1. 4. Lüpsiaeg Lehmale tuleb tagada lüpsi ajaks rahu ja vaikus. Kontrollida tuleb, et piimavool oleks ühtlane. Lüpsiaeg sõltub: · lehma pärilikest omadustest · lüpstava piima kogusest · laktatsiooni järgust · laktatsiooni aastast · udara ettevalmistusest lüpsiks 1. 5. Lüpsi lõpp Vältida tuleb tühja lüpsi. Udara tühjenemist on parem kontrollida kompamisega kui piimavoolu vaatlemisega kollektoris. Udara tõhus ettevalmistus, lüpsiaparaadi korralik allapanek ja selle asendi jälgimine lüpsi ajal tagavad enamiku lehmade tühjakslüpsi. Kui lehma ühte nisaveerandit ei ole võimalik teistega samaaegselt tühjaks lüpsta, tuleb seda veerandit eraldi masseerida. Vältida nisakummide libisemist. Kui üks nisaveerand tühjeneb palju aega enne teisi, on vajalik nisakann eemaldada ja kasutada nisakannu korki
pinget). Tiguülekandel suurem ülekandetegur 6. Reduktorid: mitmeastmeline hammas-tigu- ülekanne. Vedavad ja veetavad võllid võivad olla varustatud siduriga ja paikneda paralleelselt või ristuvalt. 7. Piimaauto. Termiliselt isoleeritud mahuti ...15000 L. 2...4 sektsiooni, igal herm luuk, pesur. Külmutusseade. Vastuvõtuliin: tsentrpump, filter, piimahulga loendi, proovivõtusüsteem(pH, T), klappide süsteem piimavoolu ja ringpesusüsteemi juhtimiseks. 8. Piima kogumist puudutav informatsioon: Piima kogus, pH, T, kuupäev, kellaaeg, kilometraaz kontroller+andmeedastussüsteem. 9. Piima vastuvõtt: tankikaalud (jalgadel jõuandurid), autokaalud, vooluhulgaarvestid- Eestis rõngakujulise kolviga piimaarvestid- kogus määratakse ühikmahtude loendamisel. Pump, piim vahutab- õhueraldi, filter, säilitustank. 10. Tanki-ja autokaalud: tensomeeter, kaalutakse taara(auto), nullarvestus, 100g täpsus. 11
varustatud ka jahutusseadmetega. Piima veoks farmist piimatööstustesse kasutatakse 2 - 4 sektsioonilisi tsisternautosid mahuga kuni 30 000 liitrit. Tsisternid on ovaalse kujuga, roostevabast terasest kokkukeevitatud sise- ja väliskestaga, mille vahel on termoisolatsioonikiht. Igal sektsioonil on hermeetiliselt suletav luuk . Külgmise vastuvõtusõlmega Schwarte piimaauto skeem: 1- välised ühendused pesu sooritamiseks, 2- piimapump, 3- piimahulga loendi, 4- klappide süsteem piimavoolu ja pesu juhtimiseks, 5...7- tsisterni sektsioonid, 8 proovivõtusüsteem, 9 õhueraldi 6. Toiduainetööstuse sisetransport Sisetranspordi seadmete hulka kuuluvad masinad ja mehhanismid, mis on ette nähtud ettevõttesiseselt tooraine, materjalide, pooltoodete ja valmistoodangu toimetamiseks punktist A punkti B. Oma kasutusotstarbe järgi ja ehituselt võivad sisetranspordi seadmed olla väga erinevad. Neid võib liigitada
kujuga, roostevabast terasplekist kokkukeevitatud sisse- ja Külgmise vastuvõtusõlmega Scwarte piimaauto skeem:1-välised väliskestaga, mille vahel on ühendused,2-piimapump, 3-piimahulga loendi, 4-klappide süsteem termoisolatsioonikiht. Igal sektsioonil piimavoolu ja pesu juhtimiseks, 5-7-tsisterni sektsioonid on hermeetiliselt suletav luuk. 8. Piima kogumist puudutav informatsioon Piimakoguse, temperatuuri, pH, kuupäeva, kellaaja, läbitud kilometraazi ja muude andmete salvestamiseks kasutatakse kontrollerjuhtimisel põhinevat andmehõive süsteemi. Joonis. Andmehõive ja andmete edastus piima transpordiga. 9. Piima vastuvõtt
asetatakse nisakannud alla. - Nisakann tuleb haarata kummimansetist, mitte hülsist ja vältimaks õhu sissetõmbamist nisakannu, tuleb nisakannu kollektoriga ühendavad lühikesed voolikud volti murda - susinaga sissetõmmatav õhk tekitab vaakumi kõikumise ning mõjutab halvasti nii udara tervisele kui piima kvaliteedile - nisakannude allaasetamise järjestus peab olema loogiline- alustada tuleks kaugemal asuvatest nisadest - voolikud ei tohi jääda keerdu. Piimavoolu jälgimine ja nisakannude eemaldamine - kui puudub automaatne nisakannude altvõtmine, siis tuleb nisakannud käsitsi eemaldada. Selleks lastaks kollektoriklapi abil õhk nisaalustesse kambritesse ja kollektorist või nisakannudest haarates eemaldamine on lubamatu! - Nisakannud tuleb emmaldada kui piimavool on märgatavalt vähenenud. Vältida tuleb tühilüpsi kuna see kahjustab nisade ja udara kudet, soodustades udarapõletike teket. Nisade lüpsijärgne desinfitseerimine
kujundamisel on suurendada piimatootmise efektiivsust käsitsitöö vähendamise teel. Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. 44. Lehmade lüpsmine. Lehmi tuleb lüpsta iga päev kindlatel kellaaegadel. Laudas peab olema kord ja puhtus. Teravalõhnalisi sööti nagu silo ei tohi sööta vahetult enne lüpsi. Lüpsiks ettevalmistust ei tohi olla kauem kui 1 minut, sest juba lehma juurde minemisel tekib sõõrdumine. Lüpsi ajal jälgitakse piimavoolu udarast 45. Lüpsiinventari pesemine. Mõjutab suurel määral piimakvaliteedi. 30-40 kraadise veega. Selleks kastetakse nisakannud veeämbrisse ja imetakse vet vaheldumisi õhuga, et paremini piimajääke eemaldada. Pärast pestakse pesemislahusega. Desifiteeritakse kuuma (90) veega. Enne lüpsmist tuleb lüpsiaparaati imeda kuuma vet.
kald-, c noolhammastega), d sisemise hambumisega ülekanne, e hammaslatt, f, g, h kooniline ülekanne (f sirg-, g kald-, h kaarhammastega) Tiguülekande põhielemendid: 1 tiguratas, 2 tigu Kolmeastmeline reduktor ja selle õlitus määrdeaine nivooni ulatuva ülekanderatta ja õlitushammasrattaga Külgmise vastuvõtusõlmega Schwarte piimaauto skeem: 1- välised ühendused, 2- piimapump, 3- piimahulga loendi, 4- klappide süsteem piimavoolu ja pesu juhtimiseks, 5...7- tsisterni sektsioonid Venemaal eksperimentaalselt juurutatud torutranspordi süsteem: 1- piimatank, 2- pump, 3- piimakoguse loendi, 4- kompressor, 5- õlieraldi, 6- õhu jahuti, 7- vahueemaldi, 8- söefilter, 9- pesukeskus, 10- pesulahuste paagid, 11- vastuvõtuseadmed Piima vastuvõtt vooluhulga arvestiga: 1- õhueraldi, 2- pump, 3- piimafilter, 4- piima vooluhulga arvesti
Kui sõõrdumisrefleksi tulemusena on piim laskunud udarasse, siis paigaldatakse nisakannud. Nende allapanekuga ei tohi liialt kiirustada, sest siis võib tekkida häireid lüpsivaakumis või ärritatakse lehma asjatult. Samas tuleks vältida ka ülemäärast viivitamist, sest siis võib väheneda piima sõõrdumine. Pärast nisakannude allapanekut algab kohe piimavool, mille kiirus on lüpsi algul väikesem, kuid saavutab umbes minutiga maksimaalväärtuse. Piimavoolu kiirus jääb suhteliselt stabiilseks 25 minutiks ja välja lüpstakse 8590% kogu lüpsi piimast. Lüpsi viimast, umbes 30sekundilist, faasi nimetatakse järellüpsiks. Sooritades udara täiendavat massaazi (nn järelmassaaz), lüpstakse udar peaaegu täielikult tühjaks. Järellüpsil saadav piimakogus on suhteliselt väike, mis moodustab umbes 5% lüpstud piima üldkogusest. Samas on selle
Ettevalmistus lüpsiks: pesta udar kasut. udarapesulappe või dussi. vett , kuivatada udar kuivatuslapiga, teha eellüps vastavasse nõusse,ET vähendab piima bakteriaalset saastumist, sest esimesed piimajoad on bakteriaalselt kõige enam saastunud, udarahaiguste kindlaks määramiseks, soodustab ja intensiivistab sõõrdumist. Lüpsiks ettevalmistus ei tohi kesta kauem kui 1 minut. Lüpsi ajal jälgitakse piimavoolu udarast. Kui piimavool on järsult vähenenud, siis tuleb alustada järellüpsi tegemist. Uuematel lüpsimasinatel seda teha ei ole vaja. Järellüpsi tehakse kahel põhjusel: lüpsmise ajal "ronivad" nisakannud üles ja vajutavad kokku nisajuha, mis takistab piima väljutamist b) järellüpsi ajal toimub teistkordne, täiendav sõõrdumine, mis võimaldab kätte saada maksimaalse piimakoguse.Järellüpsil: a) masseeritakse kahe
kestel olla ebastabiilne, mis kahjustab udarat. Liiga suur taktisuhe kahjustab samuti udara tervist. Kui imemistakti kestus ületab 70% pulsatsioonitsüklist, siis võivad nisade tippudes tekkida verevarustushäired ja haavandid. Pulsatsiooni sageduseks soovitatakse enamasti 5060 tsüklit minutis ning imemistakti kestuseks 6070% pulsatsioonitsüklist Kaasaegsetes lüpsiaparaatides töötavad kaks nisakannu vaheldumisi imemis- ja massaazitaktis, mis aitab stabiliseerida lüpsivaakumit ja piimavoolu. Seejuures võivad nisakannud olla kas esi- ja taganisade, külgmiste nisade või diagonaalsete nisade kaupa paaris. Kui ühele paarile mõjub imemistakt, siis samal ajal on teisel poolel massaazitakt. Seejuures on oluline, et kummagi paari pulsatsiooni suhtarvud oleksid ligikaudu võrdsed Kollektor Lüpsi käigus nisakannudesse imetud piim liigub alarõhu toimel lühikeste piimavoolikute kaudu kollektorisse, kus eri nisadest saabuvad piimavoolud liituvad (joonis).
Nisakann haaratakse kätte mansetist ja hoitakse vertikaalasendis, kusjuures lühike piimavoolik on kollektori otsikust vajutatud allapoole (suleb vooliku avause). Kollektori piimakraan avatakse vahetult enne nisakannu nisale aetamist. d) Nisakannud ei tohi allapanekul lauda põranda vastu puutuda. LÜPSMINE UDARA JA NISADE PUHASTAMINE EELLÜPS NISAKANNUDE ALLAASETAMINE LÜPSIJÄRGNE DESINFEKTSIOON NISADE MÄÄRIMINE SALVIGA Lüpsi ajal jälgitakse piimavoolu udarast. Kui piimavool on järsult vähenenud, siis tuleb alustada järellüpsi tegemist. Uuematel lüpsimasinatel seda teha ei ole vaja. Järellüpsi tehakse kahel põhjusel: lüpsmise ajal "ronivad" nisakannud üles ja vajutavad kokku nisajuha, mis takistab piima väljutamist b) järellüpsi ajal toimub teistkordne, täiendav sõõrdumine, mis võimaldab kätte saada maksimaalse piimakoguse.Järellüpsil: a) masseeritakse kahe käega kõiki udaraveerandeid b)
korral. Nisakann haaratakse kätte mansetist ja hoitakse vertikaalasendis, kusjuures lühike piimavoolik on kollektori otsikust vajutatud allapoole (suleb vooliku avause). Kollektori piimakraan avatakse vahetult enne nisakannu nisale aetamist. d) Nisakannud ei tohi allapanekul lauda põranda vastu puutuda. LÜPSMINE UDARA JA NISADE PUHASTAMINE EELLÜPS NISAKANNUDE ALLAASETAMINE LÜPSIJÄRGNE DESINFEKTSIOON NISADE MÄÄRIMINE SALVIGA Lüpsi ajal jälgitakse piimavoolu udarast. Kui piimavool on järsult vähenenud, siis tuleb alustada järellüpsi tegemist. Uuematel lüpsimasinatel seda teha ei ole vaja. Järellüpsi tehakse kahel põhjusel: lüpsmise ajal "ronivad" nisakannud üles ja vajutavad kokku nisajuha, mis takistab piima väljutamist b) järellüpsi ajal toimub teistkordne, täiendav sõõrdumine, mis võimaldab kätte saada maksimaalse piimakoguse.Järellüpsil: a) masseeritakse kahe käega kõiki
Vastasel korral jääb see osa piimast, mis on jäänud näärmekoest välja lüpsmata, kätte saamata, pidurdub piima sekretsioon ja alaneb toodangutase. Udar-lypsLypsimasina tööprintsiip.gif Udar-lypsLypsimasina tööprintsiip2.gif Veisekasvatusseadmeidlypsiseade1.gif Veisekasvatusseadmeidmilking machine t88 kontroll 2.gif Järellüps Järellüpsiga alustatakse siis, kui piima vool on märgatavalt aeglustunud. Piimavoolu katkemist ei tohi oodata, sest siis tekib tühjaltlüps, mis on levinuim udarapõletiku (mastiidi) põhjus. Kui piim lõpeb mõnes nisas enne kui teistes, siis võetakse nisakann selle nisa alt ära ja vaakumivoolik keeratakse kahekorra. Järellüpsil vajutatakse ühe käega lüpsimasina kollektorile, et tõmmata nisakannusid allapoole, ja teise käega masseeritakse udarat ülevalt alla. Järellüps viiakse läbi 0,5-1 minuti jooksul. Udara
1- UDARA JA NISADE PUHASTAMINE 2- EELLÜPS 3- NISAKANNUDE ALLAASETAMINE 4-5 LÜPSIJÄRGNE DESINFEKTSIOON 6 NISADE MÄÄRIMINE SALVIGA NISAKANNU KORK DESONÕUD JA PRITSPUDELID NISAKANNUDE ALLAASETAMINE JA LÜPSMINE 61 VEISEKASVATUS Lüpsi ajal jälgitakse piimavoolu udarast. Kui piimavool on järsult vähenenud, siis tuleb alustada järellüpsi tegemist. Uuematel lüpsimasinatel seda teha ei ole vaja. Järellüpsi tehakse kahel põhjusel: a) lüpsmise ajal "ronivad" nisakannud üles ja vajutavad kokku nisajuha, mis takistab piima väljutamist b) järellüpsi ajal toimub teistkordne, täiendav sõõrdumine, mis võimaldab kätte saada maksimaalse piimakoguse. Järellüpsil: a) masseeritakse kahe käega kõiki udaraveerandeid
annaabi.ee 
