· Maalriliim (nahaliim) valmistatakse peamiselt loomade nahajäätmetest, nende liimolluse väljakeetmise teel. Tardunud massist vormitakse plaadikesi või graanuleid. Maalriliim lahustatakse kuumas vees ja kasutatakse liimvärvides ja pahtelsegudes sideainena. · Laudsepaliim (kondiliim) on puhtam ja kvaliteetsem. Kasutatakse puitdetailide liimimisel. · Kaseliinliim valmistatakse kuivatatud piimavalkudest, mis jahvatakse pulbriks koos lubjaga. Lahustub külmas vees ja kasutatakse värvides, pahtelsegudes ja puitdetailide liimimisel. · Kliistrid saadakse tärklisest. Kasutatakse tapeedi ja teiste õhukeste materjalide liimimiseks. Vaikliimid koosnevad lahustiga vedeldatud vaigust ja mõnikord ka kõvendajast. Enamkasutatavad on: · PVA- · EPO- · fenool-aldehüül- · ja polüuretaanliimid
konsentratsioonist ja keskkonna pHst. Kusjuures väikese soola konsentratsiooni juures lahustuvus suureneb. Kui valk lahustub, siis ta hüdratiseerub. Vees mitte lahustuvad valgud punduvad. Valgud võivad moodustada vahtu. Vaht moodustab õhukese kelme. Osa valke aitavad kelmel kiiresti tekkida, osa aitavad püsida (stabiliseerida). Eriti head vahustamise mõttes on segavalgud (munavaht). Väikene lipiidide lisand pärsib valkude teket. 8. Piimavalgud. Põhiliseks valgus piimas on kaseiin (piimavalkudest u 80 %), vadakuvalgud (20%). Kaseiinil on terve rida erinevaid fraktsioone, mis erinevate omadustega osa on hüdofiilsed, osa hüdrofoobsed. Kaseiin on piimas mitsellidena, mitsell kosneb submitsellidest, mida seovad fosfaatsillad. Submitsell on üles ehitatud nii, et kaseiini hüdrofiilne fraktsioon on pööratud submitselli pinnale ja hüdrifoobne osa submitselli sisse. Kui seda tasakaalu rikutakse, siis valgu omadused muutuvad (tekib juust või näiteks kohupiim). 9. Liha- ja kalavalgud
või asetage eraldi anumaga salati kõrvale. Kastmetesse või dippidesse segage kõva juust peenelt riivituna. Toor- ja kodujuustud ning kohupiim võidavad üha enam populaarsust tarretatud, külmade ja külmutatud järelroogade kreemide, vahtude, parfeede ja tortide koostises või isegi peamise komponendina. Kuumade roogade puhul lähtuge juustude sulamiskiirusest ja -temperatuurist ning sulamisel tekkivast konsistentsist. Juust koosneb teatavasti piimavalkudest, rasvast ja veest, mis on omavahel hästi ja püsivalt seotud seni, kuni temperatuur püsib allpool 60°. Selle saatusliku piiri ületamisel valgud koaguleeruvad ehk lähevad kokku ning eralduvad rasvast ja veest, moodustades suuri kõvu klompe või sitkeid niite. Kui see kord on juhtunud, ei suuda juustu endisse olekusse tagasi viia ükski segamine, kloppimine ega kuumutamine. Lisaks ühekordsele kõrgele temperatuurile allutamisele võivad juustuvalgud koaguleeruda
kõrvale. Kastmetesse või dippidesse segage kõva juust peenelt riivituna. Toor- ja kodujuustud ning kohupiim võidavad üha enam populaarsust tarretatud, külmade ja külmutatudb järelroogade kreemide, vahtude, parfeede ja tortide koostises või isegi peamise komponendina. Kuumade roogade Kuumade roogade puhul lähtuge juustude sulamiskiirusest ja -temperatuurist ning sulamisel tekkivast konsistentsist. Juust koosneb teatavasti piimavalkudest, rasvast ja veest, mis on omavahel hästi ja püsivalt seotud seni, kuni temperatuur püsib allpool 60°. Selle saatusliku piiri ületamisel valgud koaguleeruvad ehk lähevad kokku ning eralduvad rasvast ja veest, moodustades suuri kõvu klompe või sitkeid niite. Kui see kord on juhtunud, ei suuda juustu endisse olekusse tagasi viia ükski segamine, kloppimine ega kuumutamine. Lisaks ühekordsele kõrgele temperatuurile allutamisele võivad juustuvalgud koaguleeruda ka
*Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas) Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped. Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist. Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin. Nende sünteesi lähteaineteks on vere aminohapped. Otseselt kanduvad verest piima immunglobuliinid ning vereseerumi albumiin. Pimasuhkur e laktoos on piima spetsiifiline ja stabiilne süsivesikuline komponent. Laktoosi lähteaineks on vere laktoos. Vitamiinid ei teki piimanäärmes. Nad imenduvad piima vahetult arteriaalsest verest. PIIMA VITAMIINID Pim sisaldab praktiliselt kõiki vitamiine, mis on vajalikud inimese normaalseks
kõrvale. Kastmetesse või dippidesse segage kõva juust peenelt riivituna. Toor- ja kodujuustud ning kohupiim võidavad üha enam populaarsust tarretatud, külmade ja külmutatudb järelroogade kreemide, vahtude, parfeede ja tortide koostises või isegi peamise komponendina. Kuumade roogade Kuumade roogade puhul lähtuge juustude sulamiskiirusest ja -temperatuurist ning sulamisel tekkivast konsistentsist. Juust koosneb teatavasti piimavalkudest, rasvast ja veest, mis on omavahel hästi ja püsivalt seotud seni, kuni temperatuur püsib allpool 60°. Selle saatusliku piiri ületamisel valgud koaguleeruvad ehk lähevad kokku ning eralduvad rasvast ja veest, moodustades suuri kõvu klompe või sitkeid niite. Kui see kord on juhtunud, ei suuda juustu endisse olekusse tagasi viia ükski segamine, kloppimine ega kuumutamine. Lisaks ühekordsele kõrgele temperatuurile allutamisele võivad juustuvalgud koaguleeruda ka
Turvaklaas puruneb ümarnurgelisteks tükikesteks. Värviline klaas kallid MUUD KLAASTOOTED: Klaaskeraamika Klaasblokid, ruudu kujulised, Mõõdud Ameerika süsteem Euroopa süsteem: põhi ruut 190x190(240x240), paksus 80 mm/100 mm Viimistlusmaterjalid: värvmaterjalid, kleepmaterjalid, plaatmaterjalid LIIMID SÜNTEETILISED vaikliimid, PVA LOODUSLIKUD, kliister(tapeet),tärklisest. · Kaseliinliim piimavalkudest, kraanulid,( e. külmliim), lahustatakse külmas vees. · Maalriliim e. nahaliim, lahustatakse kuumas vees. · Laudsepaliim e. kondiliim (looma kontidest) VÄRNITSAD · Naturaalne värnits, eri looduslikkudest õlidest (lina, kanepi, päevalilleõli). Kuivavad kaua 1224, täiesti kuiv 48 h. · Tehisvärnits, vähe taimeõli, koosneb sünteetilisest vaigust ja lahustist.
lõpeb 75C, kõige intensiivsem on protsess 65-75C juures. Kalas on sidekoe hulk väiksem ja see on lihtsama koostisega. Seetõttu pehmeneb kalaliha kuumtöötlemisel kiiremini kui loomade liha. Seega tuleks maitsva kalatoidu saamiseks kala kuumtöödelda pigem madalal temperatuuril pikema aja vältel, kui kõrgel temperatuuril ja kiiresti. Kalaliha kuumutamisel lühikese aja vältel ja kõrgel temperatuuril muutub see tuimaks. Piimavalkude muutumine Piimavalkudest olulisim on kaseiin, mis on piimas kaltsiumi soolana - kaltsiumkaseinaadina. Piima kuumutamisel piimavalgud denatureeruvad, osaliselt ka koaguleeruvad. Piimale kuumutamisel tekkiv kelme koosneb koaguleerunud valkudest, fosforisooladest ja vähesel määral piimarasvast. Piima happesuse suurenemisel (piima tilgastumisel, hapnemisel) kaltsiumkaseinaat laguneb, kuumutamisel kaseiin koaguleerub. Tilgastunud piimas tekivad kuumutamisel valguhelbed (piim nö. "läheb kokku"), hapnenud
- Värvides ja pahtelsegudes sideainena. - Õhukeste kleepmaterjalide pinnale liimimiseks. - Tahkete materjalide kokku liimimiseks. Maalriliim (nahaliim) valmistatakse peamiselt loomade nahajäätmetest, nende liimolluse väljakeetmise teel. Tardunud massist vormitakse plaadikesi või graanuleid. Laudsepaliim (kondiliim) on puhtam ja kvaliteetsem. Kasutatakse puitdetailide liimimisel Kaseiinliim valmistatakse kuivatatud piimavalkudest, mis jahvataks pulbriks koos lubjaga. Lahustub külmas vees ja kasutatakse värvides, pahtelsegudes ja puitdetailide liimimisel. Kliistrid saadakse tärklisest. Kasutatakse tapeedi ja teiste õhukeste materjalide liimimiseks. Vaikliimid koosnevad lahustiga vedeldatud vaigust ja mõnikord ka kõvendajast. Enamkasutatavad on: - PVA - EPO - Fenool aldehüül - Ja polüuretaanliimid Lakid, värvid
liimolluse väljakeetmise teel. Jahutamisel keeduvesi tardub tumepruuniks sültjaks massiks, millest vormitakse plaadikesi või graanuleid. Lahustatkse kuumas vees ja kasutatakse liimvärvides ja pahtelsegudes sideainena. Laudsepaliim (kondiliim) valmistatakse loomakontidest liimolluse väljakeetmise teel. Maalriliimist puhtam ja kvaliteetsem. Lahustatkse kuumas vees ja kasutatakse puitdetailide liimimisel. Kaseiinliim valmistatkse kuivatatud piimavalkudest, mis jahvatakse pulbriks koos lubjaga. Lahustub külmas vees ja kasutatakse värvides, pahtelsegudes ja puitdetailide liimimisel. Kliistrid saadakse tärklisest või tärkliserikkast teraviljajahust. Kuumas vees muundub tärklis kleepuvaks tekstriiniks. Kasutatakse tapeedi liimimisel. Vaikliimid koosnevad lahustiga vedeldatud vaigust. Enamkasutatavad vaikliimid on PVA, EPO; fenool-formaldehüüdliim ja polüuretaanliim. Peaaegu kõike võimalik liimida. Värnitsad
mõlemalt poolt praadimist või ahjus küpsetamist. Surimitooted (surimi kalaliha, suhkur, lisaained E 420, E 452) on makra krabipulgad (surimi, tärklis, munavalge, taimeõli, sool, krabimaitseaine, naatriumglütamaat, värvained), krabirullid, makra krabinuudlid, krevetinuudlid, krevetifilee. Valmistooted on praetud, küpsetatud ja keedetud kala, kalakotletid, kala tarrendis, kalasült, kala marinaadis jt. tooted. Kunstkalamarja (valgumarja) valmistatakse kalamassist, piimavalkudest, taimeõlist ja aroomiainetest. 4. PIIMATOOTED, LINNUMUNAD JA MUNATOOTED 4.1. Piim Piima keemiline koostis ja toiteväärtus. Piima koostisse kuuluvad kõik inimorganismi normaalseks arenguks vajalikud toitained. Piim sisaldab 2,7...3,8% valku (kaseiin, albumiin, globuliin), 3...5% rasva, kuni 5% süsivesikuid (laktoosi), keskmiselt 0,7% mineraalaineid (kaltsium, fosfor, kaalium magneesium), A-, D-, E- ja B-rühma
Maalriliimi turustatakse tahvlitena või graanulitena, mida lahustatakse kuumas vees. Maalriliimi kasutatakse sideainena liimvärvides ja pahtelsegudes. Laudsepaliim ehk kondiliim. Seda valmistatakse peamiselt loomakontidest. Maalriliimist on laudsepaliim puhtam ja kvaliteetsem. Värvuselt on see helepruun. Turustatakse samuti tahvlitena või graanulitena, mida lahustatakse kuumas vees. Kasutatakse peamiselt puitdetailide liimimisel. Kaseiinliim. Seda valmistatakse kuivatatud piimavalkudest, mis jahvatatakse pulbriks koos lubjaga. Kaseiinliim lahustub külmas vees. Seda nimetatakse ka külmliimiks. Kaseiinliimi kasutatakse: värvides, 217 pahtelsegudes, puitdetailide liimimisel. Kliistrid. Neid saadakse tärklisest või tärkliserikkast teraviljajahust. Kuumas vees muundub tärklis kleepuvaks aineks. Kliistreid kasutatakse tapeedi ja teiste õhukeste materjalide liimimiseks.