(vanausulised), Piirissaar, Luunja mõisapark, Alatskivi loss (ilusaim uus-gooti stiilis ehitis Baltikumis). Põlvamaa: Otepää kõrgustik (Väike Munamägi), Taevaskoda (liivakoopad, ürgmets), Piusa koopad, Kiidjärv (mõisapark ja veski), Värska (Setomaa keskus), Mooste mõisakompleks. Võrumaa: Haanja kõrgustik (Suur Munamägi-Baltimaade kõrgeim tipp 318m), Tamme-Lauri tamm Urvastes (jämedaim ümbermõõõt 8m), Kütiorg (sügavaim ürgorg), Paganamaa mka, Vastseliina piiskoplinnuse varemed, Pokumaa. Valgamaa: Valga raekoda, Karula RP (kuppelmaastik), Otepää (talvel, Pühajärve rannapark, Sangaste loss, Otepää LP), Tõrva-Helme turismipiirkond, Taagepera loss (Helmes, juugendstiilis mõisahotell), Otepää ja Kääriku suusa- ja matkarajad, Valga muuseum. Viljandimaa: Viljandi (vanalinn, ordulinnuse varemed, lossimäed), Soomaa rp (rahvusvah projekti EDEN võitja 09), Loodi LP, Olustvere mõisakompleks, Halliste ürgorg.
etapis, vastavalt relvastuse arengule. Lõpliku suuruse omandas linnus piiskop Johannes IV Kyveli valitsemisajal (1515-1527), mil valmis tugev tulirelvadele kohandatud sakmelise rinnatisega eellinnuse ringmüür koos võimsate suurtükitornidega. Müüride kõrgus ulatus üle 10 meetri, müüri paksus kõikus erinevatel lõikudel 1,2-1,8 m vahel. Liivi sõda sai tuleprooviks linnuse kaitsevõimele. Sellest ajast pärinevad Pilt nr.1 Haapsalu Piiskoplinnuse linnuse sisemised kraavid ja blindaažid, mis ehitati kahurite paigutamiseks ja kaitseks pommitamise eest. Paraku sai linnus raskelt kannatada, osaliselt purustati Väike linnus ning eellinnuse müürid. 17. sajandi lõpul kanti Haapsalu linnus Rootsi riigi Eestimaa provintsi kaitseehitiste nimekirjast maha. Põhjasõja käigus läks linnusl Vene keisririigi valdusesse ning linnus kaotas oma tähtsuse lõplikult. Nii sai 7 torniga 803 meetri pikkuse ja 8-12 meetri
17.saj.,raekoja kõrval asuv rüütelkonna hoone aga 18.saj.Vanimad säilinud hooneid on ka aadressil Kauba tn 5.asuv pastoraadihoone ning kitsa ja Kitzbergi tänava nurgal asuv Põlluvahi maja. (Ilmselt oli valvuri ülesanne jälgida,et linna loomad ei pääseks põldudele.) Pärna tänaval asuv kivituulik ehitati 1899.a.Saaremaa sümbolina omab veski tähelepanuväärset kohta linnapildis.Kuressaare on taastamas poole sajandi tagust turismi-ja kuurortlinna mainet:taastati jahisadam,puhastati Piiskoplinnuse vallikraavid,taasavati suppelrand,mis olid lahe reostumise tõttu 1976.a.suletud.Kuressaaare on üks suurima külastatavusega turismikeskusi Eestis. 9 Eelnevat kokku võttes väärib Saaremaa oma puhta looduse,kauni ja hästi säilinud vanalinna,taastatud ehitiste poolest Eestimaal esile tõstmist.Magushapu leib,tuulikud ja koduõlu on Saaremaale igiomased ning külaliste silmis selle meretaguse maa sümbolid.Regionaalse
17.saj.,raekoja kõrval asuv rüütelkonna hoone aga 18.saj.Vanimad säilinud hooneid on ka aadressil Kauba tn 5.asuv pastoraadihoone ning kitsa ja Kitzbergi tänava nurgal asuv Põlluvahi maja. (Ilmselt oli valvuri ülesanne jälgida,et linna loomad ei pääseks põldudele.) Pärna tänaval asuv kivituulik ehitati 1899.a.Saaremaa sümbolina omab veski tähelepanuväärset kohta linnapildis.Kuressaare on taastamas poole sajandi tagust turismi-ja kuurortlinna mainet:taastati jahisadam,puhastati Piiskoplinnuse vallikraavid,taasavati suppelrand,mis olid lahe reostumise tõttu 1976.a.suletud.Kuressaaare on üks suurima külastatavusega turismikeskusi Eestis. 9 Eelnevat kokku võttes väärib Saaremaa oma puhta looduse,kauni ja hästi säilinud vanalinna,taastatud ehitiste poolest Eestimaal esile tõstmist.Magushapu leib,tuulikud ja koduõlu on Saaremaale igiomased ning külaliste silmis selle meretaguse maa sümbolid.Regionaalse
Võru maakond 1. Haanja Suur-Munamägi, vaatetorn, all pood, kohvik 2. Rõuge ürgorg Tuntuim org on Ööbikuorg, 7 järve, Rõuge Suurjärv, oru nõlval külastuskeskus ja vaatetorn. 3. Urvaste Püha Urbanuse kirik, Urvaste ürgorg, linnamägi, Tamme-Lauri Tamm (8,2m), ka eesti endiselt 10kroonisel. Contra kodukoht. 4. Antsla väikelinn, mis on kuulus tänu Hauka laadale. Koduloomuuseum ja Vana- Antsal mõis. 5. Vastseliina Piiskoplinnuse varemed (14-15saj), Piiri kõrts (pika ajalooga kõrts, mis on nüüd uuendatud ja taasavatud). Lähedal Vastseliina Katariina kirik. Valga maakond 1. Karula RP Karula kõrgustikul, eesmärk kuppelmaastiku säilitamine, loodushariduse jagamine, õppe-ja matkarajad, telkimisplatsid, looduslaagrid. 2. Otepää suusatamine, sport, mäesuusakeskused, K90, Pühajärv, talvepealinn, kekkose rajad ja saun. 3-4
N Saare-Lääne piiskop Johannes IV Kievel on visitatsiooni käigus avastanud, pühameeste hulgas on korratuid, ta on vallandanud Kaarma preestri, sest ta on pressinud talupoegadelt liigset kasu (1 matus= 1 lehm!!) 7 Residents: toomkirik e katedraal (piiskopkonna peakirik) Kus need kirikud asuvad? Tallinna toomkirik Tartu jaani kirik? Haapsalu piiskoplinnuse kirik Toomkapiitel – kõrgem vaimulike kolleegium (toomhärrad e kanoonikud) Tihti kohalike aadlike pojad; ka linnaelanike järeltulijad. Üldreeglina kõrgharidusega. Hariduslik eliit!!! Ülesanded: 1) õigus piiskoppi valida 2) piiskopi nõuandev organ (nagu riigiametnikud) 3) pidulike jumalateenistuste e missade läbiviimine (liturgia-missa muusikalis-sõnaline osa) 4) sekkusid ka järjest rohkem ilmalikku ellu, et saada tulu
olid nhad sunnhitud kiiresti lahkuma ja Saaremaa oli jälle vaba. 1345. aasta algul koondas ordu suured väed ning vägi peatus 8 päevaks Karjas ning rüüstas ümbruse täiesti paljaks. Seejärel nõustusid sakslased rahu sõlmima. Ordu võidu tingimused ja põhjused: · saarlased pidid pantvange andma, linnuse maha lõhkuma ja sõjariistad Lihulasse viima · Järgnevateks aastateks kohustati ehitama ordule nn karistuslinnus Maasilinna ja lõpetama Kuressaare piiskoplinnuse ehitamise Hansa · Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu kuulusid Hansa liitu. · Tähendab flaani keeles ,,maks", hiljem ,,liit". · Liit toimis 13.-17. sajandil ja koondas tippajal 160 linna. · Kujunes mõjukaks poliitiliseks jõuks, kehtestas makse ja tollisoodustusi. · Omas ida-lääne kaubanduse monopoli ja pidas sõdasid oma liikmete huvide kaitseks. Tallinn oli tänu soodsale asendile Venemaa suhtes ouliselt tähtsam kaubanduskeskus kui Stockholm
Eesti keskaegne kunst: 1. Sakraalarhitektuur: Ehitusmaterjaliks Põhja-Eestis, Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut. Võib eristada nelja piirkonda: 1. Lääne-Eesti ja Saaremaa: Tihedalt asustatud, kirikud lähestikku, hea looduslik materjal- paas, dolomiit. Valjala kirik 1227.a alustati. Algselt romaani stiilis. Ühelöövilised kirikud 13.-14.saj mitmel pool Saaremaal. Ühelööviline ilma koorita: Haapsalu piiskoplinnuse kirik. 2. Kesk-Eesti: Kolmelöövilised kodakirikud, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimad Ambla ja Koeru (said 13.saj läänetorni). 3. Tallinn ja Põhja-Eesti: Ühelöövilised kirikud, erandiks kahelööviline Keila kirik (14.saj). Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodakirikuid( Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Haljala kirik(8tahuline torn)). Tallinna suurimad kirikud Toomkirik, Niguliste, Oleviste kirik. Esialgu väike madal hoone asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15
Eesti keskaegne kunst: 1. Sakraalarhitektuur: Ehitusmaterjaliks Põhja-Eestis, Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut. Võib eristada nelja piirkonda: 1. Lääne-Eesti ja Saaremaa: Tihedalt asustatud, kirikud lähestikku, hea looduslik materjal- paas, dolomiit. Valjala kirik 1227.a alustati. Algselt romaani stiilis. Ühelöövilised kirikud 13.-14.saj mitmel pool Saaremaal. Ühelööviline ilma koorita: Haapsalu piiskoplinnuse kirik. 2. Kesk-Eesti: Kolmelöövilised kodakirikud, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimad Ambla ja Koeru (said 13.saj läänetorni). 3. Tallinn ja Põhja-Eesti: Ühelöövilised kirikud, erandiks kahelööviline Keila kirik (14.saj). Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodakirikuid( Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Haljala kirik(8tahuline torn)). Tallinna suurimad kirikud Toomkirik, Niguliste, Oleviste kirik. Esialgu väike madal hoone asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15
ning andsidlubaduse, et kaitsjad võivad vabalt lahkuda, ent pildusid nad pärast kantsi loovutamistkividega surnuks · Karja Kooljamägede lahing Saaremaal (1344. a) saarlaste kuningas Vesse langes vangining tapeti · saarlaste alistumine (1345. a väga rasked tingimused, ent alistumine oli siiski lepinguline;saarlased pidid loovutama relvad ning karistuseks ehitama Saaremaa ordualale Maasilinnakindluse ja piiskopialale Kuressaare piiskoplinnuse Tagajärjed: · eestlaste vastupanu lämmatati järgmiseks kahesajaks aastatks · maa laastati · eestlaste vanemkond hävitati lõplikult · väikevasallid vaesusid täielikult · talurahva ja valitsevate kihtide vaheline lõhe suurenes veelgi · 1346. aastal müüs Taani kuningas Harju-Viru 19 000 Kölni marga eest Saksa ordule, kes omakordaloovutas selle väikese vaheltkasu eest Liivimaa ordule ordu positsioon Vana-Liivimaal tugevnes veelgi Eesti alad 1346
Pärast seinamüüride valmimist alustati kiriku võlvimisega. Sellele osutavad läänevõlviku konsoolid, mis tunduvalt erinevad idapoolsetest. 13 saj. teisel poolel muudeti kirik kaitsekirikuks. Hiljem müüriti ka akende alumised osad ja ehitati nende ettepuidust kaitsekäik. Ehituse juhtivat osa etendab arvatavasti Vestfaali päritoluga ehitusmeister. Hilisromaanika meisterliku teosena on säilinud suur ristimiskivi, mille vormid on tuletatud ehituskunstist. Haapsalu piiskoplinnuse toomkirik: Saare-Lääne piiskopkonna üks vanimaid ja suurimaid sakraalehitisi. Valmis arvatavasti üheaegselt Valjala kirikuga. Toomkirik hõlmab täielikult linnuse lõunatiiva. Ta on ühelööviline ja iseseisva kooriruumita. Kõrged kuplitaolised domikaalvõlvid, teravselgsed mõigasroided ja vööndkaare ning akende terevaks tõmbunud tipid kuuluvad varagootiliste vormide hulka. Ümarkaarne peaportaal ja hilisromaani ajast pärinev kapiteelkujutis loovad nn. üleminekustiilile
Gooti arhitektuur Eestis Lubimördi kasutamise tõid võõrvallutajad Gooti stiilis ehtsaid kirikuid umbes sadakond, hilisemad pseudogooti stiilis 4 piirkonda: Lääne-Eesti ja Saaremaa · Kõige paremini säilinud · Valitseb ühelööviline kodakirik ehk saalkirik · Valjala kirik, üleminek romaanilt gootile · Kooriruumiga ühelöövilised Muhu ja Karja kirik (sisekaunistustega) · Kooriruumita ühelöövilised Haapsalu piiskoplinnuse kirik (saalkirik) · Tornid esialgu puudusid Kesk-Eesti (Lääne-, Ida-Virumaa, Viljandi) · 3-lööviline kodakirik · Ambla kirik, Türi kirik, Suure-Jaani, Lääne-Virumaal Haljala ( 8-tahuline torn , kindlustatud valvepaik) Põhja-Eesti, Tallinn · Suured basiilikad, saalikirikud, erandlikult kahelöövilisena Keila kirik · Kolmelöövilised Viru-Jaagupi, Haljala · Tallinnas Oleviste kirik · Südalinna kõrgtipp, basiilika
.......23 LISAD...........................................................................................................................................26 Lisa 1. Küsimustik..................................................................................................................26 3 SISSEJUHATUS Antud töö keskendub Kuressaare piiskoplinnuse ajaloole. Kuressaare linna lõunaosas, mere kaldal, kõrgub võimas neljatahuline hoonemassiiv - Kuressaare piiskoplinnus. See on üks tähelepanuväärsemaid keskaja kindlusehitisi Eestis ning pakub erilist huvi ainukese keskaegse linnusena, mis on säilinud kõigis oma olulistes ehitusosades. Kuressaare loss on hilisgooti stiili linnuseehituse suurepärane näide. Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud kindlusehitis Balti riikides
stiili tunnuseid.13 sajandi lõpus saab valitsevaks gooti stiil.Ristiusu levitajate esimeste ülesannete hulka kuulus ka kirikute püstitamine.Kirikud ja kloostrid on olulised ajastu visuaalsed sümbolid.Ehitamine käis pidevalt kuna tuli ette tulekahjusid,esines sõjapurustusi ning koguduste rikkuste suurenedes tehiti muudatusi ehitustes.Kõige suuremad muutused toimusid linnakirikutes.Mõned maakirikud on seetõttu säilitanud oma esialgse kuju.Olulised ehitised:Haapsalu piiskoplinnuse kirik,Toomkirik,Niguliste kirik,Oleviste kirik(viimased kolm on kõik olnud algselt madalad hooned ja ajajooksul asendatud suure ja kõrgega)Pirita Klooster-valmis 15 saj keskel-kodakirik.Tartu sakraalarhitektuurist on säilinud Jaani kiriku(basiilika,põhiosas valmis 14 saj) ja Toomkiriku varemed. Teine tähtis osa keskagesest arhitektuuripärandist on militaarehitised.Neid hakkasid valluatjad püstitama kohe pärast maa alistamist,13 saj.Sisemiste poliitiliste pingete tõttu oli Eestis
ja Tallinna piiskop. Tulemuseks oli eestlastest saadikute mõrvamine. Eestlastele sai otsustavaks lahing Tallinna lähedal Sõjamäe kõrgendiku. Eestlased kaotasid. Ülestõus levis ka Saaremaale ja 1343. aasta suvel alustasid ülestõusu ka saarlased, kes alistati kaks aastat hiljem. Saarlaste kuningas Vesse poodi üles ning karistuseks pidid saarlased ehitama Maasilinna linnuse (ehitasid saksa ordule ehk liivimaa ordule kuna said kotti) ja lõpetama Kuressaare piiskoplinnuse ehitamise. Aastatel 1343-1345 toimunud Jüriöö ületõus oli muistse vabadusvõitluse jätk ehk selle lõppvaatus. Tagajärg: 1) halvenes märgatavalt eestlaste õiguslikseisund 2) 1346.a müüs Taani kuningas oma Harju-Viru valdused Saksa ordule (millele allus Liivi ordu ehk pmst Liivi ordust sai suurim maavaldaja Eesti maal EHK kaardil pole enam 6 riiki, vaid 5!!!!) Jüriöö ülestõus lõppeb Saaremaal 1345!
VANA-LIIVIMAA SISE-JA VÄLISSUHTED JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSUST REFORMATSIOONINI SISEPOLOIITIKA 1346 a. müüs Taani kuningas Eesti 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. 1347 a. andis kõrgmeister Harju-Viru valitseda Liivi ordumeistrile. 14. saj. lõpus asus orduvastase rinde etteotsa Tartu Piiskop (Preisimaalt pärit). Diedrich Damerow, kes oli varem olnud Saksa-Rooma riigi keisri Karl IV sekretäriks. 1396 a. rüüstas ordu Tartu piiskonna maad ja vallutas kõik linnused v. a. piiskoplinnuse Toomemäel. 1397 Danzigi kongressil otsustati, et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige ning ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopide ja nende vasallide osavõttu sõjategevusest. Ordu poliitiline mõju langes tugevasti. 15. saj. jätkusid Vana-Liivimaal sisevõitlused, kus Saksa ordu oli jäänud Poola ja Leedu ühendvägede alla. Sisemisi küsimusi lahendati kogunemistel. 1421. aastal hakati pidama maapäevi, kus lahendati poliitilisi küsimusi. 1435
annaabi.ee 
