puudust. Parim kasvukoht on päikseline ida või läänepoolne aken. Soojal ajal vajab tugevat, tihedat kastmist. Talvel, olenevalt temperatuurist, on kastmine mõõdukas. Väetatakse mineraalväetisega. Suve alguseks õitsva taime saamiseks tehakse külv detsembrist -veebruarini. Substraadiks kasutada puhast turvast või turba liiva segu. Toas kasvatamiseks külvatakse märtsis -aprillis. Tõusmed ilmuvad 2-3 nädalat peale külvi. 2-3 pärislehe faasis pikeeritakse seemikud pottidesse. Paremaks hargnemiseks näpitatakse taime tipp peale kuuendat seitsmendat lehte ära. Suveks on soovitav taim viia õue ja talveks panna jahedasse (+10-12 oC), valgesse ruumi. Pelargooniga haljastatakse rõdu, verandat. Teda kasutatakse aia poolvarjulisemas osas. Ümberistutamine: · Taim tahab iga-aastast ümberistutamist. Tavaliselt tehakse seda kevadel. Poti põhja panna kindlasti drenaas. Enne ümberistutamist teha pungade ja juurte tagasilõikus,
Neljakandilise, harunenud ja hästi lehistunud tuulevarjulist lõpul 0,5cm sügavusele, seeme talveks kogutakse vahetult varrega. Teravatipulised ja saagja servaga kasvukohta. idaneb umbes 3 nädalat. Tiheda külvi enne õitsemist lõigatud vastakad lehed on väikesed ja munaja üldkujuga, Talub poolvarju. korral taimed pikeeritakse. Välja saab varte ülemist osa koos helerohelised ja meeldivalt sidrunilõhnalised. Muld peab istutada peale öökülmaohu lehtedega. Sobib kõigi Varte ülemise osa lehekaenaldes on ringina olema hea möödumist. Kasvuruumiks arvestada toitudega, kuhu sobib ka väikesed, alla 1cm valkjad õied(oluline tunnus). veeläbilaskvu- 30-40cm
harvendada. Taimed tärkavad 8 - 14 päeval pärast toiduks tarvitatakse lehti, külvamist. Taimed peavad saama piisavalt millest valmistatakse niiskust. Tärkamisest kasutuskõlblike lehtede suppi, salateid, hautisi, saamiseks läheb 30 - 35 päeva vormiroogasid jne Taimed ette kasvatada. Seemned külvatakse varakevadel mullapinnale ja vajutatakse kinni või kaetakse õhukese liivakihiga. Idanemistemp vähemalt 20 kraadi, siis tärkavad u. 2 nädalaga. Seemnikud pikeeritakse kas üksikult või mitme kaupa. Avamaale istutatakse alles juunis, kui öökülmaoht on möödas. Kasvuruumiks jäetakse sordist olenevalt 15 - 30 cm. Taimi võib kasvatada ka pottides, et oleks võimalik neid jaheda ilma maitsetaimena, korral sisse tuua. Kasta tuleb regulaarselt, aga ravimtaimena, mitte üleliia. meetaimena toitude kaunistamiseks,
Põõsad taastuvad imekiiresti ja 3 aasta pärast tuleb neid taas madalamaks lõigata. 2. Kärpida pidevalt tugevamini ka vanemaid põõsaid ja nõnda kasvu aeglustada. Paljundamine Paljundamine tundub pistokste või haljaspistikute abil. 1. pistokste abil- võetakse 18-24 cm pikkused oksad, mida hoitakse paar päeva üleni vees, seejärel pikeeritakse mulda. 2. Haljaspistikute abil- okste pikkus on 10-12 cm , enne pikeerimist hoitakse 14-16 tundi kasvustimulaatori lahuses.Tuleb jälgida, et õhutemperatuur kasvulavas oleks 20- 25° ja õhuniiskus üle 80 % Väetamine Väetistest tuleb kasutada fosforväetisi, vähemal määral lisada kaaliumväetisi.Pealtväetistena peaks kasutama kaaliumkloriidi 40g/m² ja superfosfaati 120g/m². Lämmastiväetiste kasutamisel tuleks olla ettevaatlik, sest see vähendab talvekindlust
salveeni, fütontsiide, rasvhappeid, saponiine ja alkoloidide jälgi. Eestis kasvatatakse üheaastase aialillena, lillekastides japottides Brasiiliast pärinevat erepunaste õitega poolpõõsast leeksalveid (Salvia splendens) ja dekoratiivsete lehtedega kirju salveid (Salvia horminum). Hõlpsaim viis nende kasvatamiseks on seemnetest. Külvid teostada varakult taimede ettekasvatamiseks. Hiljem tõusmed pikeeritakse, istutatakse pottidesse või kastidesse ning kui öökülmade oht on möödas, võib taimed istutada kasvukohale suvelillede peenras või mõnele teisele sobivale istutusalale. Aedsalvei [Salvia officinalis] on Vahemeremailt pärinev helelillade, siniste või valgete õitega poolpõõsas, on paljudel maadel kultiveeritav ravim-, korje- ja maitsetaim. Teda kasvatatakse peamiselt eeterliku õli saamiseks (lehtedes on seda kuni 2,5%; õli peamised koostisosad on
· Substraadiks tavaliselt turvas, mis on vajaliku pH -ni neutraliseeritud, liiva ja väetiste segust, vahel lisatakse ka komposti (20% mahust). · Idanemistemperatuur on 15 20 kraadi, tõusmed vajavad palju valgust. · Kasta hommikul, et taimed kuivaks, see vähendab seenhaiguste levikut. 27.04.2016 Marje Kask 30 Pikeerimine katmikalal · Seemikud pikeeritakse 2 4 pärislehe staadiumis. · Pikeeritakse kas peenardele või konteineritesse peale öökülmade möödumist. · Enne välja pikeerimist tuleb taimi 1 nädala jooksul välisõhuga treenida. Võib pikeerida ka katmikalale. 27.04.2016 Marje Kask 31 Avamaale külvi aeg Kergema hea aeratsiooniga liivakale mullale, mis peab niiskust. Savimuld on raske, külm, märg, seal on kohrutuse oht. Külviaeg : · Parim aeg vahetult peale seemnete valmimist.
Usuti, et need, kes joovad melissiteed, pole kunagi haiged. Meliss on algselt pärit Väike-Aasiast ning oli juba antiikajal Vahemeremaades levinud ravimtaim. Mungad tõid ta Euroopasse ja Põhjamaadesse, algul joodi melissiteed kloostrites, seejärel sai temast kuninglikes lossides valitsejate jook. Kasvatamine Taimed kasvatatakse ette. Seemned külvatakse varakevadel 0,5 cm sügavusele, külvi hoitakse vähemalt +20 kraadi juured. Seemned idanevad 3 4 nädalat. Tiheda külvi korral taimed pikeeritakse. Välja istutada soojal ajal, kuna taimed on külmaõrnad. Kasvuruumiks arvestada 30 40 cm. Sooja suve järel võib anda isekülvi. Suuri puhmaid on parem jagada kevadel, et need sügiseks korralikut juurduksid. Vajab kindlasti talvekatet. Paljundamine seemnetega ja jagamise teel. Saagi kogumine õrnu varsi ja noori lehti võib pidevalt korjata kevadestsügiseni. Kõige õigem on melissi kasutada värskelt, siis on aroom ning toimeainete sisaldus kõige suurem. Kuivatamiseks tuleks
Külvatakse mai algul kasvukohale 30 cm vahedega. Kääruline Parkjuur Limonium sinuatum Kääruline Parkjuur Limonium sinuatum Varre pikkus kuni 60 cm. Palju kuni 10 cm pikkuseid juurelähedasi lehti. Püsiv, talub hästi jahedat ja ka väiksemaid külmasid aga on väga valguslembene. Õitseb juuni keskel. Sobib kuivatamiseks. Talub püsivat põuda ja vähenõudlik mulla suhtes. Võrsed tulevad 7 - 10 päeva pärast peale külvi. Pikeeritakse potis ja praagitakse välja kiduramad taimed. Välja istutada mai teisel poolel gruppidesse vahedega 30 - 40 cm. HARILIK KOSMOS Cosmos bipinnatus HARILIK KOSMOS Cosmos bipinnatus Kõrgus 40-100 cm Õitseb juuli-oktoober Peopesa suurused, kollase südamikuga lihtsad või täidetud valged, roosad, punased või mitmevärvilised õied. Roheline tillilaadne lehestik. Eelistab kerget huumusrikast aiamulda. Eelistab päikselist ja tuulevaikset kasvukohta.
Paljundusmaterjal vajab valgust vähemalt 16 tundi ööpäeva jooksul. Seemned idanevad 6 keskmiselt 21 päeva kasvuhoones temperatuuril 21 ºC öösel (8 tundi) ja 23 ºC päeval (16tundi). Turvas hoitakse parasniiske, et vältida tõusmete hukkumist liigniiskuse või kuivuse tõttu. Taimede kasvatamine Seemikuid pikeeritakse 2 cm pikkuselt istikukasti, -potti või kilerulli. Pikemate seemikute ümberistutamisel on oht kahjustada juuresüsteemi, alla 2 cm seemikute korral on neid aga raske käsitseda. Seemiktaime ladva ja juure kärpimine 1/3 võrra soodustab okste ja juurestiku harunemist (Aedmustikas koduleht http://aedmustikas.weebly.com/liigid-ja-sordid.html (22.05.2013)). Vegetatiivne paljundamine Vegetatiivseks paljundamiseks on samuti mitmeid võimalusi. Näiteks paljundamine
Eestis kultuurtaim. Kasvatamine Meliss eelistab päikesepaisteist kohta, kuid kasvab ka poolvarjus. Soovitav on tuulevarjuline paik. Pinnas peaks olema huumusrikas ja hea veeläbilaskvusega, vajaduse korral võib seda liivaga kergemaks muuta. Paljundamine seemnetega ja jagamise teel. Taimed kasvatatakse ette. Seemned külvatakse varakevadel 0,5 cm sügavusele. Idanemiseks hoida temperatuuri umbes +20C juures, idanevad umbes 3-4 nädala pärast. Tiheda külvi korral taimi pikeeritakse. Välja istutada taimed, kui ilmad soojaks lähevad, kuna ta on külmaõrn. Kasvuruumiks arvestada 30-40 cm. Sooja suve järel võib anda isekülvi. Suuri puhmaid on parem jagada kevadel, et need sügiseks korralikult juurduksid. Saagi kogumine talveks kogutakse kindlasti vahetult enne õitsemist lõigatud varte ülemist osa koos lehtedega. Õrnu varsi ja noori lehti võib pidevalt korjata kevadest sügiseni. Kõige
• Kuni 50 cm kõrgune. • Lehed ovaalsed, kaetud hallikate karvadega. • Õied väikesed, valged, roosad või lillad. • Õitseb juunist septembrini. • Meil levinud kaks vormi: prantsuse lehtmajoraan ja saksa pungmajoraan. Kasvatamine • Sooja- ja valguslembene taim. • Viljakam muld. • Seemned külvatakse külvikasti märtsi lõpul või aprilli algul ja kaetakse õhukese liivakihiga. • Tõusmed ilmuvad 2...3 nädala pärast. • Pikeeritakse ja istutatakse paarikaupa. • Taimede algareng aeglane. Kasvatamine • Avamaale istutatakse juuni algul. • Vahekaugusega 20 x 20 cm. • Ürti kogutakse täisõitsemise ajal. • Suve jooksul tavaliselt 2 saaki. • Seemnete idanevus säilib 2...3 aastat. 18. AEDKORIANDER • Lad. Coriandrum sativum Botaaniline iseloomustus • Sarikaliste (Umbelliferae) sugukond. • Üheaastane rohttaim. • Kõrgus 20...60 cm.
lehekaenaldesse rikkalikult lõhnavaid kreemikaid, roosasid, punaseid, kollaseid, oranze või kirjuid 4-6 cm läbimõõduga lehterjaid õisi. [12] Õitsvaid taimi võib suvel osta aianditest, neid on väga kerge paljundada nii seemnete kui pistikutega. Seemned külvatakse märtsis-aprillis, külvist õitsvate taimedeni kulub ainult 2 kuud. Seemned idanevad valguse käes 12°C juures 7 -14 päeva. Piisavalt suured taimed pikeeritakse ja neid pintseeritakse ettekasvatuse ajal vähemalt korra. Et taimed välja ei veniks, tuleb neid kasvatada võimalikult jahedas (8°C) ja valges. Pinnas hoida ühtlaselt niiske, ei talu läbikuivamist. Karastatud taimed võib õue istutada mais- juunis, sobiv taimevahe rühmas on 20 cm. Pistikud juurduvad kergesti nii veeklaasis kui liiva-turbasegus
Õitseb juunist augustini võib hukkuda (isegi kaetult) 0,3-0,5cm sügavusele põsivaid külmasid kaetakse Taimed lõigatakse 6-8cm Seemned säilivad 2-3 aastat Kõige külmaõrnem onteisel Tõusmed pikeeritakse ja kuuseokstega kõrguselt maapinnast kasvuaastal istutatakse avamaale Ühel kohal kasvatatakse 3-4 öökülmade möödudes aastat
Seemnetega paljundamiseks valitakse välja hea kvaliteediga küpsed seemned. Idanemise kiirendamiseks ja parandamiseks kasutatakse stratifikatsiooni, mille käigus segatakse seemned puhta liiva ja turbaga, niisutatakse ja paigutatakse istutuspotti või –kasti 40 cm paksuse kihina, kus neid hoitakse 0˚ C juures kuni kevadeni. Tõusmeid tuleb kaitsta otsese päikesekiirguse ja jaheda õhu eest. Kui seemikute lehed on välja arenenud, pikeeritakse need avamaale (Ageeta OÜ veebileht 2008). Pistikpaljunduse puhul kasutatakse suuri hästi arenenud võrseid. Võrse ei tohi olla liiga pehme või liiga puitunud. Rohelised pistikud valmistatakse ette suvel. Sügiseks areneb pistikutele juurtesüsteem ja need võib istutada avamaale. Esimesel talvel tuleks istikuid katta. Paljundada on võimalik ka talviste puitunud pistikutega. Selleks võetakse võrsed hilissügisel või talve alguses ning hoitakse neid keldris liiva sees
Seemnetega paljundamiseks valitakse välja hea kvaliteediga küpsed seemned. Idanemise kiirendamiseks ja parandamiseks kasutatakse stratifikatsiooni, mille käigus segatakse seemned puhta liiva ja turbaga, niisutatakse ja paigutatakse istutuspotti või –kasti 40 cm paksuse kihina, kus neid hoitakse 0˚ C juures kuni kevadeni. Tõusmeid tuleb kaitsta otsese päikesekiirguse ja jaheda õhu eest. Kui seemikute lehed on välja arenenud, pikeeritakse need avamaale. Pistikpaljunduse puhul kasutatakse suuri hästi arenenud võrseid. Võrse ei tohi olla liiga pehme või liiga puitunud. Rohelised pistikud valmistatakse ette suvel. Sügiseks areneb pistikutele juurtesüsteem ja need võib istutada avamaale. Esimesel talvel tuleks istikuid katta. Paljundada on võimalik ka talviste puitunud pistikutega. Selleks võetakse võrsed hilissügisel või talve alguses ning hoitakse neid keldris liiva sees. Kevadel lõigatakse neid pistikud, mis
annaabi.ee 
