Pärnu Hansagümnaasium. Referaat Vastupidavus pikamaajooksus. Tiina Otti 11B Pärnu 2012 Vastupidavus ja areng pikamaajooksus. Mis on pikamaajooks? Pikamaajooks on spordiala, mis peaks sobima kõigile. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist(1609 meetrit) pikemad distantsid. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 meetri jooks, 5000 meetri jooks ja 10000 meetri jooks staadionirajal,mis rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksu hulka ka 3000 meetri takistusjooks, tänavajooksud, poolmaraton ja ka maratonijooks.
Kiir-, pika- ja keskmaajooks 1)Kiirjooks – distantsi pikkus kuni 400 m (harrastajad on sprinterid). Kiirjooksu tulemus sõltub erinevatest kehalistest võimetest: reaktsioonikiirus, üksikliigutuste kiirus, kiirendusvõime, maksimaalne jooksukiirus ja kiirusvastupidavus. 2)Keskmaajooks – distants üle 400 m kuni 3000 m (harrastajad on mailerid). 3)Pikamaajooks – distantsid üle 3000 m (harrastajad on staierid). Kesk- ja pikamaajooksus on sammu struktuur analoogiline kiirjooksusammuga, kuid järgmiste erinevustega: *Pöia liikumine rajale erineb jooksu rütmilt (vähem aktiivne) *Hoojalg sooritab liigutuse ette (säär on praktiliselt paralleelne rajaga). *Sirutus puusa-, põlve- ja pöialiigeses on täielik (keskmaajooksus) või mittetäielik (pikamaajooksus). *Põlv ei tõuse nii kõrgele kui kiirjooksus. *Käte liigutused on sujuvamad, küünarliigesest rohkem või vähem sirutunud.
Tihti aga tunneme, et ühiskond on salliv ainult selle suhtes, millel on palju poolehoidjaid, mistõttu ei tegutse me vastavalt oma soovidele ning tegevusvabadust meie jaoks ei eksisteerigi. Demokraatlikus ühiskonnas hinnatakse kõrgelt nii vabadust kui ka võrdsust. Võrdsusest saab rääkida kahes mõttes: esiteks võrdsusest, kus võrreldakse inimeste võimeid ja omadusi. Kaks inimest võivad olla küll võrdselt tugevad matemaatikas, aga mitte pikamaajooksus. Teiseks saab rääkida võrdsusest ka, kui kõikidele ühesuguste võimaluste tagamisest, mida peetakse poliitikas tähtsamaks. Milli sõnul on demokraatia ideaal, mis hindab kõrgelt vabadust, võrdsust ja õiglust, kuigi see mõte on mitme tuhande aasta vanune. Tegelikult on võrdsust ühiskonnas raske tagada, kuna kõik inimesed on väga erinevad. Demokraatia võib aga eksisteerida eeldusel, et rahvas on võimeline valitsema iseenda
pargis, metsaradadel jm. JOOKSUD Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal, kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud , lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal. Teatejooksus tuleb igal võistlejal läbida kindel distantsiosa . Võistkonna liikmed annavad teatepulga käest kätte etapi lõpus oleva 20 meetrise vahetusala piirdes. Teatejooksus on kaks alagruppi : 4*100 (lühike) ja 4*400(pikk) meetrit.
avaldavad suurt mõju ka tänapäeva spordiliikumisele. Mänge peeti Zeusi auks. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m) hiljem aga maadluses, pentatlonis (viievõistluses), rusikavõitluses, pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest), pikamaajooksus ja hobuste võiduajamises. Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. Aja joosul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Vana-Kreeka
See märgib suurimat kiirust, mida jooksja sissehingatava hapniku abil säilitada suudab, lisamata seejuures piimhape hulka veres. Seda saab kahjuks treenida ainult pikemalt hapnikuvõlas treenides. Samas on loodud muidugi ka kunstlikud ained ehk erinevad dopingud. Tänapäeval on tõusnud eriti oluliseks taastumisvõime. Võimalus kiiresti taastuda on saanud uue mõiste. Omaaegne legend Lasse Viren omas ainulaadset looduse poolt antud taastamisvõimet. Pikamaajooksus on tähtis teha vahelduval maastikul tempo ja kestvusjookse. Tähelepanu tuleb pöörata, et jooksja tervis oleks korras. Pea ja kehatemperatuur peaks olema 36,5 kraadi. Külma ilma korral vähendada kilometraazi, et ei tekiks külmetushaigusi (hingamisteede põletikke). Samas peavad jooksu kohad vahelduma, sest inimene kohaneb ühe ja sama raja peal mistöttu organism kohandub ja kujuneb välja kindel rütm rasked kohad on pidevalt ühes ja samas kohas, sportlane
Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit, poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000. Tõkkejooks Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10). Juba 19. sajandil oli olemas kolm klassikalist tõkkejooksudistantsi: 110 m (120 jardi), 200 meetri (220 jardi) ja 400 m (440 jardi) tõkkejooks. Nendest on ainult 200 meetri tõkkejooks tänaseks peaaegu unustatud. Tõkete kõrgus on meestel 3 jalga ja 6 tolli (106,7 cm) ja
Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud (veerand-ja poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000. Teatejooksus tuleb igal võistlejal läbida kindel distantsiosa (nt. 4x100m teatejooksus 100m). Võistkonna liikmed annavad teatepulga käest kätte etapi lõpus oleva 20-m-se vahetusala piirdes. Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10). Eesti: Meeste 100 meetri jooks 2001-2006 10,28 Argo Golberg 2003
ülipikamaajooksu. Liskas neile võistledakse tõkkejooksus, takistusjooksus ja teatejooksus. 3.1 Lühimaajooks Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal, mis on märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud , lõppjooksu ehk finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. 3.2 Pikamaajooksus Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist pikema distantsiga jooksualad. Eristatakse peamiselt 3 distantsi: 3000m, 5000m ja 10 000m. Lisaks neile loetakse pikamaajooksude hulka ka 3000m takistusjooks, mis toimub staadionirajal; tänavajooksud, mis on 5km, 10km ja poolmaraton; maratonijppks ja ultramaraton. 3.3 Tõkkejooksus Tõkkejooks on ala, kus võistlejad peavad ületama kindla arvu tõkkeid
Kergejõustikualad Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel ja vahejooksud (veerandja poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000. Teatejooksus tuleb igal võistlejal läbida kindel distantsiosa (nt. 4x100m teatejooksus 100m). Võistkonna liikmed annavad teatepulga käest kätte etapi lõpus oleva 20mse vahetusala piirdes. Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10). Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva kõrgus, teivas, kaugus ja kolmikhüpe.
meetodi kasutajatel. Seda saab seletada erialase vastupidavuse treeningu puudumisega kasvueas. Meetodi III järgi treeninguolümpiavõitjad Lasse Viren, David Wottle, John Walker, Alberto Juontorena ja kolmekordne maailmarekordimees Henry Rono(Karikosk 1979: 174). 1 KOKKUVÕTE Jäjest sagedamini võime noorte hiilgavatest tulemustest kesk-ja pikamaajooksus kuulda. Jälgimisel selgub aga, et maailmarekorditeni ja olümpiavõistudeni küünivad nendest üksikud. Seega valmistavad treenerid ette küll hulgaliselt noori, aga olümpiavõidud näppavad juhuslikult nende eest teised. Need, kes on kasvueas olnud süstemaatilisest jooksutreeningust eemal ja tegelenud teiste spordialadega. Sellest järeldus: senini üldkasutav noorte kesk-ja pikamaajooksjate treeningumetoodika ei ole end praktikas kõige paremini õigustanud.
· Ülemäärane treeningkoormus või järsk suurendamine · Keha rasvamassi madal tase, järsk vähendamine · Raskoe vähenemine "kriitilistes piirkondades" reied, tuharad · Ülemääraselt piiratud toitumine · Toitumishäired · Emotsionaalne stress · Menstruatsioonitsüklite häired · Treeningust sõltumatu amenorröa Treenerid ei pööra vajalikku tähelepanu · Vastupidavusalade sportlastel sageli menstruatsioonihäireid, pikamaajooksus leitud isegi 50%. · Treenerid peavad seda normaalseks, kuid tegemist on tervisehäirega · Treener, keda lapsed usaldavad, ei või sisendada kinnisideed pidevast kehakaalu alandamisest "Sportlase triaadi" kolmas liige - osteoporoos · Luukoe hõrenemine, luude pooristumine, nende massi vähenemine, mille tagajärjel muutuvad hapraks ja kergesti murduvateks · Viimastel aastael esineb üha enam noorematel
annaabi.ee 
