urogenitaaldiafragma ja avaneb suurte häbememokkade vahelises pilus Funktsioon paik, kust viiakse viljastumiseks vajalik materjal sisse ja paik, kust väljub loode. 14. Rinnanääre ladinakeelne nimetus mamma Asukoht asub oma alusega IIIVI roide kõrgusel suurel rinnalihasel Ehitus: on ümbritsetud sidekirmega. Näärme keskel ulatub välja rinnanibu, mida ümbritseb pigmenteerunud nibuväli. Nääre koosneb 1520 sagarast, millest lähtuvad piimajuhad. Enne nibusse jõudmist juhad laienevad ja moodustavad piimaurke, siis ahenevad,tungivad nibusse ja avanevad selle tipul. Sagarate vahel ja kogu näärme ümber on rasvkude. Fibroosne sidekude moodustab sagaratevahelisi vaheseinu ja kihne kogu näärme ümber. 15. Munand ladina keeles testis Asend lapikovaalne ploomisuurune paariselund, mis asub munandikotis.
haigustekitajate vastu. Parenhüüm on piima produtseeriv kollakas näärmekude. Imetinäärmeks (gl. Mammaria) nimetatakse imetikeha parenhüümset alaosa, mis on seotud ühe nisajuhaga. Jaguneb imetinäärmesagarateks (lobi glandulae mammariae) ja need omakorda imetinäärmesagarikeks (lobuli glandulae mammariae), imetinäärme lõpposadeks, kus tekib piim, on mikroskoopilised näärmealveoolid. Piimanäärme viimasüsteem: Algab alveolaarjuhadega, jätkudes piimajuhadega (ductus lactiferi). Piimajuhad avanevad piimaurkesse (sinus lactiferi), mis paikneb imetikeha ventraalses osas. Urge on piima kogunemise paigaks ning jaguneb: Näärmeosaks (pars glandularis), mis paikneb imetikehas Nisaosaks (pars papillaris), mis paikneb nisas. Nisaosast saab alguse nisajuha (ductus papillaris), mis lõpeb ventraalselt nisasuudmega (ostium papillare), mida ümbritseb nisasfinkter (m. sphincter papillae), mis väldib piima väljavoolu nisast.
0,5-0,9 kraadi võrra, ilma et see tähendaks infektsiooni. Piima eritust stimuleerib nn neuroendokriinne refleks. Rinnanibus on rohkesti närvilõpmeid, mida lapse imev suu ärritab. Nii see ärritus kui ka pelk lapse nägemine või ta nutu kuulmine stimuleerivad oksütotsiini eritust hüpofüüsi tagasagaras ja prolaktiini produktsiooni eessagaras. Mõlema hormooni sisaldus ema veres suureneb imetamise ajal. Oksütotsiini toimel tõmbuvad piimajuhad kokku ja nii surutakse rinnas olev piim lapse suhu. Imetamisaegne prolaktiini produktsiooni suurenemine simuleerib omakorda rinnanääret valmistama piima järgmise imetamiskorra tarvis. Sünnitusjärgne suguelu ja rasestumise vältimine Sünnitusjärgset suguelu võib esialgu segada valulikkus, eriti kui oli õmblusi, tupelihaste lõtvus ja tupe kuivus. Samuti võib naisel olla vähenenud soov sugueluks, mida tingivad ühelt
Seega menstruatsioonid võivad olla ilma ovulatsioonita, kollaskeha arenemiseta ning ilma endomeetriumi seketoorsete faasita. Tavaliselt normaalne menstruaatsioon koos ovulatsiooniga ja kollaskeha arenemisega toimub hiljemas puberteedis. (Breusenko 2012: 61) Sekundaarsete sootunnuste areng toimub mitte üheaeglaselt. Rindade areng ning häbemekarva kasv toimub enne, kui kaenlaaluste karvade kasv. (Saveljeva 2012: 60) Rind koosneb rasvkoest ja piimanäärmetest. Näärmetest väljuvad piimajuhad, mis moodustavad naha pinnal nibusid. Piimanäärmetes raseduse ja sünnitusjärgses perioodis areneb piima. Piimanäärmete suurust reguleeritakse naissuguhormoonide mõjul. (Eesti Seksuaaltervise Liit 2006) Naise rind kasvab kogu tema elu vältel. Eriti rind hakkab kasvama ja arenema tütarlastel pubereedi eas. Suureneb rinna suurus. Rindade arengut võib jagada 5 etapiks. Esimene etapp: piimanäärmed ei ole palpeeritavad ning ei ole pigmentatsiooni nibu areoolil
kihtide arv jne. Seega tuleb emassuguorganite makro- ja mikroskoopilises pildis arvestada reproduktsiooni- ja innatükli faasidest tingitud erinevusi. 34. Udar Udar tähendab piimanäärmete kogumikku, mis töötab ainult emasloomadel. See on tekkinud naha derivaatidest, aga põhimõtteliselt on see (lisa-) suguorgan, kuna on vajalik järglaste tootmisel. Udar koosneb väliskattest, sidekoest, näärmekoest. Udara osad on nisad ehk imetid. Piimanäärme osad on piimajuhad ja lõpposad alveoolid, kus toimub piima eritamine ehk sekretsioon, mõlemad osad on samuti piima varupaigad. 35. Udara piimajuhad, nisad Nisa – sisaldab kolmesuunalisi lihasekiude. Nisasuudmeid ümbritseb sulgur ja Nisatipul moodustub sfinkter. Nisa ja udara välispind on rikkad närvilõpmete poolest. Viimasüsteem – Piimaalveoolidest algab alveolaarjuhadega viimasüsteem. Alveolaarjuhad jätkuvad piimajuhadena, mis avanevad piima kogmise paikades (udaras näärmeosa, nisas nisaosa) 36
hoolitsemisele ja ka õige ning just sulle sobiva higistamisvastase toote leidmisele. Rinnad armsalt salajane Rindade arengu käivitavad taaskord suguhormoonid. Umbes 10-11-aastasel tüdrukul muutuvad nibud senisest natuke tumedamaks, hellaks ja katsudes valulikuks, ning nibu ümbritsev nibuväli kummub ettepoole. Tiheneb ka nibu ise, nibuvälja ümber võivad ilmuda mõned karvad. Rinnanibu alla koguneb rasvkude ning arenema hakkavad piimanäärmed, millest väljuvad piimajuhad, mis avanevad nibu pinnal asuvate augukestena. Tagantpoolt toetab rindu suur rinnalihas. Veidi lihaskiude on piimanäärme sagarike ümber ja nibuväljas, see annab võimaluse külmast, erutusest või ärritusest kokku tõmbuda. Kasvades võivad su rinnad olla eri suurusega tavaliselt ongi nii, et üks rind kasvab ja areneb kiiremini kui teine ning selles pole midagi ebanormaalset ega muretsemisväärset.
erektsioon - suguti korgaskehad täit. verega, imissioon, friktsioon, orgasm, ejakulatsioon - munandimanusejuhad -> seemnejuhad -> seemnepõiekesed -> eesnääre -> sugutisibulanäärmed -> kusiti -> tupp -> emakas -> munajuha = viljastumine viljast. munarakk -> emakas -> idulane pesastub = rasedus emaka lihaste kokkutõmbed -> tupe lihaste kokkutõmbed = sünnitus imetamine - rinnanääre -> piimajuhad -> piimaurge -> nibu mitteviljast. emaka limaskesta pindmine kiht irdub -> veresooned katkevad -> verejooks emakast = menstruatsioon eripärad: suguti ja kliitori korgaskehad, suguti käsnkeha regul.: testosteroon - sekund. sugutunnused, suguelundite areng, spermide valm.; östrogeenid - stim. rakkude palj. ja kasvu, sekund. sugutunnused; progesteroon - emaka limaskesta sekretsioonifaas, sood. näärmete arengut, valm. ette pinda viljast.
kõrgusel suurel rinnalihasel ja on ümbritsetud sidekirmega. Näärme keskel ulatub välja rinnanibu, mida ümbritseb pigmenteerunud nibuväli. Nääre koosneb 15-20 sagarast, millest lähtuvad piimajuhad. Enne nibusse jõudmist juhad laienevad ja moodustavad piimaurke, siis ahenevad, tungivad nibusse ja avanevad selle tipul. Sagarate vahel ja kogu näärme ümber on rasvkude. Fibroosne sidekude moodustab sagaratevahelisi vaheseinu ja
Üldarsti seisukohast teoreetilise tähendusega võivad riskifaktoriteks olla ka varajane menarhe, hiline menopaus ja lühiaegne laktatsioon (Haagedoorn jt 1994). Rinnavähi vormid Nagu ka eelnevalt mainitud, on naistel kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja rinnavähk see on haigus, mille puhul leitakse rinnakoest rähirakke. Rinnas on 15-20 näärmesagarat (lobulus), mida sidekude üksteisest eraldab. Rinnanibusse suunduvad näärmesagaratest piimajuhad (ductus). (Tigane.) 3 · Kõige sagedasem vorm saab alguse piimajuha limaskesta rakkudest , mida nimetatakse duktaalseks ehk juhatekkeliseks rinnavähiks. 75% rinnavähkidest on duktaalsed. · Näärmesagarikes esinevat vähivormi nimetatakse lobulaarseks. Erinevalt teistest rinnavähi vormidest võib see esineda mõlemas rinnas.
Mis on pildil numbritega tähistatud mehe kuse- ja suguelundite nimetused Numbriga 1 on tähistatud... → kusejuha, Numbriga 2 on tähistatud... → eesnääre, Numbriga 3 on tähistatud... → suguti korgaskeha, Numbriga 4 on tähistatud... → munandimanus 127.Kuidas nimetatakse vereplasma hulka, mida neerud on suutelised minuti jooksul täielikult vabastama mingist ainest? Kliirens 128.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Rinnanääre koosneb sagaratest, millest lähtuvad piimajuhad.*Rinnanäärmele annab poolkera meenutava väliskuju sagarate vahel ja rinnanäärme ümber olev rasvkude. *Lahkliha moodustavad lihased ja fastsiad, mis sulgevad väikevaagna altpoolt. 129.Milline alljärgnevatest kirjeldustest käib kusejuha, milline kusiti kohta? a) Ladina keeles ureter → Kusejuha, b) Ladina keeles urethra → Kusiti, c) Kulgeb neeruvaagnast kusepõieni → Kusejuha, d) Tagab kusepõie tühjendamise → Kusiti 130
Suguti (PENIS) Koosneb 2 sugutikorgaskehast - suguti erektsioon - ja 1 sugutikäsnkehast - kulgeb kusiti Lahkliha (PERINEUM) Asukoht: reite vahele jääv piirkond vaagnaväljapääsu kohas Mehel läbivad seda: kusiti Naisel läbivad seda: kuisti ja tupp Rinnanääre ehk piimanääre (MAMMA): Erilaadselt arenenud nahanääre, mille talitlus on seotud suguelunditeha Areneb suguküpsusperioodil Näärme keskel rinnanibu Piimajuhad Urogenitaaldiafragma ehk kusesuguvahe on vaagnapõhja eesmine osa Vaagnadiafragma ehk vaagnavahe on vaagnapõhja tagumine osa FÜSIOLOOGIA Südame ja vereinge füsioloogia Südame ehitus: 4 kambriline Jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks - vasakuks (arteriaalne) ja paremaks (venoosne); pole omavahel ühendatud Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid Atrioventrikulaarklapid avanevad ainult ühtepidi - kodadelt vatsakeste suunas; kui klapid
valulikkus. Raseduse ajal rinnad suurenevad, piimajuhade süsteem paisub ja tekib uusi sagarikke. Pärast menopausi tõmbub näärmekude kokku, sest rasva osa suurenev, ja rinnad muutuvad vähem tihedaks. (Hickin 2007:150) 8 Rinnanääre koosneb rasvkoest, sidekoest ja näärmekoest. Näärmekude jaguneb 15-20 sagaraks, milles igaühes on 20-40 sagarikku. Näärmesagarikest suunduvad nibusse piimajuhad. Kogu rind, eriti aga rinnanibu ümbrus on rikas vere- ja lümfisoonte poolest. Suurem osa lümfiteedest kulgeb samapoolsesse kaenlaalusesse lümfisõlmede ketti (aksillaarsed lümfisõlmed), väiksem osa suubub rangluu ülemistesse ja alumistesse ning rinnaku kõrval asuvatesse ja rinnasisestesse lümfisõlmedesse. Rinna näärmekoe, piimajuhade ja sagarike kasv ning arenemine on mõjutatud naissuguhormoonide östrogeeni ja progesterooni - poolt. Nende hormoonide tootmine
annaabi.ee 
