Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond MARTI POOLAK Juhtimisseadmed ja veermik Iseseiseev töö Juhendaja:Kaido Voitra Tartu 2011 Vaz 21043 1. RATTA SEADENURGAD JA REGULEERIMINE Lada 21043 puhul kontrollitakse esisilla juures pöördtelje pikikallet, rattakallet ja ka kokkujooksu. Nendest reguleerida saab reaalselt kokkujooksu, mida saab kõigil autodel teha ja ka rattakallet. Ennem seadenurkade kontrollimist tuleb kontrollida muid asju , nagu näiteks rehvirõhk, amortisaatorite korrasolekut , roolilõtku ja pukside korrasolekut. Ziguli puhul peab autot koormama ka raskusega, kui kontrollitakse seadenurki. Selleks tuleb autosse asetada 320 kg raskust(4-ja istekoha peale 70 kg raskust ja pagasiruumi 40 kg raskust). Kontrollitakse Zigulil:
rataste erinevad külgkalded halvendavad juhitavust Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 11 Negatiivse külgkalde eeliseks on rehvide parem külgsuunaline haardumine. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 12 Pöördtelje pikikalle on pöördtelje (käänmilku poldi või ülemist ja alumist kuultuge läbiva kujuteIdava telje) kõrvalekalle püstteljest ette või tahapoole. Pöördtelje pikikallet loetakse positiivseks kui telg kaldub ülevalt tahapoole ja negatiivseks kui telg kaldub ülevalt ettepoole. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 13 Positiivse pikikalde korral lõikab pöördtelje pikendus maapinda ratta keskpunktist eespool (järeljooks), mistõttu rattad püüavad sõidu ajal hoida otsesõidu asendit. Reguleerandmetes antakse pöördtelje pikikalle kraadides (°).
asendit. Rattakalle on püsttasapinna ja ratta tasapinna vahelinenurk ja seda mõõdetakse kraadides. Rattakalle loetakse positiivseks kui ratta ülaserv on kaldunud autost eemale ja negatiivseks kui ratta ülaserv on kaldunud autole lähemale. Üldjuhul on rattakalle reguleeritav, kuid osadel masinatel mitte. Pöördtelje pikikalle on pöördtelje kõrvalekalle püstteljest ette või tahapoole. Pöördtelje pikikallet loetakse positiivseks kui telg kaldub ülevalt tahapoole ja negatiivseks kui telg kaldub ülevalt ettepoole. Positiivse pikikalde korral lõikab pöördtelje pikendus maapinda ratta keskpunktist eespool, mistõttu rattad püüavad sõidu ajal hoida otsesõidu asendit. Reguleerandmetes antakse pöördtelje pikikalle kraadides. Pöördtelje külgkalle on pöördtelje külgsuunaline kõrvalekalle püstteljest. Ratta
Tv - vööri süvis, Ta - ahtri süvis, Tv + Ta TM - keskmine süvis ehk süvis miidlil, TM = 2 Tmax - kaugus KVL-st kuni välisplaadistuse või lattkiilu alumise servani, Tgab - süvis, ms arvestab ka väljaulatuvaid osi. Kui Tv=Ta siis tasasel kiilul (on even kiel), kui Tv ja Ta ei ole võrdsed, omab laev pikikallet - trimmi (diferenti) vööri või ahtrisse. Parda kõrgus D - lähim kaugus teki madalaimast punktist kiilujoone tasandini mõõdetuna keskkaare tasandis. Vabaparda kõrgus F - parda kõrguse ja süvise vahe (F=D-T). Vabaparda kõrgus muutub reisi jooksul olenevalt süvise muutumisest. Vabaparda kõrgus, mis määrab laeva ujuvusvaru on limiteeritud Rahvusvahelise lasti- märgi konventsiooni 1966 (LL-66) nõuetega. Vastav märk - vabapardamärk või
torustikust. Lõikenurka reguleeritakse mehaaniliselt. Universaalbuldooseril on hoburauakujuline universaalraam, mille keskosas on keraliigendi kuultapp, mis läheb hõlma Joonis 2.1 Buldooseri konstruktsioon keskosas asuvasse kuulipessa. Hõlma külgedel on tõukeaisade kinnitusaasad, mille ümberasetamisega universaalraami vastavatesse avadesse saab muuta hõlma pöördenurka rõhttasandil 500 ... 900 ning hõlma pikikallet 50...100 (Maikov). 2.2 Klassifikatsioon Erinevate tunnuste alusel on buldooserid jaotatud (Borštšov, 1969): 1. Baasmasina käiguosa tüübilt a. Roomikbuldooserid b. Ratasbuldooserid 2. Juhtimisviisi alusel a. Tross-plokkjuhtimisega b. Hüdrauliliselt juhitavad 3. Hõlma kinnitusviisi alusel a. Pööratavad b. mittepööratavad
Püstist kujuteldavat telge, mille ümber käänmik pöördub, nimetatakse pöördteljeks. See läbib käänmiku mõlemat kuulliigendit või ühtib käänmikupoldi teljega. Küünalvedrustuse korral ühtib pöördtelg amortisaatori teljega. Pöördteljel on teatud külg- ja pikikalle. Külgkallet näeb eestvaates: pöördtelgede alumised otsad lähevad rataste poole laiali. Pikikalle tähendab seda, et pöördtelje alumine ots asub ülemisest eespool. Kui pöördteljel pikikallet poleks, siis ei läheks rattad pärast pööret iseenesest otseasendisse tagasi. Veel olulisemad on esirataste kokkujooks ja kalle. Kokkujooks tähendab seda, et seisva auto korral on rataste vahekaugus eespooltelge väiksem kui tagapool. See antakse teatud kohtade kauguste vahena millimeetrites. Sõidu ajal kokkujooks kaob, sest mitmesugused jõud pööravad liigendlõtkude arvel rattaid laiali. Kalle on ratastel selline, et nad on ülalt õige vähe laiali. See aitab rattaid telje otsas hoida
Rattakalle loetakse positiivseks, kui ratta ülaserv on kaldunud autost eemale ja negatiivseks kui ratta ülaserv on kaldunud autole lähemale. Positiivne: tekitab ratastel eelpinge, mis kompenseerib laagrite ja kuulliigendite kulumisest tekkivad lõtkud, Vähendab tee ebatasast tingitud rooli vibratsiooni, suurtel koormustel kalle väheneb, mistõttu väheneb ka rehvide kulumine. Pöördtelje pikikalle Ehk caster, on pöördtelje kõrvalekalle püstteljest ette- või tahapoole. Pöördtelje pikikallet loetakse positiivseks, kui telg kaldub ülevalt tahapoole ja negatiivseks, kui telg kaldub ülevalt ettepoole. Mõju sõiduomadustele: hoiab paremini sõidusuunda, suure pöördenurga korral aitab tagastada rooli otsesesse asendisse, ei mõjuta rehvide kulumist, väikesel sõidukiirusel muuda rooli keeramise raskemaks. Kokkujooks Toe in või out. Vale kokkujooks põhjustab intensiivse rehvi kulumise. Rooli geomeetria Erinevate rataste seadenurgad
60 =7,0 7,17,5 7,68,0 23 50 =8,0 8,18,5 8,69,0 40 =9,0 9,19,5 9,610,0 vähim Kõigil projektkiirustel >=1,0 0,71,0 0,30,7 Antud tabelis jälgin maantee suurimat ja vähimat pikikallet kiiruste 100km/h, 80km/h ja 60km/h juures. 9.13 Tõusukalde suurim pikkus Tõusu kallet ja pikkust arvestav tegur ft Tõusu pikkus, Tõusu kalle km 3% 4% 5% 6% 0,5 0,99 0,99 0,98 0,97 1,0 0,98 0,97 0,96 0,95 1,5 0,97 0,96 0,95 0,94 2,0 0,96 0,95 0,94 0,92 2,5 0,95 0,94 0,93 0,89 3,0 0,94 0,92 0,89 0,84
80 =6,0 6,16,5 6,67,0 60 =7,0 7,17,5 7,68,0 50 =8,0 8,18,5 8,69,0 40 =9,0 9,19,5 9,610,0 vähim Kõigil projektkiirustel >=1,0 0,71,0 0,30,7 tabel 8: maantee pikikallete tabel Antud tabelis jälgin maantee suurimat ja vähimat pikikallet kiiruste 100km/h ning, et see vastaks vähemalt rahuldavale lähtetasemele. Sobilikud väärtused on märgitud punasega. 22 7.12. Peatumisnähtavus ja selle parandustegur Projektkiirus, km/h Projekteerimise lähtetase Hea Rahuldav Erandlik
99. Millega tuleb arvestada viraazikalde valikul (5) Seda piiravate tingimustega: klimaatilised; maastikulised; aeglaselt liikuvate sõidukite hulk; maantee paiknemine; maanteehoole; 100. Millest sõltub külghaardetegur (3) 1) sõiduki kiirus; 2) katte tüüp ja seisukord; 3) sõiduki rehvi tüüp ja seisukord; 101. Pikikalde iseloomustus Valitakse sõltuvalt projektkiirusest ja projekteerimise lähtetasemest. Arvestada tuleb: Kui võimalik kasutada pikikallet 0,5-3%. Alla selle pole soovitatavad. Sõidutee pinnast kõrgema äärekiviga lõikude korral ei tohi pikikalle olla väiksem kui 0,5%. Eraldusribaga maantee mõlema sõidutee eraldi projekteerimisel võib languse kallet suurendada. 102. Mis on peatumisnähtavus Nõutav vahemaa, mille ulatuses juht suudab normaalse aeglustusega peatuda sõiduki ootamatult sõiduteele ilmunud takistuse korral, vältides sellele otsasõitu. 103. Mis on kohtumisnähtavus
Kalle on vajalik sellepärast, et käänmiku tapi välimine ots on seesmisest madalamal. See kalle vähendab välimise rattalaagri koormust ja parandab juhitavust. Nurga suurus kuni 2º. Käänmiktelje külgkallet väljendab nurk , mis asub masina risttasapinnas. Nurga suurus 6... 8º. Käänmiktelje külgkalde tõttu kerkib auto esisild rataste pööramise korral veidi kõrgemale. Et raskusjõud püüab rattaid keskasendisse pöörata, hoiab auto otsesuunda. Käänmiktelje pikikallet väljendab nurk , mis jääb käänmiktelje ja ratta veerepinnaga ristuva joone vahele külgvaates. Nurga suurus on 8º. Pööramisel külgjõud tekitab momendi, mis pöörab rattad otse, kergendades juhtimist. Rataste libisemise vältimiseks veeremisel asetatakse nad kaldu sõidusihi suunas. Sellist kaldenurka iseloomustab rataste kokkujooks A B, kusjuures A > B. Kokkujooks A B on tavaliselt vahemikus 2...12 mm.
80 =6,0 6,16,5 6,67,0 60 =7,0 7,17,5 7,68,0 50 =8,0 8,18,5 8,69,0 40 =9,0 9,19,5 9,610,0 vähim Kõigil projektkiirustel >=1,0 0,71,0 0,30,7 tabel 11: maantee pikikallete tabel Antud tabelis jälgin maantee suurimat ja vähimat pikikallet kiiruste 100km/h ning, et see vastaks vähemalt rahuldavale lähtetasemele. Sobilikud väärtused on märgitud punasega. 7.12. Peatumisnähtavus ja selle parandustegur Projektkiirus, km/h Projekteerimise lähtetase Hea Rahuldav Erandlik 140 350 300 270
o. laevakere plaadistuse sisepinnalt. Bmax - maksimaalne laius Bgab - maksimaalne laius koos väljaulatuvate osadega. Süvis T T - KVL kaugus kiilujoonest ehk alustasandist, Tv - vööri süvis, Ta - ahtri süvis, TM - keskmine süvis ehk süvis miidlil, Tmax - kaugus KVL-st kuni välisplaadistuse või lattkiilu alumise servani, Tgab - süvis, ms arvestab ka väljaulatuvaid osi. Kui Tv=Ta siis tasasel kiilul (on even kiel), kui Tv ja Ta ei ole võrdsed, omab laev pikikallet - trimmi (diferenti) vööri või ahtrisse. Parda kõrgus D - lähim kaugus teki madalaimast punktist kiilujoone tasandini mõõdetuna keskkaare tasandis. Vabaparda kõrgus F - parda kõrguse ja süvise vahe (F=D-T). Vabaparda kõrgus muutub reisi jooksul olenevalt süvise muutumisest. Vabaparda kõrgus, mis määrab laeva ujuvusvaru on limiteeritud Rahvusvahelise lasti- märgi konventsiooni 1966 (LL-66) nõuetega. Vastav märk - vabapardamärk
o. laevakere plaadistuse sisepinnalt. Bmax - maksimaalne laius Bgab - maksimaalne laius koos väljaulatuvate osadega. Süvis T T - KVL kaugus kiilujoonest ehk alustasandist, Tv - vööri süvis, Ta - ahtri süvis, TM - keskmine süvis ehk süvis miidlil, Tmax - kaugus KVL-st kuni välisplaadistuse või lattkiilu alumise servani, Tgab - süvis, ms arvestab ka väljaulatuvaid osi. Kui Tv=Ta siis tasasel kiilul (on even kiel), kui Tv ja Ta ei ole võrdsed, omab laev pikikallet - trimmi (diferenti) vööri või ahtrisse. Parda kõrgus D - lähim kaugus teki madalaimast punktist kiilujoone tasandini mõõdetuna keskkaare tasandis. Vabaparda kõrgus F - parda kõrguse ja süvise vahe (F=D-T). Vabaparda kõrgus muutub reisi jooksul olenevalt süvise muutumisest. Vabaparda kõrgus, mis määrab laeva ujuvusvaru on limiteeritud Rahvusvahelise lasti- märgi konventsiooni 1966 (LL-66) nõuetega. Vastav märk - vabapardamärk või lastimärk
o. laevakere plaadistuse sisepinnalt. Bmax - maksimaalne laius Bgab - maksimaalne laius koos väljaulatuvate osadega. Süvis T T - KVL kaugus kiilujoonest ehk alustasandist, Tv - vööri süvis, Ta - ahtri süvis, TM - keskmine süvis ehk süvis miidlil, Tmax - kaugus KVL-st kuni välisplaadistuse või lattkiilu alumise servani, Tgab - süvis, ms arvestab ka väljaulatuvaid osi. Kui Tv=Ta siis tasasel kiilul (on even kiel), kui Tv ja Ta ei ole võrdsed, omab laev pikikallet - trimmi (diferenti) vööri või ahtrisse. Parda kõrgus D - lähim kaugus teki madalaimast punktist kiilujoone tasandini mõõdetuna keskkaare tasandis. Vabaparda kõrgus F - parda kõrguse ja süvise vahe (F=D-T). Vabaparda kõrgus muutub reisi jooksul olenevalt süvise muutumisest. Vabaparda kõrgus, mis määrab laeva ujuvusvaru on limiteeritud Rahvusvahelise lasti- märgi konventsiooni 1966 (LL-66) nõuetega. Vastav märk - vabapardamärk
käiguga hoiduda järsust gaasiandmisest. Motorolleri kerge teeolusid. Kahesuunalise liiklusega teiel on põikkalle ena^- esiosa võib suure veojõu mõjul üles tõusta. Selle tagajärjel liiasti seda suurem, mida kitsam tee. Vasakus kurvis on kaob juhitavus. rataste haardumine teepinnaga seetõttu halvem kui pare- Olautu sõidukiirus. Statistika näitab, et ligikaudu 30% mas. Tee pikikallet (tõuse ja langusid) tuleb samuti arves- juhtudel põhjustab liiklusõnnetuse ebaõige kiirusevalik. tada sõidukiiruse valikul. Näiteks pikendab lang pidurdus- Seda ei tule mõista nii, et ainult suur kurus võib õnnetusi teekonda tunduvalt. põhjustada. Suurel kiirusel tekkivad liiklusõnnetused on Ohtlik on sõita kurvilisel teel suure kirrusega. Kurvis
annaabi.ee 
