............................................7-8 2.4 Kasutamine.........................................................................................8 3 Spinat.................................................................................................9 3.1 Värske spinat toidulauale..........................................................................9 3.2 Mahl eriti tervislik............................................................................9-10 3.3 Üldiselt pikapäevataim..........................................................................10 3.4 Kuidas spinatit säilitada? ......................................................................10 3.5 Sorte rohkesti ....................................................................................11 3.6 Retsepte .......................................................................................11-12 4 Tüümian ehk aedliivatee...................................................................
2. Toiduks 3. Tehniline Võrreldes suvinisuga Vähenõudlikum, isetolmleja, transpiratsioonikoefitsient 400. Sobivad huumusrikkad, toitaineterikkad mullad, ei sobi kõrge põhjaveega mullad, kiirekasvuline, varajased sordid 70 päevaga valmis, hilisemad 100. Kaer Põhiliselt loomasööt, rasvarikkad terad. Puudus: Terad kiurikkad Oras-Tärkanud tõusmed Suurem niiskusenõue, transpiratsioonikoefitsient 470. Mullaviljakuse suhtes leplik. Suur juurestik, mis omastab hästi toitaineid. Pikapäevataim. Koristusküpsuseni 80-100 päeva. Ka isetolmleja. Terade valmimine ebaühtlane. Suvinisu Soojemad, päikesepaistelisemad ilmad. Harjunud, kohanenud meie kliimaga, talub hästi öökülma, nagu steppides, tempi kõikumisi. Nõuab viljakamaid muldi. Kasvuaeg 90-110 päeva. Kõige nõudlikum on suvinisu, siis oder, siis kaer, siis segavili. Nõuded teraviljade kasvatamisel: 1. Korralikult ettevalmistatud seeme 2. Õigeaegne külv (esimesel võimalusel) 3
Tema seemned hakkavad idanema 1-2 0C juures, tõusmed taluvad 6-8 kraadist külma. Kasvuks optimaalne temperatuur 16-200C. Hernes vajab kuni õitsemiseni rohkesti niiskust. Pärast õitsemist põhjustab ülearune niiskus liigset vegetatiivkasvu ning hernes lamandub kergesti. Liigniiskust hernes ei talu. Mullastiku suhtes on hernes vähenõudlik, kuid eelistab keskmise lõimisega muldi mis on huumuserikkad, neutraalsed ja hästi õhustatud. Hernes on valgusnõudlik pikapäevataim, isetolmleja. HERNE AGROTEHNIKA Hernes tuleb külvata varakult. Siis idanevad seemned niiskes mullas ühtlaselt, hernekärsakarüüstet esineb vähem ning kaunad valmivad ühtlasemalt varem. Külv peaks toimuma enne teravilja külvi. Hernes külvatakse tihedusega 100-120 idanevat seemet ruutmeetrile.Hernest võib kasvatada paljude kultuuride järel. Suure saagi moodustumiseks eelistab hernes toitaineterikast, umbrohupuhast põldu. Hernes on tundlik iseendale järgnemisele
rukkisorte vajab seista 1 kuu vähemalt, idavnemus taastub. Rukis on risttolmleja, tuule abil. Talinisu Hea saagikuse. Suurem osa inimtoiduks (sai), kasvupind kasvanud, talub vähem külma kui rukis -16- 18. Nõudlikum mulla viljakuse eesviljade temperatuuri jne. Talub üleujutust paremini kui rukis, mulla toitaine vajadus suurem kui rukis. Nisu steppi taim. Aeglase kasvuga, põld peab olema umbrohu puhas. Võrsub nii sügisel kui ka kevadel. Kasvu aeg pikem kui rukil, valmib augusti keskel, pikapäevataim, vaja 14-17 tundi valgust. Enamsti isetolmlev taim. Talvekahjustused Vastupidavamad on 2-4 võrsega taimed, siis kui on piisvalt varutoitaineid, vastupidavus suureneb sügisel karastumisperioodil. Alustajaks päevapikkus. Soodustab sügisene ilmastik. Tekib rohkem suhkruid, fotosünteesi abil. Taimed võivad hukkuda kui tuleb külm ja siis soe talvel. Kahjustuse põhjumine: Külmumine: külma tõttu tekivad rakuvaheruumidesse jääkristallid, edasel külmumisel
Kaeral on suur kiu sisaldus. Sõklad moodustavad 25% terade kaalust. Kaerapõhk on loomasöödana väärtuslikum, kui teistel teraviljadel, sest tal on palju hilisvõrseid. Idaneb 2-3 kraadi juures, oras talub 8-9 kraadi öökülma. Kaera niiskuse nõudlus on suur. Transpiratsiooni koefitsient on umbes 470. Mullaviljakuse suhtes leplik. Talub ka mulla happelisust aremini kui oder ja nisu. Kaeral on suur juurestik, mis omastab hästi toitaineid. Võib kasutada ka soomuldadel. Kaer on pikapäevataim. Koristusküpsus saabub 85-100 päeva pärast. Kaer on isetolmelja. Kaeraterade valmimine ebaühtlane valminu terad varisevad kergesti. Suvinisu Kasvatamiseks sobivad soojad ja päikesepaiselised kasvukohad. Idanemistemperatuur 1-2 kraadi. Tõusmed on öökülmade suhtes vastupidavad -7 kuni -11 kraadi. Jahe kevad soodustab võrsumist. Niiskusnõudlik, vajab viljakamat mulda. Pikapäevataim, kasvuajaga 90-110 päeva. Suviviljade agrotehnika
Kartulile sobivad kasvamiseks keskmised või kergema lõimisega, soodsa veereziimiga ja vähese kivisusega mullad, mille pH on 4,5-7,5. Samuti ei armasta ta seisvat pinnavett ega kõrget põhjavett. Huumushorisont peaks olema vähemalt 40 cm sügavune. Kartulile ei sobi tugevalt juurumbrohtunud põllud. Seetõttu tuleks eelnevalt teha umbrohutõrje. Idanemistemperatuur on 5...7 C, idud võtab ära -1...-1,5 C. Kartul on valgusnõudlik pikapäevataim. Külvieelne mullaharimine Mullaharimisega tuleks alustada juba sügisel. Sügiskünni eelselt tuleks mulda anda orgaaniline väetis (kompost või tahesõnnik) ning PK väetised. Sügiskünni sügavus peaks olema 20...25 cm. Kevadel tuleks teha mulla pindmine kobestamine 10...12 cm sügavuselt. Vajadusel teha ka külvieelne keemiline umbrohutõrje. Vaod tuleks ajada sisse kuni nädal enne külvi. Selle ajaga jõuab muld soojeneda ja
25)Talinisu bioloogilised iseärasused. Mullastiku,toitainete,eelviljade suhtes nõudlik,külma ja taimehaiguste suhtes vähe vastupidav.Seemned idanevad 1-2C juures,väga aeglaselt.14-17C juures 7-9 päeva peale külvi ilmuvad tõusmed.Talub 5-7C külma vähem kui rukis.Kasvuperioodi läbimiseks vajab õhut summat 2000-2100C.Mullastiku suhtes nõudlik.Eelistab struktuurseid mustmuldi.Mullahappesuse suhtes tundlik.Nisu juurestik on nõrgem kui rukkil.Kasut mineraal-ja orgaanilist väetist.Pikapäevataim,vajab 14-17 h valget aega, isetolmlev.Kõrsub 2 ja loob 3 näd peale rukist,õitsemine lühem. 26)Triticale.Nisu ja rukki hübriid.Eestis vähe tuntud,suure võrsumisvõimega.Suurem proteiini ja aminohapetesisaldus võrreldes odraga.Suure saagikusega.Kasut söödateraviljana,Austraalias toiduterav.Teraliimi valgud on halvema kvaliteediga kui nisu ja rukis,pätsimaht väiksem,õlletootmiseks-suur suhkrusisaldus,saab tumedama õlle.1000 seemnemass ületab nisu ja rukki.Aeglane valmimine.
25)Talinisu bioloogilised iseärasused. Mullastiku,toitainete,eelviljade suhtes nõudlik,külma ja taimehaiguste suhtes vähe vastupidav.Seemned idanevad 1-2C juures,väga aeglaselt.14-17C juures 7-9 päeva peale külvi ilmuvad tõusmed.Talub 5-7C külma vähem kui rukis.Kasvuperioodi läbimiseks vajab õhut summat 2000-2100C.Mullastiku suhtes nõudlik.Eelistab struktuurseid mustmuldi.Mullahappesuse suhtes tundlik.Nisu juurestik on nõrgem kui rukkil.Kasut mineraal-ja orgaanilist väetist.Pikapäevataim,vajab 14-17 h valget aega, isetolmlev.Kõrsub 2 ja loob 3 näd peale rukist,õitsemine lühem. 26)Triticale.Nisu ja rukki hübriid.Eestis vähe tuntud,suure võrsumisvõimega.Suurem proteiini ja aminohapetesisaldus võrreldes odraga.Suure saagikusega.Kasut söödateraviljana,Austraalias toiduterav.Teraliimi valgud on halvema kvaliteediga kui nisu ja rukis,pätsimaht väiksem,õlletootmiseks-suur suhkrusisaldus,saab tumedama õlle.1000 seemnemass ületab nisu ja rukki.Aeglane valmimine.
Seda õli kasutatakse tehniliste materjalide (nt. linoleum) tootmisel või värvide alusmaterjalides. Kuid seoses sünteetiliste õlide levikuga on õlilina kasvatamine järjest vähenenud. Keskmine õlilina saagikus on olnud katsetes 2...3 t/ha, mujal Euroopas 1,2...1,9 t/ha. Bioloogilised iseärasused: Linaseemne idanemistemperatuur on 2...3°C, idulehtesid kahjustab aga juba -3°...5°C. Üle 5 cm pikkused taimed taluvad aga juba kuni -8°C. Lina on pikapäevataim, mille kasvuperioodi pikkus on 120...150 päeva. Sobiv mullastik on pH üle 6, peenesõmeraline, küllaldase niiskusesisaldusega sl või ls muld. Vähe sobivateks on s või l mullad, samuti happelised mullad. Happelistel muldadel tuleks neid lubjata, kuid linale endale lubiväetisi ei anta, vaid seda tuleks teha eelkultuurile. Lina on niiskusnõudlik taim. Eriti suur veevajadus on tal õiepungade moodustumisel ja õitsemisel. Külvikord: Mullal tekib lina kasvatamisest kergesti ,,linaväsimus"
*antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline amplituut- vahemik ,milles organism saab elada.8see või olla kitsas ja lai) on teguri Organismidevahelised suhted vastastikku kasulikud:
Linavars(pilt konspkt) 33. Lina bioloogilised iseärasused, kasvufaasid, kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Lina bioloogilised iseärasused · Lina on isetolmlev kultuur · Sooja ja selge ilma korral alustab lina õitsemist 5...6 hommikul · Üksik õis õitseb ainult korra, ühel hommikul. · Ühel linataimel on keskmiselt 3...5 õit, õitsemine toimub 3...4 päeva jooksul · Kogu põllu õitsemine kestab 6...10 päeva Kasvatamine Niiskus- niiskuslembene Valgus- pikapäevataim Soojus- idaneb 3...5 C. Optimaalne kasvu temp 16...18 C Toitained- vajab tugevat väetamist,peavad olema kergesti omastatavad a Väetamine · NPK vahekord 1:2:3-4 Külv · Lina on peeneseemneline kultuur, mis vajab peenesõmeralist parajalt vajunud tihket mulda · Külv võimalikult vara- aprilli lõpus, mai alguses · Külvatakse reavahedega 7,5 cm · Külvisügavus on 1..2 cm · Külvitihedusena on soovitav kasutada kiulinal 2100 idanevat seemet m2 Hooldamine
kahju 56, 89 pastöörimine - toiduainete töötlemine lühiajalise kuumutamisega temperatuuril 70- 90 °C, mil hävivad bakterid, kuid mitte nende spoorid 71 pearindmik - pea- ja rindmikulülide kokkukasvamisel moodustunud kehaosa vähkidel ja ämblikulaadsetel 27, 30 peiteaeg - ajavahemik, mis jääb haigustekitajaga nakatumise ja haigustunnuste ilmnemise vahele 65 peremees - organism, kelle sees või peal parasiit elab ja kelle arvel toitub 56 pikapäevataim - taim, mis vajab normaalseks arenemiseks valgust üle 12 tunni ööpäevas 87 polüüp - millelegi kinnitunult elav ainuõõsne loom 10 pooldumine - paljunemisviis, mille korral rakk või üherakuline organism jaguneb kaheks enam-vähem võrdseks osaks 52, 68, 77 populatsioon - rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas 82 pungumine - suguta sigimise viis: organismi kehal tekib uueks isendiks arenev väljasopistis 8, 52
annaabi.ee 
