PIHUSED JA NENDE ALALIIGID Pihus Segu, milles üks aine on jaotunud teises n ä i l i s e l t ühtlaselt, aga aineosakesed on suuremad kui päris lahuses. Et jutustada täpsemalt alaliikidest, peame meelde jätma, et pihused koosnevad kahest ainest: PIHUSTUSKESKKOND + PIHUSTUNUD AINE = PIHUS (see kuhu aine pihustatakse) + (aine, mida pihustatakse) = tulemus Pihuste alaliigid jagunevad järgmiselt: EMULSIOON Pihus, mille pihustuskeskkond on vedelik ning selles pihustunud aine samuti vedelik, nt majonees ja kätekreem. Kui tegu on suuremate aineosakestega, lisatakse neile püsivamaks muutmiseks hulka (st nad ei kihistuks nii kiiresti) emulgaatoreid. SUSPENSIOON Pihus, mille pihustuskeskkond on vedelik ning pihustatav aine on tahke aine, nt savine vesi, kohv ja kakao. VAHT Pihus, mille pihustuskeskkond on vedelik ja pihustatav aine on gaas. See tekitabki vahu, mida võime näha näiteks pesupesemise tulemusena. AEROSOOL
* Lahus = Lahustunud aine + lahusti Näited : * Soolvesi = sool + vesi * Suhkruvesi = suhkur + vesi * Jooditektuur = jood + piiritus Selge, püsiv, koosneb üksikutest ioonidest või molekuldest. Osakesed väiksemad kui 10 astmes -7 cm Pihus Osakesed suuremad, kui 10 astmes -7 cm Hägused, ebapüsivad, koosnevad suurematest molekulidest või ioonide kogumikest. Jämepihused Pihustunud aine olek Pihustuskeskkond *Suspensioon Tahke Vedel nt. porivesi *Emulsioon Vedel Vedel nt. õlivesi *Vaht Gaas Vedel, tahke nt. mannavaht / vahukoor *Aerosool Vedel Gaas nt. aevastus/köhimine
REDOKSREAKTSIOON reaktsioon, mille käigus elementide o-a muutub MITTEREDOKSREAKTSIOON reaktsioon, mille käigus elementide o-a ei muutu POLÜMEER aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide lõikudest ISOMEERIA nähtus, mille korral ainetes on samad aatonid ja ühesugune arv samu aatomeid ning erinevad struktuuri poolest (FTW) ALLOTROOPIA nähtus, mille korral üks keemiline element esineb looduses mitme lihtainena PIHUSSÜSTEEM moodustab pihustuskeskkond ja pihustunud aine KORROSIOON metallide hävimine keskkonna toimel REDUTSEERIJA loovutab elektrone OKSÜDEERIJA liidab elektrone PÕLEMINE suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon SÜSIVESINIK süsinikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ained MOOL aine hulga ühik MOLAARMASS ühe mooli osakese mass LAHUSE MASSIPROTSENT näitab, mitu massiosa lahustunud ainet sisaldub sajas massi osas lahuses
40. Mädanemine kõdunemine ohuhapniku osavõtul 41. Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon 42. Nõrk elektrolüüt aine, mille molekulid on lahuses osaliselt jagunenud ioonideks 43. Oskiid hapniku ja mingi keemilise elemendi ühend 44. Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone 45. pH suurus, mis väljndab vesinikioonide sisaldust lahuses 46. Pihus segu, milles üks aine on suhteliselt ühtlaselt pihustunud 47. Pihustuskeskkond aine, või ainete segu, milles mingi teine aine on pihustunud 48. Prooton tuumaosake, positiise laenguga 49. Põlemine suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon 50. Reaktsiooni kiirus reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutus ajaühikus 51. Redustseerja aine, mille osakesed loovutavad elektrone 52. Roiskumine kõdunemine õhuhapniku osavõtuta 53
Gaas Gaasid segunevad Näited: udu, deodorandid, Näited: suits, teineteises rünkpilved kiudpilved Vaht Emulsioon Suspensioon Vedelik Näited: vahukoor, Näited: piim, majonees, Pihustuskeskkond Näited: tint, veri habemeajamisvaht kreemid Geel Tahke vaht Tahke Näited: marmelaad, Tahke Näited: aerogeel, suspensioon
annaabi.ee 
