Andrea Mantegna Anett Õun 10b · Sündis 1431. · Suri 13. september 1506. · Oli Itaalia vararenessanssi maalikunstnik ja graafik. Elulugu · Sündis peres teise lapsena. · Õpis Padovas, mis on linn Itaalias Veneto maakonnas. · 1460 oli Mantegna Mantovas Ludovico II Gonzaga õukonnakunstnik. · Lõi esimesed freskod. Looming · Montegna maalis monumentaalseid antiikmütoloogia- ja piibliteemalisi seina- ja tahvelmaale. · Teda iseloomustab oskuslik rakursi- ja ruumikäsitlus ning plastiline vorm. · Ta andis edasi antiikaja arhitektuuri ja ornamentikat. · Rakendas realismi. · Inimese käitumises rõhutas Mantegna kangelaslikkust. · Ta kujutas kristlikke kangelasi. · Mantegnal on oluline roll vaselõike väljaarendamises. · Mantegna stiil mõjutas Põhja- Itaalia maalikunsti kuni 1490. aastateni. · Leinav Maaja (1459) · Kartongid Caesari triumfi
kirikukunsti. Saksamaa skulptuuri eritunnuseks oli ülim tõepärasus, kujutati ka inetust. Kirikutesse pandi piiblitegelastele lisaks ka valitsejate ja suurannetajate figuure. Kujutati ka traagilisi sündmusi ja õhkkonda - sõdu, katku laastavat mõju, tuleriitu. Maal Kuna gooti katedraalides oli väga vähe seinapinda, polnud võimalik ka ulatuslikult viljeleda seinamaali. Õisengu saavutas aga klaasimaal - värvilised klaasitükid liideti tinaraamistiku abil vitraazideks, millel kujutati piibliteemalisi kompositsioone. Vitraaze ei käsitletud küll kui maale vaid kui säravamustrilisi seinu mille peamine eesmärk oli erilise valguskeskkonna loomine. Saksamaal muutusid klaasaknad nii suureks et kirikud olid kui klaashooned. Kodakiriku levikualal Saksamaal, Skandinaavias, Itaalias, kus kirikutel polnud suuri aknaid, jäi seinamaal maalikunsti tähtsaimaks haruks. Suurepäraseid teoseid loodi miniatuurmaalis - rikkalikult kaunistati käsikirjalisi piibleid, kroonikaid, luuleraamatuid
Kui Mantegna 17-aastaseks sai, eemaldus ta oma õpetajast, rajades Padovas enda töökoda. Hiljem väitis ta, et ta Francesco oli tema töödest kasu lõiganud ilma, et ta oleks õiguste eest maksnud. 2. Mantegna õppis Padovas, oma kodulinnas. Ta käis läbi Padova ülikooli teadlastega, mis on arvatavasti mõjutanud tema huvi maalikunsti matemaatilisperspektiivsete probleemide vastu.Ta maalis monumentaalseid antiikmütoloogia ja piibliteemalisi seina ja tahvelmaale. Tema kunsti iseloomustas oskuslik rakurs ja ruumikäsitlus ning plastiline vorm. Ta andis diferentseeritult edasi antiikaja arhitektuuri ja ornamentikat ning rakendas realismi, mis oli sellel ajal uudne. Nagu teisedki oma aja kunstnikud, mängis Mantegnagi perspektiiviga, näiteks viis silmapiiri madalale, et suurendada monumentaalsust. Tema maastikud seevastu tunduvad olevat nagu kivist ja metallist
kodulinnas Sansepolcros. Halveneva nägemise tõttu loobus ta 1470. aastal maalimisest. Piero lihtsate vormide ja geomeetrilise kompositsiooni kasutamine mõjutas ka 20. sajandi kunstimaitset. Kuidagi kõle meeleolu õhkub Andrea Mantegna (1431-1506) maalidelt. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Mantegna inimesed on teravajoonelised ja karmid. Maalis monumentaalseid antiikmütoloogia- ja piibliteemalisi seina- ja tahvelmaale. Iseloomulikuks oli oskuslik rakursi- ja ruumilisusekäsitlus ning plastline vorm. Mantegnal on oluline roll ka vaselõike väljaarendamises. Mantegna stiil mõjutas kogu Põhja-Itaalia maalikunsti kuni 1490ndateni, mil suuremat tähtsust hakkas omandama Giovanni Bellini eeskuju. Omamoodi täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti Sandro Botticelli (1447- 1510). Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma oma tööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast
Roomas etendati areenil ka veriseid vaatemänge, trikke loomadega jne. ja sellest arenes hiljem välja tsirkus. Keskaeg Keskajal püsivat ja paikset teatrit polnud kuid esinesid rändnäitlejad (miimid) ja zhonglöörid. Näidendid olid kristlikust liturgiast. Liturgilisi näidendeid mängiti kogu Euroopas, algul olid need ainult preestritele ja kooripoistele, hiljem aga ka lihtrahvale. 10 saj. hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kiriku ees või kirikus piibliteemalisi näitemänge. 13. sajandil osales piiblilugusid kujutavates müsteeriumites ja miraaklites arvukas tegelaskond. Esitati keerulisi lavastusi. Lavaseadmed muutusid ajaga keerukamaks ja võimaldasid isegi 5 maavärinaid edasi anda. Lavastused pidid olema tõetruud, kasutati isegi elus loomi, kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Etendust saatis instrumentaal- või vokaalmuusika. 12-13 saj
Pildil on kujutatud ilmselt perekonda, sest nooremat sorti naine tuleb koos lapsega veski juurest ning suunduvad mehe ja jões pesu peseva vanema naise poole. Maastik oleks nagu voolav. Esile on toodud veski. Sinna on rohkem valgust suunatud, kuid allpool tegutsevad inimesed on jäetud pehmesse pruunjas toonides varju. Hollandi kunstnikule meeldis ka maalida piibliteemalisi maalinguid. Üks on neist ''Püha perekond'', kus ta on kujutanud Maarjat, kuid see võib ka olla noor perenaine, hälli poole kummardub. Ülevalt vasakult nurgast on esile toodud kolm langevat inglit. See toob esile veel rohkem perenaise õrnust.
Keskaeg kestis XIII sajandist XIV sajandini. Kesksel kohal oli Jumal ja kirikud, kes püüdsid kõigi vahenditega levitada ristiusku. Selle tarbeks ehitati uhkeid kirikuid ja tähtsaimaks raamatuks kuulutati piibel. Kunst XII-XVI sajandil levis Euroopas gootistiil, mis tekkis Prantsusmaal koos linnade kasvu ja kuningavõimu tugevnemisega. Õitsengu saavutas klaasimaal. Värvilised klaasitükid liideti tinaraamistiku abil suurteks värvilisteks akendeks (vitraaideks), millel kujutati piibliteemalisi kompositsioone. Suurepäraseid teoseid loodi ka miniatuurmaalis. Piiblid, palveraamatud, kroonikad ja luuleraamatud olid rikkalikult miniatuuridega kaunistatud. Värvid miniatuurmaalidel on selged ja puhtad. Edasi arenes ka raidkunst kujudega kaunistati fassaade ja siseruume. Tänu ümarplastikale olid skulptuurid looduslähedasemad. Muusika Muusika oli väga tähtsal kohal ning kuulus haridussüsteemi. Muusikat käsitleti kui õpetust maailma harmooniast
Seal cõib näha igale kalendrikuule iseloomulikke toimetusi. Eesti kirikud.kõige vanemad P-eestis ja Lääne-Eesti saartel. Eesti kirikud on põhiplaanilt kodakirikud. Maakividest on lõunaeesti. Paekivist on lääne. Valjala kirik-limperg (ehisviil) ja ümaraken.Saaremaa karja kirik (pole kellatorne). Väljast väga lihtne. Kiriks sees väga kummaline laemaal. Seal kirikus eesti kõige kuulsamad gooti stiilis reljeefid. Hulgaliselt piibliteemalisi reljeefe. Lapselikud ja nunnud reljeefid. (kurat oli ka ) Aken on maalitud. Pöide kirik-lagunenud Läänemaal Ridala kirik- torn hilisem.Koeraputka stiilis, tugipost on rõve. Altariruumis päiskivil kristus( nagu hipimees) P- Eesti kirikud Jõelähtme kirik- üks vanemaid kirikuid Tallinna gooti kirikud.-*Oleviste kirik- kõige kõrgem kirik eestis 123,7 m kunagi oli 159 m. Kunagi põhjamaade kõrgeim kirik. Pool basiilika pool kodakirik. *Püha Vaimu kirik- astmeline viil katusel
aastal grupiportreega "Dr Tulpi anatoomia-loeng". Järgnevatel aastatel maalis ta palju oma naist Saskiat, mütoloogilisi või piibliainelisi kompositsioone. Neid teoseid iseloomustab elurõõm, toredusküllus, ja soojad kuldsed toonid ("Danae", "Autoportree Saskiaga"). Pärast naise surma hakkas Rembrandt tegema hiigelsuuri grupiportreesid. 1649. aastal valmis töö "Öine vahtkond", mille mõõtmed on 3,87 X 5,02 m. Rembrandt maalis oma viimastel eluaastatel peamiselt piibliteemalisi maale. Rembrandt oli kuulus ka graafikuna, tema ofortides ja joonistustes näeme samu põhimõtteid mis maalideski - suurt üldistust ja olulise esiletõstmist, enamasti valguse abil. 17. sajandil töötas Hollandis veel palju olustikumaalijaid, kes on tuntud "Väikeste hollandlastena". Tööde formaat on neil väike, maalide meeleolu rahulik, vahel ka kergelt irooniline või humoorikas. Väikeste hollanlaste hulka kuulusid: Gerard Terborch, Jan Steen, Vermeer van Delft, Adriaen van Ostade jt
kasutatakse palju taime motiive. Tartu jaani kirikute botajaanid või midagi sellist on põhjaeuroopa ainulaadne kogu. Puuskulptuuridest kuulsad on kappbaltarid või midagi selle moodi kõlavat asja niguliste ja pühavaimu kirikus. Gooti maal. Kooti katedraalide vähendatud seinapinnad ei võimaldanud viljelda seinamaalil. Õitsengu saavutas hoopis klaasimaal e vitraaz. Värvilised klaasitükid liideti tinaraamistiku abil suurteks värvilisteks akendeks, millel kujutati piibliteemalisi kompositsioone. Vitraazid olid eelkõige valgust läbilaskvad seinad, mitte maalid tavalises mõttes.suurepäraseid toeseid loodi miniatuurmaalis (käsikirjalised piiblid, palveraamatud, kroonikad, luuleraamatud) kõik on rikkalikult miniatuuridega kaunistatud. TÖÖ Bütsantsi kirikukeskus, bütsantsi kultuur, bütsantsi usuelukeskus (hagia sophia katedraal) teada kiriku põhiplaani (kuppelkirikud) tsentraalarhidektuur on sama aga ruumi keskelt on võrdne. Küsimused
piiblistseenid, maastik jne. 17. sajandi esimese poole maalikunstis võib eristada kahte suunda – realistlikku ja idealiseerivat (või klassitsistlikku). ●Vennad le Nain`id (Antoine, Louis, Mathieu) (17. saj. I pool) ● Realistliku suuna esindajad, kelle töid on raske üksteisest eristada – autorluseprobleemid. ● Kujutavad olustikustseene ja talupoegade elu rahulikus, eepilises ja tõetruus laadis; lähenevad žanrilt belgia ja hollandi meistritele. ● Maalivad ka piibliteemalisi teoseid. Louis Le Nain. Talupoegade eine. Pariis, Louvre Peasants at their Cottage Door,1640s Venus at the Forge of Vulcan, 1641 ● Georges de la Tour (1593-1652) ● Samuti realistlikus laadis maalikunstnik, teda nimetatakse kui „küünlavalguse maalijat“. Kujutab üldistava, tasapinnalise vormiga väga ilmekaid tüüpe enamasti küünlavalgel. Kompositsioon on lihtne, figuurid omavahel sidumata ja neid on vähe, detaile vältiv maneer. Georges de la Tour
Tallinna toomkirik, Oleviste kirik. Ainult Itaalia ei võta gooti stiili üle, jäävad romaanile truuks. Käsitöömeistrid tegid nii skulptuure kui maale. Gootis ehitakse kirikuid. Käsikäes töötasid ehitusmeistritega kiviraidurid, kes raiusid välja kõik plastilised ehitusdetailid. Järjest rohkem tuleb kirikusse ümarfiguur plastilisena. Temaatikas toimus suur muutus. Maalikunst: värvilised suured klaasaknad on vitraaz. Kuulub maalikunsti alla. Põhiliselt kujutati piibliteemalisi kompositsioone, kirikud mõjusid klaashoonetena. Itaalias on vitraazi vähe, seal põhiline seinamaal. Suurepäraseid teoseid loodi miniatuurmaalis. Käsitsikirjutatud raamatud kaunistatakse arhitektuursete piltidega. Kujutati gooti katedraale. Ka tarbekunst lähtub arhitektuurivormidest. Kirikuriistadel, mööblil ja igapäevastel tarbeesemetel võib näha tornikesi, teravakaarelist aknakujutist jm arhitektuuridetaile. Naisterõivastuses rõhutati taljet ja dekolteed. Meesterõivaste juurde
aastal grupiportreega "Dr Tulpi anatoomia-loeng". Järgnevatel aastatel maalis ta palju oma naist Saskiat, mütoloogilisi või piibliainelisi kompositsioone. Neid teoseid iseloomustab elurõõm, toredusküllus, ja soojad kuldsed toonid ("Danae", "Autoportree Saskiaga"). Pärast naise surma hakkas Rembrandt tegema hiigelsuuri grupiportreesid. 1649. aastal valmis töö "Öine vahtkond", mille mõõtmed on 3,87 X 5,02 m. Rembrandt maalis oma viimastel eluaastatel peamiselt piibliteemalisi maale. Rembrandt oli kuulus ka graafikuna, tema ofortides ja joonistustes näeme samu põhimõtteid mis maalideski - suurt üldistust ja olulise esiletõstmist, enamasti valguse abil. 17. sajandil töötas Hollandis veel palju olustikumaalijaid, kes on tuntud "Väikeste hollandlastena". Tööde formaat on neil väike, maalide meeleolu rahulik, vahel ka kergelt irooniline või humoorikas. Väikeste hollanlaste hulka kuulusid: Gerard Terborch, Jan Steen, Vermeer van Delft, Adriaen van Ostade jt
annaabi.ee 
