • http://commons.wikimedia
Referaat Pilt 1 Juhendaja: Prof. Mare Saare, Tallinn 2011 SISSEJUHATUS 2 Ülevaade Juugendist 3 Louis Comfort Tiffany 4-5 Vitraaž Feeding The Flamingoes 6 KOKKUVÕTE 7 Kasutatud kirjandus. Kasutatud pildiallikad 8 1 Sissejuhatus Selles referaadis tutvustan vitraaži Feeding Flamingoes, mis on loodud muuseumite ja kollektsionääride poolt väärtustatud kunstniku Louis Comfort Tiffany (1848–1933) poolt. Alustan ülevaatega juugendstiilist, mis on nimetatud vitraaži valmimise perioodiks. Sellele järgnevalt toon lugejani informatsiooni vitraaži autorist Louis Comfort Tiffanist endast. Vitraaži tutvustamisel lähtun enamjaolt Hugh F
Loomade kohastumused eluks vees Kuidas kalad ja konnad hingavad? Kuidas loomad vees liiguvad? Karl Pütsepp 2012 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel. 1. Selgrootud vees · Selgrootute hulka kuuluvad putukad, vähid, ussid, ämblikulaadsed, teod, karbid, kaheksajalad jne. Jõevähki jääb Eestis järjest vähemaks. Ta on oma elupaiga suhtes väga nõudlik. Kuidas selgrootud vee all hingavad? · Jõevähk hingab lõpustega. · Paljud putukavastsed samuti lihtsamate lõpusetaoliste elunditega. · Mõnedel putukatel õhutoru (nt. vesihark). VESIHARK Õhutoru 2. Kuidas kalad vees hingavad? · Kalade hulka kuuluvad kõhrkalad (haid, raid), sõõrsuud (silmud) ja luukalad (ahven, särg, haug jne.). · Kalad ei pe...
Teise sideme kaksiksidemes moodustavad kõrgema energiaga elektronid, mida nimetatakse - sidemeks (pii-sidemeks). Seega kaksikside koosneb sigma () ja pii () sidemest. Süsinikuga seotud kolm aatomit (kaks vesiniku ja üks süsiniku aatom) paiknevad ühel tasapinnal, sest nende aatomite vahelised nurgad on 120 º. Seepärast nimetatakse sellist süsinikku ka tasandiliseks ehk planaarseks süsinikuks. Ainult - sideme elektronpilved ulatuvad sellest tasandist väljapoole. (Pildiallikad: http://www.jdenuno.com/APBiology/basic/Original%20Files/ethene.JPG ja http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8c/Sp2-Orbital.png ) Selgitus: Tetraeedrilisel ehk sp³- süsinikul on kõik neli väliskihi orbitaali (üks s- ja kolm p-orbitaali) hübridiseerunud (erinevate orbitaalide energia on segunenud ja võrdsustunud-ühtlustunud). (Joonisteallikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Orbital_hybridization )
com/periodictabledisplay/Samples/015.1/s9.JPG ) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Apatiit Fosforiit (Pildiallikad: http://www.exceptionalminerals.com/TC409Apatite.jpg ja http://www.ut.ee/BGGM/maavara/obulus2.jpg ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 1 Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured (umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks
mitmed tuhanded hukkusid lahingutes, väga paljud põgenesid läände. Eesti kaotas iseseisvuse ja teda valitsesid vaheldumisi kaks okupatsiooni Saksa ja Vene. Mõlemad tegid igast küljest Eestile kahju, Eesti proovis küll vahepeal iseseisvaks saada, kuid asjatult. Kasutatud kirjandus 9 Pildiallikad : http://forum.axishistory.com/viewtopic.php?t=35868 http://www.postimees.ee/foto/1/3/91631461de66694b1e_3.jpg http://www.kool.ee/failid/uluots.jpg http://riigi.arhiiv.ee/naitus/EVVE/large01/04_foto01005.jpg http://www.atlaswords.com/IMAGES%2075/maehjalmar%5B1%5D.jpg http://www.ajalugu.ca/et/011.jpg http://www.hot.ee/lvpfoorum/reischwehr.jpg http://www.hot.ee/lvpfoorum/metsa.jpg http://eja.pri.ee/Religion/synag%201944%20small.jpg http://lood.files.wordpress.com/2007/01/pilt33.jpg
Quantum Books Ltd, London 1998 4. Saare, Mare. Klaasikunsti ajaloo konspekt. Tallinn, 2008/2010 5. http://collection.cmog.org/detail.php?t=objects&type=browse&f=maker&s=Tiffany %2C+Louis+Comfort&record=153#.TrKkZrLPs3w (kasut. 13.11.12) 6. http://tiffanystudios.org/Site/Tiffany_chronology.html (kasut. 24.11.12) 7. http://www.morsemuseum.org/louis-comfort-tiffany (kasut. 26.11.12) 8. http://www.morsemuseum.org/louis-comfort-tiffany/laurelton-hall (kasut. 26.11.12) Kasutatud pildiallikad Pilt 1. http://www.morsemuseum.org/images/cache/04c630271567895043b26b6a6fb6f696c9021b41.jpg
ttu.ee/~mari/Is2/s222vulkaan.jpg ) Tuntumatest väävliühenditest leidub looduses kõige enam sulfiide (FeS2 püriit, PbS galeniit , HgS kinaver jt) ja sulfaate ( CaSO4*2H2O kips jt) püriit galeniit Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium kinaver kips (Pildiallikad http://www.geocities.jp/senribb/jewels/Pyrite2.jpg , http://images.geo.web.ru/pubd/2001/05/15/0001159819/pics/galenite-09-45.jpg , http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c7/Cinnabar.jpg/200px- Cinnabar.jpg , http://www.ut.ee/BGGM/miner/kips9.jpg ) Väävel kuulub elemendina ka kivisöe, põlevkivi, nafta ja teiste fosiilsete kütuste koostisse. Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises
ilma ainsagi püssipauguta ära. 1940. aasta juulil küüditati Päts perekonnaga Venemaale, kus ta psühhoneouroloogia haiglas Kalinirti lähedal 18. Jaanuaril 1956. aastal suri. 1990. aastal maeti Päts ümber Metakalmistule. Kasutatud kirjandus Õispuu, Silvia. Eesti ajalugu ärkamisajast tänapäevani. Tallinn,1992. Adamson, Andres. Eesti ajalugu. Tallinn, 1999. Pajur, Agu. Eesti ajalugu II. Tallinn, 2006. Pildiallikad: http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://uuseesti.ee/wp- content/uploads/2010/07/KonstantinPats.jpg&imgrefurl=http://uuseesti.ee/32523&h=600&w= 399&sz=72&tbnid=lJirHzyVSQJLEM:&tbnh=135&tbnw=90&prev=/search%3Fq %3DKonstantin%2Bp%25C3%25A4ts%26tbm%3Disch%26tbo %3Du&zoom=1&q=Konstantin+p %C3%A4ts&hl=et&usg=__N04cAq7DPfifOOIGVGKv41lm7rM=&sa=X&ei=bGfGTcuoOY el-gbJ7dyaAg&ved=0CDwQ9QEwBA http://www.histrodamus.ee/? event=Show_event_popup&event_id=2528&width=670&height=430&TB_iframe=true&mod
Arvan, et lõppkokkuvõtteks sai see päris asjalik ja inforohke. Nüüdseks on see mul ka klassi ees ette kantud ja see polnudki nii hull kui ma kartsin. Referaadi tegemisel aitasid mind vaid raamatud, internet mulle olulist abi ei pakkunud, peale piltide. 8. Kasutatud kirjandus 1) Gaddis, John Lewis. Külm sõda. Londn, 2006 2) Jakobson, Max. XX sajandi lõpparve. Helsinki, 2003 3) Wiest, Andrew. Vietnami sõda 1956-1975. Oxford, 2002. · Pildiallikad: https://www.google.ee/search?q=2+vietnams&rlz=1C1DVCR_enEE424EE424&aq=f&um=1&ie=UTF- 8&hl=et&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&authuser=0&ei=m5ZQUbLoM4TWPI-- gOgJ&biw=1280&bih=632&sei=npZQUebRF8bXPKD6gPAH#um=1&hl=et&rlz=1C1DVCR_enEE424EE424&authuser =0&tbm=isch&sa=1&q=2+vietnams+map&oq=2+vietnams+map&gs_l=img.3...2554.2886.0.3098.4.4.0.0.0.0.105.382. 2j2.4.0...0.0...1c.1.7.img.WW50OIIAtU4&bav=on.2,or.r_cp.r_qf.&bvm=bv.44158598,d.ZWU&fp=f72b4a3b121c2df2&bi
. Paremaks jälgimiseks on stiilid järjestatud ajalooperioodide järgi, alustades vanimast. Et raamatut, mida soovisin osta, polnud saadaval, TÜ avalik raamatukogu oli suletud ning üldiselt läks töö valmis saamisega üsna kiireks, on kasutatud vaid allikaid internetist. Kirjutatud teksti hulk ja sisu vastab saadaoleva info kogusele. Kuna infot on palju ja paljudest eri kohtadest, on viidatud vaid otsestele tekstiallikatele. Kõik allikad, sh viitamata kaudsed ja mõned pildiallikad, leiab töö lõpus kasutatud materjalide loetelust. 3 Gootika Oleviste kirik Tallinna Oleviste kirik asub Tallinna vanalinnas, aadressil Lai tn 50. Kirikut kasutab praegu Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Oleviste kogudus. Funktsioonilt on hoone olnud kogu oma eluaja jooksul kirik. Nime on kirik saanud Norra kuningas Olaf II Haraldsoni järgi. 2017
annaabi.ee 
