· et jahutamine algaks, kui järgmise lüpsi soe piim jõuab jahutustanki 8 · et jahutamine lõppeks mitte hiljem kui kolm tundi pärast lüpsi lõppu · et segisti töötaks jahutamise ajal ja vähemalt kaks korda tunnis lüpside vaheajal Jahutamise aeg võib pikeneda: · kui kondensaatorit ei hoita puhtana · kui ventilatsioon on halb · kui külmutusmasin vajab külmutusagensit · kui piimatanki regeneratsiooni süsteemis on vee temperatuur liiga kõrge 1. 11. Udarapesulappide pesemine Lüpsi ajal panna kasutatud udarapesulapid sooja veega ämbrisse koheseks loputamiseks, mis teeb nende hilisema pesemise kegemaks. · Loputada lapid hoolikalt leiges vees · Pesta soojas pesemisvahendite lahuses · Loputada lapid vähemalt kahes puhtas vees /2/ 9 2
Selleks kasutatakse mobiil- või satelliitside võrku. Uuemad piimaautod võivad olla varustatud ka eletroonse seadmega, mis võimaldab automaatselt identifitseerida piimatanki (joonis 2). Sel juhul farmeri kohalolek piima 29. vastuvõtu juures pole vajalik kuna kogu protsess käivitub automaatselt vooliku ühendamisel
laudas kindlal asemel, kuhu viiakse lüpsiaparaat b) lüpsikojas e. platsil lüps- ettenähtud ruum laudas, kus aparaadid asuvad ja kuhu lehmad aetakse lüpsi ajaks c) väljas lüpsmine- lüpsikoht asub väljas 2) Piimakogumisviisi järgi: a) kannulüps- udarast koguneb lüpsi ajal piim ämbrisse ja transporditakse sealt edasi piima jahutusnõusse b) torusselüps- udarast liigub piim piimatorustikku ja sealt edasi öäbi filtri piimatanki (jahutus-säilitusnõu) 40. Lüpsiseadme üldehitus ja talitlus- Kõik lüpsiseadmed töötavad vaakumi e. alarõhu toimel, mille mõõtühikuks on Pa (paskaal) . Kannulüpsi masinal ühendab vaakumtorustikku ja lüpsimasinat vaakumvoolik. Torusselüpsiseadmel ei kogune piim lüpsiämbrisse, vaid klaasist või metallist piimatorustikku ja sealt piimatanki. Tööpõhimõte: elektrimootor käivitab vaakumpumba, mis imeb õhu välja. Pulsaatoriga vaakum vaheldub välisõhu rõhuga, mille
vaakumvoolikust ja pulsaatorist. Lüpsiaüaraadi jagunevad töötamisviisil kahe- või kolmetaktiliseks. Need on: 1. Imemistakt; 2. massazitakt; 3. Puhketakt. Põhilisteks tööorganiks on nisakannud. 42. Kannulüpsi masin ja torusselüpsiseade. Kannulüpsi masinal ühendab vaakumtorustikku ja lüpsmasinat vaakumvoolik. Vaakumvooliku ühendamiseks on vaakumtorustiku küljes vaakumkraanid. Torusselüpsiseadmel ei kogune piim lüpsiämbrisse, vaid klaasist või metallist piimatorustikku ja sealt piimatanki. 43. Lüpsiplatsid. Lüpsiplatsidel võib kasutada ühte lüpsimasinat iga lehma kohta. Lüpsiplatsi valikul tuleb arvestada lüpsiaja pikkusega. Peamisi eesmärke lüpsplatside kujundamisel on suurendada piimatootmise efektiivsust käsitsitöö vähendamise teel. Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. 44. Lehmade lüpsmine. Lehmi tuleb lüpsta iga päev kindlatel kellaaegadel. Laudas peab olema kord ja puhtus
Kannulüps: piim voolab lüpsiaparaadi pikast piimavoolikust kannu, mis toimub vahemahutina ja mida tühjendatakse kas iga lüpsi järel või kannu täitmisel. Seepärast sobib kannulüps hästi väikeste karjade puhul. Torusselüps: piim lüpstakse sõimevõre kohal paikneva vaakumtoruga paralleelselt kulgevasse piimaatorusse. Piimatorust imetakse piim piimaruumi kogurisse, kus koguri põhjas oleva otsiku kaudu pumbatakse piim vaakumi alt välja ja suunatakse piimatanki. Torusselüpsi rakendatakse suuremates lautades, kus piimaruum asub lehma asemest suhteliselt kaugel. Robotlüps: automaatsüsteem, kus inimesel ei tarvitse enam osaleda tootmisahela aktiivse osana ning tema rolliks jääb tootmise üldine juhtimine. Karja optimaalse suuruse määrab lüpsiroboti jõudlus, mis olenevalt tüübist, on umbes 6090 lüpsilehma ööpäevas. 23. Vatsajärgse seede üldiseloomustus Vatsast ja kiidekast liigub fermenteerunud söödamass libedikku
c) väljas lüpsmiseks – sama nagu eelmine, kuid selle vahega, et lüpsikoht asub väljas (karjamaal või spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas). Piimakogumisviisi järgi a) kannulüps (ehk ämbrisselüps) – udarast koguneb lüpsi ajal piim ämbrisse (lüpsikannu) ja transporditakse sealt edasi piima jahutusnõusse. b) torusselüps – kasutatakse nii asemetel kui platsil- ja välislüpsil. Udarast liigub piim piimatorustikku ja sealt edasi läbi filtri piimatanki. 16 Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. Paigalseisvad lüpsiplatsid: Kalasaba tüüpi lüpsiplats – kaherealine lüpsmine on kombineeritud lehmade grupiviisilise liikumisega. Lehmad paiknevad mõlemal pool lüpskäiku 25-35° nurga all ja üks lüpsja suudab lüpsta suhteliselt palju lehmi. Koridorplats – lehmad seisavad üksteise järel individuaalsulgudes. Väravad avanevad
c) väljas lüpsmiseks sama nagu eelmine, kuid selle vahega, et lüpsikoht asub väljas (karjamaal või spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas). 2. piimakogumisviisi järgi. a) kannulüps (ehk ämbrisselüps) : udarast koguneb lüpsi ajal piim ämbrisse (lüpsikannu) ja transporditakse sealt edasi piima jahutusnõusse. b) torusselüps: kasutatakse nii asemetel kui platsil- ja välislüpsil. Udarast liigub piim piimatorustikku ja sealt edasi läbi filtri piimatanki (piima jahutus-säilitusnõu). Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. Paigalseisvad lüpsplatsid. Kalasaba tüüpi lüpsiplats. See üks levinumaid lüpsiplatsi tüüpe. Kalasaba platsil on kombineeritud kaherealine lüpsmine koos lehmade grupiviisilise liikumisega. Lehmad paiknevad mõlemal pool lüpskäiku 25-35° nurga all ja üks lüpsja suudab lüpsta suhteliselt palju lehmi. Koridorplats (suletud tandem). Koridorplatsil seisavad lehmad üksteise järel (tandemina)
PÖÖRLEVAD LÜPSIPLATSID. kavandamisel lähtuti eeskätt lehmade liikumise ja platsi efektiivsuse suurendamisest. 43. Kannulüosimasin ja torusselüps - a) kannulüps (ehk ämbrisselüps) : udarast koguneb lüpsi ajal piim ämbrisse (lüpsikannu) ja transporditakse sealt edasi piima jahutusnõusse. b) torusselüps: kasutatakse nii asemetel kui platsil- ja välislüpsil. Udarast liigub piim piimatorustikku ja sealt edasi läbi filtri piimatanki (piima jahutus- säilitusnõu). 44. Lehmade lüpsmine - kindlatel kellaaegadel; laudas peab olema kord ja puhtus. Jõusööta anda enne lüpsi, silo ei tohi sööta vahetult enne lüpsi. vältida võõraste isikute viibimine laudas, ette valmistada kogu vajaminev lüpsiinventar, jälgida, et kogu lüpstehnika oleks töökorras. Lüpsmisel tuleb kinni pidada kahest nõudest: 1) Lüpsiaparaati ei tohi lehmale enne alla panna, kui lehm on sõõrdunud. 2)
lüpsiaparaadid ja kuhu lehmad aetakse vaid lüpsiajaks. c) väljas lüpsmiseks – sama nagu eelmine, kuid lüpsikoht asub väljas (karjamaal või spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas). Piimakogumisviisi järgi: a) kannulüps (ehk ämbrisselüps) – udarast koguneb lüpsi ajal piim ämbrisse (lüpsikannu) ja transporditakse sealt edasi piima jahutusnõusse. b) torusselüps – udarast liigub piim piimatorustikku ja sealt edasi läbi filtri piimatanki. Paigalseisvad lüpsiplatsid: Kalasaba tüüpi lüpsiplats – kaherealine lüpsmine on kombineeritud lehmade grupiviisilise liikumisega. Lehmad paiknevad mõlemal pool lüpskäiku 25-35° nurga all ja üks lüpsja suudab lüpsta suhteliselt palju lehmi. Koridorplats – lehmad seisavad üksteise järel individuaalsulgudes. Väravad avanevad paralleelselt lüpskoridorile nii, et lehmad kõnnivad sisse ja välja kogu grupina üksteise järel.
c) väljas lüpsmiseks sama nagu eelmine, kuid selle vahega, et lüpsikoht asub väljas (karjamaal või spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas). 2. piimakogumisviisi järgi. a) kannulüps (ehk ämbrisselüps) : udarast koguneb lüpsi ajal piim ämbrisse (lüpsikannu) ja transporditakse sealt edasi piima jahutusnõusse. b) torusselüps: kasutatakse nii asemetel kui platsil- ja välislüpsil. Udarast liigub piim piimatorustikku ja sealt edasi läbi filtri piimatanki (piima jahutus-säilitusnõu). 35. LÜPSISEADME ÜLDEHITUS JA TALITLUS. Kõik lüpsiseadmed töötavad vaakumi ehk alarõhu toimel, mille mõõtühikuks on Pa (paskaal). 1Pa=750 mmHg ;1kPa==0,75 cmHg. Peaaegu kõik lüpsiseadmed töötavad alarõhul 40-50kPA. See on optimaalne vaakumitase piima väljutamiseks udarast. Varem kasutati rõhuühikuna torri (1T=133,3Pa). Seda tuleb arvestada vanemate vaakummeetrite kasutamisel ja vaakumitaseme hindamisel. Optim.rõhk lüpsiseadmetes on 360-380 T.
c) väljas lüpsmiseks sama nagu eelmine, kuid selle vahega, et lüpsikoht asub väljas (karjamaal või spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas). 2. piimakogumisviisi järgi. a) kannulüps (ehk ämbrisselüps) : udarast koguneb lüpsi ajal piim ämbrisse (lüpsikannu) ja transporditakse sealt edasi piima jahutusnõusse. b) torusselüps: kasutatakse nii asemetel kui platsil- ja välislüpsil. Udarast liigub piim piimatorustikku ja sealt edasi läbi filtri piimatanki (piima jahutus-säilitusnõu). 35. LÜPSISEADME ÜLDEHITUS JA TALITLUS. Kõik lüpsiseadmed töötavad vaakumi ehk alarõhu toimel, mille mõõtühikuks on Pa (paskaal). 1Pa=750 mmHg ;1kPa==0,75 cmHg. Peaaegu kõik lüpsiseadmed töötavad alarõhul 40-50kPA. See on optimaalne vaakumitase piima väljutamiseks udarast. Varem kasutati rõhuühikuna torri (1T=133,3Pa). Seda tuleb arvestada vanemate vaakummeetrite kasutamisel ja vaakumitaseme hindamisel. Optim.rõhk lüpsiseadmetes on 360-380 T
c) väljas lüpsmiseks sama nagu eelmine, kuid selle vahega, et lüpsikoht asub väljas (karjamaal või spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas). 2. piimakogumisviisi järgi. a) kannulüps (ehk ämbrisselüps) : udarast koguneb lüpsi ajal piim ämbrisse (lüpsikannu) ja transporditakse sealt edasi piima jahutusnõusse. b) torusselüps: kasutatakse nii asemetel kui platsil- ja välislüpsil. Udarast liigub piim piimatorustikku ja sealt edasi läbi filtri piimatanki (piima jahutus-säilitusnõu). 5.1.2. LÜPSISEADME ÜLDEHITUS JA TALITLUS. Kõik lüpsiseadmed töötavad vaakumi ehk alarõhu toimel, mille mõõtühikuks on Pa (paskaal). 1Pa=750 mmHg ;1kPa==0,75 cmHg. Peaaegu kõik lüpsiseadmed töötavad alarõhul 40-50kPA. See on optimaalne vaakumitase piima väljutamiseks udarast. Varem kasutati rõhuühikuna torri (1T=133,3Pa). 53 VEISEKASVATUS
mitmesugustest abiseadmetest (õlieraldid, vahendid vaakumi ühtlustamiseks ja reguleerimiseks, ventiilid jne). Lüpsivaakumi all mõistetakse õhurõhust madalamat rõhku (enamasti moodustab see 4050 kPa ehk poole õhurõhust), millega lüpsiaparaati töös hoitakse Lüpstav piim kogutakse kokku voolikutest, vahemahutitest (lüpsikannud või mõõteanumad) ja piimatorustikust koosneva süsteemiga ja suunatakse piimatanki, kusjuures piim läbib enamasti ka filtri, mõõteseadme koguse määramiseks jms. Eristatakse kannulüpsi, torusselüpsi, platsillüpsi ja robotlüpsi seadmeid, mis oma ehituselt erinevad olulisel määral. Kui robotlüps välja arvata, siis kasutatakse neis kõigis suhteliselt sarnast lüpsiaparaati. Lüpsiaparaadi kolm põhisõlme on nisakann, pulsaator ja kollektor. Üks aparaat sisaldab nelja nisakannu, ühte pulsaatorit ja ühte kollektorit.
näitajate olemasolu. Vigastatud nisad võivad omakorda piima kvaliteeti mõjutada, sest kõik nahavigastused võivad kujuneda mastiidibakterite kasvukohaks ja sel moel bakterite üldarvu oluliselt suurendada, mille tagajärjeks võib olla mastiit ja raskematel juhtudel ka lüpsi ajal piima sattuv veri. Selleks et lüpsi ajal satuks piima võimalikult vähe baktereid, on oluline, et lehma ja piimatanki vahel asuvate seadmete poolt põhjustatav saaste oleks minimaalne. Baktereid on õhus, tolmus ja vees ning eriti sellises vees, mis sisaldab seadmetele ööseks jäänud piimajääke, kuna just sellised jääkained loovad bakteritele ülihea kasvukeskkonna ja põhjustavad sel moel bakteriarvu mitmekordistumis. Bakterite paljunemine piimas sõltub nii temperatuurist kui ka piima hoijuajast. Piima temperatuur
annaabi.ee 
