tavalises televiisoris.kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi,mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist(punane,roheline ja sinine(RGB) LCD-Vedelkristallkuvar ehk LCD(liquid Crystal Display).Klassikaline LCD-kuvar kasutab vedelkristallidel põjivevat tehnoloogiat ja on nn passiivse kujutisega.Praegusel ajal kasutatakse kujutise tekitamiseks sageli kiletransistoreid,millest on moodustatud pikslitest koosnev maatriks(LCD,TFT).Vedelkristallkuvar erineb kineskoopkuvarist selle poolest,et vedelkristallkuvaril pole kineskoopi.Pilt tekitatakse poolkristallilises olekus vedeliku abil. Koosneb(luminofoorlambid,tagumine polarisaator,, 3,5 klaasplaat ,vedelkristallid,punane valgusfileter,rohelinevalgusfilter,sininevalgusfilter,spetsiaalfilter,esimene polarisaator.) Standardid SVGA - 800x600 XGA - 1024x768 UXGA 1600x1200 WXGA 1280x800 WSXGA 1440x900 WUXGA 1680x1050 WQXGA 2560x1600
avariisignalisatsioonis. Vedelkristallkuvar ehk LCD (Liquid Crystal Display) on kuvari tüüp, mis kasutab vedelkristalltehnoloogiat. Vedelkristallid ise otseselt valgust ei kiirga. LCD’sid kasutatakse paljudes erinevates seadmetes nagu nt arvuti kuvarid, televiisorid, seadme infotablood, lennuki kokpiti displeid jne. Kuna LCD ei kasuta fosforeid, ei teki LCD’del pildi sissepõlemist. Värvilised vedelkristallekraanid koosnevad pikslitest ning iga piksel koosneb punasest, rohelisest ja sinisest alapikslist, mille kombineerimisel erinevatel tugevustel on võimalik näidata erinevaid värve. Mario Ollino AA-13
Polarisaatorina on kasutusel PVA (polüvinüülalkohol), mille molekulid on üheteljelise venitamise tõttu samasuunalise paiknemisega. Stabiliseeriva ja toetava materjalina ümbritseb PVA-d TAC (triatsetüül tselluloosi) kiht, mille peal võib olla ka peegeldusvastane kiht. Väga olulised ekraanide osad on läbipaistvad voolu juhtivad materjalid. Praegusel ajal kasutatakse kujutise tekitamiseks sageli kiletransistoreid. Kiletransistoritest on moodustatud pikslitest koosnev maatriks (LCD TFT). TFT eelisteks on väiksem elektrikulu ja kõrgem kiirus ning väiksem interferents, mis tuleneb transistorite paiknemisest vastavate pikslite juures. Näitajad LCD-ekraanide kirjeldustes on antud mitmeid näitajaid. Siin on mõned tüüpilisemad näitajad: Mõõtmed või diagonaal: Tavaliselt on antud ekraani diagonaali pikkus tollides. Lahutusvõime näitab, mitu pikslit on ekraanil.
Räägiksin meeleldi narkootikumidest ja toitumishäiretega inimestest aga võrreldes narkomaanide ja anoreksikute arvu nutitelefoni ja suhtlusvõrgustike sõltlaste arvuga on need vaid olematud numbrid. Oleme noored, kes ei suuda isegi ühte tundi veeta ilma korraks oma nutiseadet kontrollimata, ega’s pole mingeid teateid tulnud ja mulle isiklikult valmistab see muret, sest kõik need toredad hetked ja seiklused mis jäävad elamata lihtsalt tänu sellele, et sa passisid oma pikslitest tehtud arvuti või nutitelefoni ekraani ja olid välismaailmast eraldatud. Käies tänaval ringi märkan igalpool noori ja ka vanemaid inimesi kes on oma telefoni taga nagu ahv puuotsas ja ei suuda lahti lasta, kerides ja kerides sama telefonirakendust ilma, et seal oleks isegi midagi uut siis tekkinud. Sa ei pea ju esimese asjana ärgates haarama telefoni, et vaadata kas keegi on facebookis midagi kirjutanud või avama instagrami vaatamaks mitu uut followeri oled üleöö saanud
*ainulaadsus *kopeeritavus puudused *autoriõiguste küsimuste keerukus *hilinenud informatsioon *ei saa kogu aeg kasutada (N: läpaka aku *ei saa suurendada ega vähendada on tühi) Rasterkaart ja vektorkaart Sarnasused Erinevused Raster-, vektorkaart *Mõlemad on illustreerivad. *Rasterkaart: koosneb pikslitest, *Saab koguda andmeid on liikumissuunaline, on piiramatu. *Saab teha mõõtmisi *Vektorkaart: koosneb joontest, *Koosnevad teemakihtidest pindadest, punktidest, on piiratud. 3. Tabelid Teaduslik meetod
veidi aega pärast kiire edasiliikumist järgmistele punktidele. LCD-Vedelkristallkuvar ehk LCD(liquid Crystal Display).Klassikaline LCD-kuvar kasutab vedelkristallidel põhivevat tehnoloogiat ja on nn passiivse kujutisega.Praegusel ajal kasutatakse kujutise tekitamiseks sageli kiletransistoreid,millest on moodustatud pikslitest koosnev maatriks(LCD,TFT).Vedelkristallkuvar erineb kineskoopkuvarist selle poolest,et vedelkristallkuvaril pole kineskoopi.Pilt tekitatakse poolkristallilises olekus vedeliku abil. LCD koosneb paljudest kihtidest. Täpsemalt LCD monitori üks punkt koosneb taustvalgusest, kahest polariseerivast kihist ja vedelkristalli molekulidest ning värvifiltrist nende vahel
võimaldab igal kasutajal vastavalt maitsele ja vajadustele valmistada oma kaart. Lisaks võib arvutikaardi andmeid kopeerida tuhandeid korda, ilma et kvaliteet kannataks. RASTERPILTI (JA RASTERKAARTI) ON KUJUNDLIKULT VÕRRELDUD AKVARELLMAALIGA, VEKTORKAARTI AGA PLIIATSIJOONISEGA. MIDA TAHETAKSE SELLE VÕRDLUSEGA ESILE TUUA? Rasterkaart on kuvaril olev arvutikaart. Kui seda piisavalt suurendada on näha, et see koosneb suurest hulgast väikestest ruudukujulistest pildielementidest ehk pikslitest. Vektorkaardil tähistatakse objekte punktide, joonte ja pindadega. MILLISEID VÕIMALUSI AVAB JA MILLISEID OHTE KÄTKEB INFOSÜSTEEMIDE ÜHA SUUREM OMAVAHELINE SEOTUS? Nt kui üks osa lakkab töötamast, siis ei tööta ka teised. Ka andmete lekkimise oht on suurem. LISAKS MIKS HAKKAS RAHVAARV KIIREMINI SUURENEMA, KUI INIMESED PAIKSEKS MUUTUSID? Põlluharimine ja koduloomade kasvatamine võimaldasid toidu tekkimise. MIKS SUURENEB MAAILMA RAHVAARV TÄNAPÄEVAL NII KIIRESTI?
Kuvareziimid Kuvaadapteri tähtsamate näitajate hulka kuulub see, milliseid kuvareziime ta lubab näidata ja millise värskendussagedusega (eeldusel, et ka kuvar neid sellisel sagedusel talub). Esimesed personaalarvutid esitasid andmeid ekraanil tekstireziimis- kuva koosneb tähtedest, numbritest jm märkidest ettenähtud kohtades. Praegu enamasti kasutatavas graafilises reziimis koosneb kuva pikslitest. Tekstireziimis ei saa juhtida üksikuid piskleid, aga graafiline reziim nõuab jälle oluliselt (sadu kordi) rohkem ressursse. Pikslite arvu ekraanil nimetatakse enamasti kuva eraldusvõimeks (resolution; tehniliselt täpsem oleks kuva adresseeritavus, pixel addressability) ning esitatakse tavaliselt arvupaarina, näiteks 640x280. Värvuste arvu, mida iga piksel võib esitada, nimetatakse värvussügavuseks (color depth, bit depth) ja esitatakse kas lihtsalt
installeeritud kaks opsüsteemi. Arvuti käivitamisel annab buudihaldur kasutajale võimaluse valida, kumba opsüsteemi laadida. Mõned buudihaldurid võimaldavad kasutada ka rohkem kui 2 opsüsteemi ning sel juhul on tegu multibuutimisega. 9. Piksel - Tuletis sõnadest "picture" ja "element", seega pildielement. Arvuti ekraanile kuvatav pilt koosneb neljakandilistest elementidest – pikslitest - ja mida suurem on pikslite arv ekraani pinnaühiku kohta, seda teravam paistab silmale pilt. Tegelikult koosneb iga piksel kolmest eri värvi punktist – punane, roheline ja sinine (RGB – Red, Green, Blue). Neid kolme värvi kombineerides saab kuvada mistahes värvitoone. Standardse kuvari puhul on iga põhivärvi intensiivsusel 256 astet, seega kokku saab moodustada 16,8 miljonit värvitooni. Ekraanipildi kvaliteet sõltub suuresti kuvari
8 Kuvareziimid Kuvaadapteri tähtsamate näitajate hulka kuulub see, milliseid kuvareziime ta lubab näidata ja millise värskendussagedusega (eeldusel, et ka kuvar neid sellisel sagedusel talub). Esimesed personaalarvutid esitasid andmeid ekraanil tekstireziimis- kuva koosneb tähtedest, numbritest jm märkidest ettenähtud kohtades. Praegu enamasti kasutatavas graafilises reziimis koosneb kuva pikslitest. Tekstireziimis ei saa juhtida üksikuid piskleid, aga graafiline reziim nõuab jälle oluliselt rohkem ressursse. Pikslite arvu ekraanil nimetatakse enamasti kuva eraldusvõimeks ning esitatakse tavaliselt arvupaarina, näiteks 640x280. Värvuste arvu, mida iga piksel võib esitada, nimetatakse värvussügavuseks ja esitatakse kas lihtsalt võimalike värvuste arvuna või ühe piksli värvuse kirjeldamiseks vajalike bittide arvuna. Eraldusvõime ja värvussügavuse kombinatsioon
Ülesandeks on fokuseerida kiirt täpile, mitte luua pilti proovist 19. Mis on okulaari ülesanne mikroskoobis? Silma poolset läätse( ülemist läätse ) nimetatakse okulaariks ning tema ülesanne on muutatõeline kujutis nähtavaks ja suurendada fookuses olev kujutis. 20. Mis on parima nägemise kaugus? Parima nägemise kaugus on 25cm 21. Mis on piksel? Tuletis sõnadest "picture" ja "element", seega pildielement. Arvuti ekraanile kuvatav pilt koosneb neljakandilistest elementidest pikslitest - ja mida suurem on pikslite arv pinnaühiku kohta, seda teravam paistab pilt. Tegelikult koosneb iga piksel kolmest eri värvi punktist punane, roheline ja sinine, Neid kolme värvi kombineerides saab kuvada mistahes värvitoone. 22. Mis on sügavusteravus? Sügausteravus on objekti paksus, mis on suurendatud kujutises üheaegselt terav. Või teisiti- kujutise kauguste piirid, milles ekraani liigutades objekti kujutis jääb teravaks. 23. Mis on tühisuurendus
uuemate ja multimeediumlaiendustega protsessorite puhul. Kuvareziimid Kuvaadapteri tähtsamate näitajate hulka kuulub see, milliseid kuvareziime ta lubab näidata ja millise värskendussagedusega (eeldusel, et ka kuvar neid sellisel sagedusel talub). Esimesed personaalarvutid esitasid andmeid ekraanil tekstireziimis kuva koosneb tähtedest, numbritest jm märkidest ettenähtud kohtades. Praegu enamasti kasutatavas graafilises reziimis koosneb kuva pikslitest. Tekstireziimis ei saa juhtida üksikuid piskleid, aga graafiline reziim nõuab jälle oluliselt (sadu kordi) rohkem ressursse. Pikslite arvu ekraanil nimetatakse enamasti kuva eraldusvõimeks (resolution; tehniliselt täpsem oleks kuva adresseeritavus, pixel addressability) ning esitatakse tavaliselt arvupaarina, näiteks 640x280. Värvuste arvu, mida iga piksel võib esitada, nimetatakse värvussügavuseks (color depth, bit depth) ja esitatakse kas lihtsalt
11)Kuidas toimib sensor? - sensor on digitaalmaailmas nagu film, millele pilt salvestatakse - valmitatakse silikoonist, mis on lisaainetega kattes valgustundlikuks muudetud - toimub säritus -> valguskiir konverteeritakse fotoelemendis laenguks -> laeng salvestatakse ja transporditakse sensorilt minema -> pilt konverteeritakse binaarsüsteemi (0 ja 1) ning salvestatakse pikslitest koosneva pildifailina mälukaardile - vahepeal toimuvad kaamera sees mitmed protsessid, nt müra vähendamine; värvuskorrektsioonid jne jne (loe Langfordi 1ptk) 12)Levinumad sensoritüübid? a) CCD-sensor: · "charge-coupled device" · sensoritüüp, mida kasutati vanemates digikaamerates (ja praegu nt Nikon D300, Canon G12, Leica D-lux 5, Hasselbladi digibäkid)
multimeediumlaiendustega protsessorite puhul. Kuvareziimid Kuvaadapteri tähtsamate näitajate hulka kuulub see, milliseid kuvareziime ta lubab näidata ja millise värskendussagedusega (eeldusel, et ka kuvar neid sellisel sagedusel talub). Esimesed personaalarvutid esitasid andmeid ekraanil tekstireziimis- kuva koosneb tähtedest, numbritest jm märkidest ettenähtud kohtades. Praegu enamasti kasutatavas graafilises reziimis koosneb kuva pikslitest. Tekstireziimis ei saa juhtida üksikuid pikseleid, aga graafiline reziim nõuab jälle oluliselt (sadu kordi) rohkem ressursse. Pikslite arvu ekraanil nimetatakse enamasti kuva eraldusvõimeks (resolution, pixel addressability) ning esitatakse tavaliselt arvupaarina, näiteks 640x280. Värvuste arvu, mida iga piksel võib esitada, nimetatakse värvussügavuseks (color depth, bit depth) ja esitatakse kas lihtsalt võimalike värvuste
lihtsustatud mudelit.See on töövahend ja graafiline illustratsioon mida iseloomustab interaktiivsus ehk suheldavus.Arvutikaarte saab suumida.Neid iseloomustab veel ainulaadsus,kopeeritavus ja operatiivsus. 1.Sisu järgi jagunevad kaardid:üldgeograafilised,teemakaardid ja erikaardid. 2.Vormilt jagunevad kaardid:paberkaartideks ja arvutikaartideks. 3.Arvutikaardid jagunevad:raster-ja vekrotkaartideks. Rasterkaart-koosneb pikslitest,mis on seotud geograafiliste koordinatidega ning koosneb paljudest temaatilistest kihtidest(nt. jõed,järved,bussipeatused). Vektorkaart-koosneb vektoritest,see on arvutikaart,mille nähtusi tähistavad punktid,jooned,pinnad ja nende kogumid.Selle kaardi elemendid rühmitatakse tavaliselt nn.kihtidesse temaatilise sarnasuse või geograafiliste primitiivide omaduste alusel. Seosed sfääridega. Maa kui süsteem.
tundlikkus nurga suhtes vaid 0,0015 kraadi. See teeb võimalikuks tuhandete hologrammide salvestamise kiire langemisnurga lubatavas vahemikus (tavaliselt 20 30 kraadi). Andmete salvestus ja taastamine Et kasutada hologrammihulki salvestustehnoloogiana, peavad salvestatavad andmed olema esitatud signaalikiirega ning lugemiseks tuleb nad taastada heiastatud kiirest. Süsteemi sisendseadet kutsutakse ruumiliseks valgusmodulaatoriks (SLM, Spatial Light Modulator). SLM on tasapinnaline tuhandetest pikslitest koosnev hulk, kus iga piksel on iseseisev optiline lüliti, mille võib seada kas valgust läbi laskma või seda blokeerima. Väljundseade on sarnane hulk, ainult et koosneb detektorpikslitest. Müra Lugemisprotsessis heiastatakse kujutis väljunddetektorite hulgale, kus digitaalsed andmed eraldatakse detekteeritud signaalist. Müra tekitab nii detekteerimisprotsess ise kui ka järgmised faktorid: · Lugemistingimuste muutumine. Seda võib esineda juhul, kui näiteks salvestamisel
protsessorite puhul. Kuvareziimid Kuvaadapteri tähtsamate näitajate hulka kuulub see, milliseid kuvareziime ta lubab näidata ja millise värskendussagedusega (eeldusel, et ka kuvar neid sellisel sagedusel talub). Esimesed personaalarvutid esitasid andmeid ekraanil tekstireziimis- kuva koosneb tähtedest, numbritest jm märkidest ettenähtud kohtades. Praegu enamasti kasutatavas graafilises reziimis koosneb kuva pikslitest. Tekstireziimis ei saa juhtida üksikuid piskleid, aga graafiline reziim nõuab jälle oluliselt (sadu kordi) rohkem ressursse. Pikslite arvu ekraanil nimetatakse enamasti kuva eraldusvõimeks (resolution; tehniliselt täpsem oleks kuva adresseeritavus, pixel addressability) ning esitatakse tavaliselt arvupaarina, näiteks 640x280. 18
3D ehk kolmemõõtmelise pildi puhul kasutatakse lisaks kolmandat dimensiooni - sügavus (z). Reeglina võimaldab see meil objekte programmis vabalt vaadelda ja sellega manipuleerida. Tänapäeva võimas tehnika areng võimaldab ühe programmiga luua nii 2d kui ka 3d pilte, luua videoid ja animatsioone. Siit edasi on oluline teada kuidas pildid luuakse - kasutades selleks vektorit või rastrit Rastergraafika Rastergraafika puhul koosneb pilt üksikutest täppidest ehk pikslitest (raster). Pikslite arv horisontaalselt ja vertikaalselt määravad ära pildi suuruse. Näiteks 800x600, 1152x864 jne. 4 Pildi suurusega on tihedalt seotud pildi resolutsioon, mida mõõdetakse pikslit tolli kohta (dpi, dots per inch). See tähendab, et ühes tollis on nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt vastav arv piksleid. Levinumad resolutsioonid on 72ppi - veebilehed
annaabi.ee 
