Võõrsõnad 1. defekt viga 2. tüüpiline tavaline 3. diskett väike magnet ketas 4. termos mahuti vedeliku temperatuuri hoidmiseks 5. tenor kõrge meeshääl 6. detsimeeter mõõtühik 7. tekstiil kudum 8. daatum kalendrikuu 9. debatt vaidlus 10. talent anne 11. talisman õnne toov ese 12. troopika palavvööde 13. detektiiv salapolitsei 14. deudorant lõhnaneutraliseerija 15. deklameerima etlema 16. detail üksik asi 17. termin oskussõna 18. depoo rongide hoiukot 19. trauma tõsine kahjustus 20. turniir võistlus 21. dekoreerima kaunistama 22. trüvel komm 23. tualett riietus ese või hügieeniruum
Ühikute teisendamine. Spikker Pikkusühikud: kilomeeter (km); meeter (m); detsimeeter (dm); sentimeeter (cm); millimeeter (mm) Pea meeles! 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 2,5 km = 2,5 x 1000 m Selgitus: 1 km = 1000 m = 2500 m Selgitus: 1 m = 1000 mm, st 1 13 mm = 13 x 0,001 m mm = 0,001 m = 0,013 m Selgitus: 1 m = 100 cm, st 1 cm
Elektromagnetlainete spekter erinevatest vaatenurkadest lähtuvalt Superkõrgsagedus 3GHz 30GHz Lainepikkusvahemikus on superkõrgsageduse nimetus sentimeeterlaine ja selle piirväärtus 101 cm. [WWW]http://www.lr.ttu.ee/eriala/Eriala%20tutvustus%206%20osa.html 24.11.2008 See sagedus kuulub ultralühilainete piirkonda. Ultralühilained levivad põhiliselt ruumilainetena otsese nähtavuse ulatuses, mistõttu praktiliselt puuduvad muutlikud interferentsinähtused. Ultralühilained võimaldavad edastada rohkesti informatsiooni, energia on hästi suunatav suhteliselt väikeste antennidega. Ultralühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides, raadiolokatsioonis, ringhäälingus ja televisioonis, samuti meditsiinis (elekterravi). Ultralühilaine võimaldab kosmosesidet. [WWW]http://www.kmg.tartu.ee:8000/~aare/raadio/raadiolainelevi.htm 24.11.20...
Elektromagnetvõnkumine võnkeringis Elektromagnetlained 1. Võnkering Koosneb kondensaatori mahtuvusest C ja induktiivsusest ja võnkering on võnkuv elektrosüsteem · Võnkeringe kasutatakse peamiselt vajaliku sagedusega signaalide selekteerimiseks (väljaeraldamiseks) või nende läbipääsu tõkestamiseks. · Sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit · Kõige lihtsam mõista vedrupendliga võrdlemise teel · Poolis võngub: magnetvälja energia, magnetväli, voolutugevus, pinge · Kondensaatoris võngub: elektrivälja energia 2. Resonants Võnkumise amplituud kasvab järsult · Tekib, kui sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnkesagedusega · Leiab laialdast kasutamist omavõnkesagedusel 3. Elektromagnetväli Elektri- ja magnetnähtuste üldine alge. · Maxwelli teooria ennustab, et elektromagnetväli on võimeline levima ...
Raadiolokatsioon Raadiolokatsioon ( lad. k. locatio - paiknemine, radiare - kiirgama ) on objektide avastamine, asukoha, liikumise ja muude parameetrite määramine raadiolainete abil. Rakendatav seade on raadiolokaator ehk radar. Eristatakse kolme liiki raadiolokatsiooni: 1) objekti kiiritamine raadiolainetega ja temalt peegeldunud (hajunud) raadiolainete vastuvõtmine, 2) objekti kiiritamine ja tema retransleeritud raadiolainete vastuvõtmine, 3) objekti kiiratud signaali vastuvõtmine. Kasutatavaim on esimest liiki raadiolokatsioon. Teist, nn. küsivat - vastavat süsteemi kasutatakse raadionavigatsioonis ja oma objektide eristamiseks võõrastest. Kolmandat kasutatakse raadionavigatsioonis, raadiopeilimisel ja radarkaardistamisel. Radari antenn suunab teravasse ruuminurka elektromagnetlaine impulsse (kestusega alla 1 mikrosekundi), mis peegelduvad objektidelt, mille dielektriline ja magnetiline läbitavus erinevad keskkonna omast. Peegeldu...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Pm1A Tauno Silm Pikkuse mõõtmine Iseseisev töö Olustvere 2013 24.01.2013- Täiesti tavaline koolipäev. 25.01.2013- Samuti täiesti tavaline koolipäev,aga selle eest vähem tunde. 26.01.2013- Laupäev tegin päeval tööd. 27.01.2013- Pühapäeval ärkasin hommikul üless ja hakkasin asju pakkima,et vend mind Olustvere took. 28.01.2013- Esmaspäev, pikk koolipäev kaheksa tundi ja pärast tunde vahtisin ühikas. 29.01.2013- Teisipäev pikk koolipäev,aga peale kooli käisin sõpradega jalutamas. 30.01.2013- Kolmapäev täis pikk koolipäev, pärast kooli tegime sõpradega väljas igasugu asju. 31.01.2013- Neljapäev tavaline koolipäev,. 01.02.2013- Reede lühike kuue tunnine koolipäev.Pärast tunde läksin ühikasse pakima ja siis läksin autoga koju. Kodus sõin ja läksin kohe magama. 02.02.2013- Laupäev käisin linnas, sain sõpradega kokku ja jalutasime. 03.02.2013...
senti- c 10-2=0,01 cm 1,3 cm = 1,3×10-2 m = 1,3×0,01 m=0,013 m milli- m 10-3=0,001 mm; mV 215 mV = 215×10-3 V = 215×0,001 V = =0,215 V mikro- µ 10-6 µV; µm 2,5 µm = 2,5×10-6 m nano- n 10-9 nm; nV 4 nC = 4×10-9 C Võime asendada 1 cm = 10-2 × 1m = 0,01 × 1 m = 0,01 m Pikkusühikud: meeter (m); kilomeeter (km); detsimeeter (dm); sentimeeter (cm); millimeeter (mm) Ühikute vahelised seosed: 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 1,5 km = 1,5 × 1000 m = 1500 m 12 mm = 12 × 0,001 m = 0,012 m 8,8 cm = 8,8 × 0,01 m = 0,088 m Ajaühikud: sekund (s); minut (min); tund (h); ööpäev
MÕÕTMINE Mingit suurust (pikkust, massi, mahtu, aega jms.) mõõta tähendab seda suurust võrrelda teise sama liiki suurusega. Mõõdetava suuruse kindlat väärtust, millega antud suurust mõõtmisel võrreldakse, nimetatakse mõõtühikuks. Mõõtühikud on kokkulepitud suurused esemete ja nähtuste võrdlemiseks. Mõõtmise tulemus on suuruse väärtuslik ehk nimega arv. Vanasti kasutati mõõteühikutena oma kehaosasid . Pikkusi mõõdeti jalgades, küünardes ja süldides. Jalg on väline mõõtühik, mis on võrdne umbes kolmandiku meetriga. Jala rahvusvaheline standardlühend on ft (foot) . Tänapäeval kasutatakse seda peamiselt Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias, ning rahvusvaheliselt merenduses ja lennunduses. Jalg kui mõõtühik on välja arenenud inimese kehaosa, nimelt jalalaba mõõtühikuna kasutusele võtmisest. Eri aegadel ja riikides on jala, kui mõõtühiku pikkus kõikunud vahemikus 0,28. 0,35 meetrit. Sama moodi on mõõtüh...
Pikkusühikud: kilomeeter (km); meeter (m); detsimeeter (dm); sentimeeter (cm); millimeeter (mm) Pea meeles! 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 2,5 km = 2,5 x 1000 m = 2500 Selgitus: 1 km = 1000 m m Selgitus: 1 m = 1000 mm, st 1 mm = 0,001 13 mm = 13 x 0,001 m = 0,013 m m Selgitus: 1 m = 100 cm, st 1 cm = 0,01 m 8,5 cm = 8,5 x 0,01 m = 0,085 m Massiühikud: gramm (g), kilogramm (kg), tsentner (ts) ja tonn (t) Pea meeles! 1 kg = 1 000 g 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1 000 kg 1 t = 10 ts = 1000 kg = 1 000 000 g Pindalaühikud: ruutmillimeeter (mm2); ruutsentimeeter (cm2); ruutdetsimeeter (...
Ühikute teisendamine. Spikker 1 liiter = 1 kuupdetsimeeter 1 l = 1 dm3 Pikkusühikud: kilomeeter (km); meeter (m); detsimeeter (dm); sentimeeter (cm); millimeeter (mm) 1 milliliiter = 1 kuupsentimeeter 1 ml = 1 cm3 1 km = 1000 m = 103 m 1 m = 0,001 km = 10-3 km 1 m = 10 dm 1 dm = 0,1 m 1 m = 100 cm 1 cm = 0,01 m = 10-2 m 1 cm = 10 mm 1 mm = 0,1 cm 1 m = 1000 mm 1 mm = 0,001 m = 10-3 m Näiteid: 2,5 km = 2,5 x 1000 m = Selgitus: 1 km = 1000 m
Elektromagnetvõnkumine võnkeringis. Võnkering on pooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring.Pendilaadselt võnkuvaid elektrilisi süsteeme,mille võnke sagedus on määratud süsteemi omadustega nim. võnkeringideks, see sisaldab alati induktiivpooli ja kondendsaatorit. Võnkeringi talitus on hea mõista vedrupendli võrdlemise teel. Vedrupendel ja võnkering. Võnkumise tekitamiseks peab pendli tasakaaluasendist välja viima.Venitame vedru välja.Deformeeritud vedru omandab potensiaalse energia Ep, selle määrab vedru jäikustegur k ja vedru pikkuse muutus x.Tasakaaluasendis on vedru deformatsioon 0.Potensiaalne energia on üle läinud kineetiliseks energiaks Ek, suurus on määratud koormise massiga m ja kiirusega v..Inerts jätkab koormise liikumis ja vedru surutakse kokku.Koormis kiirus väheneb,sest vedru elastsusjõud takistab kokkusurumist,pidurdab koormise liikumist.Lõpuks koormis peatud kui ta on kineetiline energia on vaheldunud potensiaalseks ene...
9.Paberikoguse ühikud 1 riis = 20 raamatut 1 raamat = 24 poognat (kirjutuspaberit) 1 raamat = 25 poognat (trükipaberit) 10.METSAMATERJALIMÕÕDUD Tihumeeter tähendab 1 kantmtr.(1x1x1 mtr) (m3) tihedat puumassi ilma õhuvahedeta ja võrdub 35,32 inglise kantjalale. 1 kantjalg võrdub 0,028 tihumeetrile. 1 kantsüld võrdub 9,71 ruumimeetrile. 1 kantsüld sisaldab 6,8 tihumeetrit puumassi. Palkide ja pakkude pikkus mõõdetakse meetreis ja detsimeetreis (1 detsimeeter = 10 sentimeetrit),jämedus palgi või paku ladvapoolsest (peenemast) otsast ilma kooreta,keskmse jämeduse kohast täis sentimeetreis,kusjuures poolikud sentimeetrid jäetakse arvesse võtmata. Ruutmeeter tähendab 1 kantmeetri mõõdus üles laotud metsamaterjalide hulka,kusjuures kantmeetrisse on arvatud ka materjalide vaheline õhuruum. 11.Erinevad mõõtühikud ja ühikute süsteemid Ka kassi jalg ilmselt mõõtühikuks ei sobi.
E 3 Tööleht: Elektromagnetlained 1.Igasugune elektrivälja ja magnetvälja muutus levib ruumis lainena, mida nimetatakse elektromagnetlaineks. 2.Muutuv elektriväli tekitab alati muutuva magnetvälja ja vastupidi. 3.Elektriväli ja magnetväli on omavahel elektromagnetlaines risti. 4.Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest ehk ajaühikus toimuvate võngete arvust. 5.Kuidas on seotud omavahel sagedus, laine kiirus ja lainepikkus (valem?) Samas sõltub see ka lainepikkusest ehk naaber-laineharjade vahekaugusest. Nende kahe suuruse seos tuleneb ühtlase liikumise kiiruse valemist . Teepikkuseks s on laine korral lainepikkus , mille läbimiseks kuluv aeg on võnkeperiood . Perioodi pöördväärtus on aga sagedus . Seega laine levimiskiirus on lainepikkuse ja sageduse korrutis. Kui tegemist on elektromagnetlainetega vaakumis, siis asendub valguse kiirusega vaakumis ning lainepikkuse all tuleb mõista lainepikkust vaakumis, ...
3. NÕUE (PEANÕUE). Pikksilma viseerimiskiir peab olema paralleelne silindrilise vesiloodi teljega (elevatsioonikruviga nivelliiril). Peale nivelliiri ümarvesiloodi järgi horisonteerimist peab viseerimiskiir olema horisontaalne (kompendaatornivelliiril). 4. NÕUE (ainult kompendaatorniveliiril). Kompensaator peab hoidma automaatselt kogu tööpiirkonna ulatuses viseerimiskiire rõhtasendis. Nivelleerimislattide kontrollimine: *Lati detsimeeter ja meeterjaotiste kontrollimine (lubatav viga ±1 mm). *Lati paided kontrollimine (f = a2 (a1 + a3)/2; lubatav paine ±10 mm). * Lati vesiloodi kontrollimine. *Lati konstandi määramine. * Lati tallaasendi ja telje ristioleku kontrollimine [erinevates latiasendites (parem, vasak, eesmine ja tagumine serv) võetud lugemid võivad keskasendis võetud lugemist erineda 0,5 mm]. 8. Ühepoolse latiga lugemite tegemise järjekord: TV, EV, instrumendi kõrguse muutmine, TV, EV
elektronid.Madalsageduslained(f=0-104Hz, λ=104 m) Vahelduvvoolu ekeltrivõngetest leviv EM-laine. Vaakumis või dielektrikus on vastava elektromagnetvälja energia ja seega ka laine intensiivus tühiselt väikesed. Raadiolained(f=105-1012Hz, λ=104-10-4 m) ekektromagnetilise infoedastuse põhivaheniks. Vahemaad saatja ja vastuvõtja vahel võivad olla väga suured. Jagunevad: millimeeter-ja sentimeeterlaineala(tv ja radar) televidiooni detsimeeter ja meeterlainealaks(λ=1-10dm ja 1-10m), raadio ultralühilainealaks ja raadio lühilaine ja keskliane ja pikkaline, Mikrolaine-sentimeeter või millimeeter suurusjärgus. Neid tekitatakse magnetronia ja neil on olevealt alinepikkusest erinevad neeldumisomadused, umbes 12 cm neelduvad hästi vees ja kasutatkase mikrolaineahjus, ilmaradaritel 5cm.Infapuna valgust kiirgavad kõik kehad, soojusdeteoktorid, öönägemine. Ultravioletkiirgus(UV) 100-380nm.
Eriti drastiline on kadu Alpi liustike puhul. Alates 1850. aastast on pindala vähenenud 30-40%, mass poole võrra. Kasvutrendi on täheldatud osade Kanada, Lõuna-Norra ja Patagoonia liustike juures. Lõuna-Norra liustike mahu muutused 1963-2004 Merepinna tõus Ajavahemikul 10 0006500 aastat tagasi tõusis ookeani veepind jääajajärgse liustike intensiivse sulamise tõttu meeter sajandis, ajavahemikul 65005000 aastat tagasi 0,37 meetrit sajandis, viimase 1500 aasta kestel aga detsimeeter sajandis. Viimasel sajandil on ookeani veetase tõusnud ligikaudu 1015 cm. Tõus pole tingitud üksnes liustike sulamisest, seda mõjutavad näiteks ookeaninõgude muutused. Soojenemine alates 1990-ndatest on toonud kaasa merepinna tõusu 3,2 mm/a. Hoovuste reziimi muutumine Jää tekke ja sulamise muutused võivad avaldada mõju ookeani tsirkulatsioonile. Arktika merejää oluline vähenemine võib pidurdada Golfi hoovuse liikumist. Golfi hoovuse seiskumine
– Magnetism on neile ultraheli kasutusel (ultraheliks loetakse akustilisi rakendatud magnetväljale reageerivate materjalide mitteelektromagnetilisi laineid sagedusega üle omadus. 20 kHz). Erinevalt röntgeni- ja gammakiirgusest, mis 4. Materjalide mehaanilised omadused neeldub metallis paksusega juba mõni detsimeeter, – Kõvadus (hardness)– võime vastu panna kohalikule levib ultraheli hästi ka mitme meetri paksuses metallis. plastsele deformatsioonile; määratakse Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetodil. Vahel liigit. füüsikal omaduseks Magnetpulberkatse
eraldatud koode. Millised on sidekanali parameetrid füüsilise raadiokanali ja võrgumudeli kanalikihi tasemel? Eesti Energia internetivõrk baseerub standardil CDMA2000 1xEVDO Rev.A. See on tänasel päeval kõige kaasaegsem 3G tehnoloogial põhinev sidevõrk Eestis. CDMA puhul on tegemist internetiühendusega, kus andmekandjana kasutatakse raadiolaineid. CDMA levib raadiosagedusel 450 MHz, mille tulemusena on levi väga laialdane. Tegemist on detsimeeter lainealaga (raadiolaine pikkus mõõdetav detsimeetrites), mida veidi kõrgematel sagedustel kasutab ka televisioon (televisioonil alates 470 MHz). Ligi 8x-15x madalam raadiosagedus kui teistel traadita interneti tehnoloogiatel tagab raadiolainete paindumise takistuste taga. Lihtsamalt öeldes - internet levib ümber nurga. CDMA interneti ühendamiseks ei ole vajalik otsenähtavus raadiomastiga. Kirjeldage Ethernet protokolle (IEEE 802.xx protokollipere)
46. Nivelleerimise liigid. Põhilised nivelleerimisviisid on geomeetriline, trigonomeetriline, hüdrostaatiline, baromeetriline ja GPS vahenditega mõõtmine. Kõige täpsemad ja töömahukamad on geomeetriline ja hüdrostaatiline. Kõrguskasvu määramise keskmine ruutviga on +- 0,5 mm. GPS mõõtmistega on täpsus sentimeeter. Detsimeetri täpsusega saab teha trigonomeetrilist nivelleerimist. Baromeetriline toimib õhurõhu erinevuste kaudu ning täpsus on detsimeeter. 47. Kõrguslike nivoopindade omadused. Maa kuremusest ja refraktsioonist tingitud parand. Rõhtne viseerimiskiir kujutab endast lühemate õlgade puhul(vahekauguste) sirgjoont, mis on paralleelne instrumendi seisupunkti nivoopinna puutujaga AB. Et kõrguskasv on tegelikult kahe punkti nivoopindade vahe, siis suuremate kauguste puhul on vaja lõiku BB suurendada suuruse k võrra, mida nim. Maa kumerusest tingitud parandiks.
ja ka kümnele juurde loendama üheliste kaupa. Loendamiseks kasutatakse mitmesuguseid erinevaid esemeid. Sel etapil toimub ühe juurde- ja äraloendamine. Õpilaste teadvuses peab kinnistuma teadmine, et ka 20 piires kehtib sama uue arvu saamise seaduspärasus, mida nad õppisid 10 piires - kui antud arvule lisame ühe, saame järgmise arvu, kui antud arvust lahutada üks, saame eelmise arvu. Detsimeeter ja kümnendkoostis Arvude õppimine 20 piires on otstarbekas seostada uue pikkusühiku detsimeetri tutvustamisega. Valmistatakse detsimeetrimudelid - 10 cm pikkused ribad, mis on jaotatud sentimeetriteks. Õpetaja teatab lastele, et 10 cm pikkune riba/lõik on uus pikkusühik detsimeeter. Detsimeeter - see on üks kümneline sentimeetreid. Järgnevalt mõõdetakse pikkusi detsimeetrimudeli abil. Esialgu saame tulemuseks täisarvu detsimeetreid.
hiljaaegu ka Eestis) rikastusid ka parlamendisaadikud ja muud riigi- või linnaametnikud. Kuna kapitalism hakkas juurduma omasoodu, sai parlament tegeleda ka tõsisemate probleemidega. 18. žerminaalil a. III (7. aprill 1795) võttis Konvent vastu dekreedi meetersüsteemi kasutuselevõtu kohta. Teadlased olid selle tööga tegelenud esimese parlamendi koosseisu ülesandel alates 1791. a. Nüüd oli see suur töö valmis saanud. See hõlmas uusi pikkusühikuid (millimeeter, detsimeeter, meeter, kilomeeter) ning kaaluühikuid (milligramm, gramm, kilogramm, tonn). Esimest meetri ja kilogrammi etaloni hoitakse siiani Prantsuse Riigiarhiivis. Rahva tarbeks paigutati aga meetri argietalon praeguse Vendôme’i väljaku ühe hoone seinale, mis on seal senini (hotelli “Ritz” peauksest vasakul). Eestlastele on see süsteem juba ammu armsaks saanud, brittidel jmt. rahvastel on selle juurutamisega ikka veel suured raskused. J. L. David
Ultrahelikatse valikut tuleb tema kvantitatiivseks hindamiseks leida Ultrahelimeetod põhineb 2...4 MHz sagedusega seos mõõteriista näidu ja toote kvaliteedi ning ultraheli kasutusel (ultraheliks loetakse akustilisi töökindluse vahel. mitteelektromagnetilisi laineid sagedusega üle 20 kHz). Erinevalt röntgeni- ja gammakiirgusest, mis Tabel 1.6. Mittepurustavate kontrollimeetodite neeldub metallis paksusega juba mõni detsimeeter, tundlikkus levib ultraheli hästi ka mitme meetri paksuses metallis. Kontrollimeetod Prao minimaalne mõõt mm Ultraheli nõrgendavad aga poorid, praod, Laius Sügavus Pikkus mittemetalsed lisandid jms. Seetõttu on ultraheli- ja
Raadioside põhineb elektromagnetlainetel, mida raadiosaatja tekitab ja antenni kaudu välja saadab, ja raadiovastuvõtja antenni kaudu vastu võtab ning inimkõrvale kuuldavaks heliks või arvutile arusaadavaks andmehulgaks muudab. Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil viisil mõjustada (moduleerida). Raadiosides kasutavat lainet kirjeldatakse lainepikkuse (meeter, detsimeeter, sentimeeter) ja sagedusega (herts, sagedamini megaherts – MHz). Pikklaine (LF) – raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on u 1–10 km (sagedusvahemik 300-30 kHz). Pikklained levivad pinnalainetena lainejuhtmes, mille moodustavad maapind ja ionosfäär. Feeding’ut pikklainetel peaaegu pole. Et sumbumus lainepikkuse kasvades väheneb, on pikklainel piisavalt võimsa saatja (mõni MW) korral võimalik isegi globaalne side. Pikklainet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
