Tartu Ülikool Matemaatika õpetamine Autor: Sarah Raichmann Juhendaja: Helin Puksand Tartu 2018 Sissejuhatus Käesolev referaat annab ülevaate matemaatika õpetamisest lähtudes selle hetkeolukorrast ning tuleviku perspektiividest. Referaadis on kasutatud Tallinna Ülikooli algõpetuse lektori Sirje Pihi ja matemaatikaõppe uuendusprojekti juhi Lynne McClure'i intervjuud. Sellele lisaks tugineb referaat ajaloolase Martin Halliku ja Tallinna Tehnikaülikooli lektori Jüri Kurvitsa arvamusavaldustele. Milleks on vaja matemaatikat? Lynne McClure on öelnud: ,,Matemaatikat on vaja, et olla enesekindel kodanik". Inimene saab olla enesekindel, kui ta oskab langetada elulisi otsuseid, valida, keda uskuda, keda mitte ning leida lahendusi igapäevastele probleemidele
Õnnistada ametisse vaimulikke. Õnnistada kirikuid, kabeleid ja kelli Pidada pidulikke missasi. 16 sajandiks oli piiskoppe, kes ostsid kokku maid ja maju Pidasid pidusi ja armukesi. Kiriku elu maal Igas Kihelkonnas oli kirik. Selle eest hoolitses preester Kaugematesse kihelkonna paikadesse ehitati kabeleid. selle hoolitses Vikaar Preestri ülesanneteks oli: Usutõdede õpetamine. Ristimine Pihi kuulamine/Pihtimine Iga katoliitlane pidi käima vähemalt aastas korra pihtimas Laulatamine 16 sajandiks oli preestreid, kes olid ahned, rumalad ja omakasu püüdlikud. USUPUHASTUS 16-nendaks sajandiks tekkis 2 erinevat vastasseisu Ilmalik vastasseis (Valitsejad tahtsid saada kiriku maid ja rikkusi.) Vaimulik (Osad vaimulikud tahtsid algkristliku lihtsust.) 31.okt.1517 Martin Luther Algatas usuteemalised vaidlused.
Paraku unustatakse ära, MIKS on pihisaladus: see on selleks, et eksinud inimene, kes oma tegu kahetseb ja on selle võimaluse korral heastanud, saaks oma elu n-ö uuesti alustada. Kui pihti käsitleda sakramendina, siis kuuluvad selle hulka kahetsus, ülestunnistamine, tehtu hüvitamine ja absolutsioon ehk pattude andeksandmine Jumala nimel. See tähendab, et Jumal on sinu teod oma ,,registrist" kustutanud. Järelikult ei tohi neid enam inimeste ette kanda. Pihi juurde kuulub siis ka hingehoidlik vestlus, kus ideaalis pihi vastuvõtja mitte ei näita näpuga, vaid aitab inimesel endal toimunust aru saada, võtta seda õppetunnina, et järgmine kord targem olla. Usalduslik vestlus kui niisugune on uus asi. See on senise määrustiku terminoloogiline nõrkus, sest pihile saab tulla ainult kiriku liige, ja seega määrustikku sõnasõnalt järgides ei ole kaplanil teoreetiliselt mingit vaikimiskohustust. Seepärast on ette
Piiskop oli oma ala vaimulik ja majanduslik valitseja Piiskopi ülesanneteks oli:pidulike missade pidamine,õnnistas kabeleid, 16.sajandiks oli piiskope kes ostsid maid ja maju , pidasid pidusid ja armukesi Usu elu maal Igas kihelkonnas oli kirik Kihelkonna eest hoolitses preester Kaugematesse kihelkonna paikadesse ehitati kabeleid. 08.01.2012 Kabeli eest hoolitses vikaar. Preestri ülesanneteks oli : -ristimine , laulatamine , matmine , usu tõdede õpetamine,pihi kuulamine Usupuhastus 16.saj oli preestreid kes olid rumalad , ahned ja omakasupüüdlikud. 16.saj tekkis kaks vastas seisu katoliku kirikuga 1) Ilmalik valitsejad tahtsida saada kiriku maid ja rikkusi.2)Vaimulik 31.okt 1517 algatas M.Luther usupuhastuse. Usupuhstuse ideed jõudsid Eestisse kiiresti 1523 tulid Tartusse Lutheri õpilased. Uusi ideid toetasid linnarahvas , osa talupoegi ja osa mõisnike. Vastu olid ordumeister , piiskopid , kloostrid. 16.01.2013 Vene-Liivi sõda 1558-1583
Jelena juba teab, et doktor Sonjat ei armasta, ent küsib seda doktorilt põhimõtte pärast ikkagi ning vastus oli nagu arvata oligi. Doktor seletab Jelenale oma maalist, ent tool on peas hoopis mingid muud mõtted. Doktori ülekuulamisega ühele poole saadud, taipab Astrov midagi ning hakkab räigelt Jelenale külge lööma ning räägib, et ta käib seal nii tihti tegelikult just nimelt tema tõttu, et ta armastab teda. Võtab tal pihi ümbert kinni ning üritab suudelda. Jelena puikleb vastu ning on räigelt pahane tema peale. Sisse astub Vanja ning doktor põgeneb. Jelena palub teda, et ta korraldaks talle ning professorile kõik ärasõiduks vajalikud korraldused kohe tänase päeva jooksul ära. Professor on kokku kutsunud kõik inimesed, et midagi suurt teatavaks teha. Räägib siis, et tahab mõisa maha müüa ning selle raha eest Soome elama minna. Vanja läheb otsemaid konflikti, sest ta tunneb end
pikemas perspektiivis mulle halvasti mõjuma hakata. Tean, et mu toitumusharjumus on ka väga ''seinast seina''. Mingi hetk tuleb mulle pähe, et tahan tervislikult toituma hakata, ostan endale selleks idusid, sojahelbeid jms. Heal juhul see 2 nädalat kestab, kuid siis olen jälle varasema söömisharjumuse juures tagasi, sest ma ei suuda end hoida tagasi söömast neid asju, mis mulle tõsiselt maitsevad. See pole ju mingi elu, kui peab koguaeg mõõdurihmaga endal pihi ümber käima. Mul on väga korrapäratu söömisharjumus, kuid ise olen antud hetkel sellega veel rahul. Vett ma ei tarbinud sel nädalal pea üldse, võimalik et hambaid pestes paar piiska läks kõrist alla, kuid see oli ka kõik, sest mulle meeldib kõiki muid jooke juua. Ja antud nädalal sain just taskuraha kätte, nii et sain lubada endale midagi muud peale vee. 12 Kokkuvõte Seda uurimustööd oli üpriski huvitav teha
.., Vnn, mis on saadud antud piirkonna D jaotamisel osadeks si mitmel erineval viisil. Oletame, et osapiirkonna si maksimaalne läbimõõt läheneb nullule, kui nk. Siis ositab õigeks järgmine väide: kui funktsioon z=f(x,y) on kinnises piirkonnas D pidev, siis integraalsummade jadal leidub osapiirkondade s i maksimaalse läbimõõdu nullile lähenemisel ja n lõpmatul kasvamisel piirväärtus, mis on üks ja sama iga jada pihi, s.t. ta ei sõltu piirkonna D osapiirkondadeks si jaotamise viisist ega punkti Pi valikust piirkonnas si. Tähistame osapiirkondade si maksimaalset läbimõõtu sümboliga , s.t. Piirväärtust nim. funktsiooni z=f(x,y) kahekordseks integraaliks üle piirkonna D ja tähistatakse sümboliga Piirkonda D nim. integreerimispiirkonnaks.
allutamisega oludele. Jesuiidid pidasid oma ülesandeks maksimaalset mugandumist ilma ja inimestega ja sellepärast ei olnud mingi teo kaheldamatut lubamatuset nende jaoks olemaski. Nagu ei olnud nende jaoks olemas ka üldkehtivaid kõlblusmaksiime. Keskaegne teoloogoline kasuistika eristas ,,surmapatte" ja ,,andestatavaid patte". Lubatu ja lubamatu vahelise piiri ähmastamisega muutsid jesuiidid kõik ,,surmapatud" ja ilmalikud kuriteod ,,andestavateks pattudeks".sellel rajanes leebe pihi praktika, mis Pascvali sõnade järgi tõi jesuiitide pihitooli ,,karjakaupa kombelõtvu inimesi". Tõenäolite arvamuste õpetust kiitsid kasuistid taevani. Nad väitsid, et iga vähegi autoriteetne õpetlane võib oma arvamust muuta tõenäoliseks, kui kirik vastu ei ole ega seda hukka ei mõista. Iga inimene võib sellest ,,arvamuste aardelaekast" igaks elupuhuks oma maitse järgi valida mugava ja kasuliku arvamuse. Iga klassi ja seisuse jaoks lõid kasuistid
selle Püha Peetruse kiriku mahapõletada" Pärimuse kohaselt lõi 33-aastane Martin Luther 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksel 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelde tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levis. Oma osa sellest etendas sakslaste toonane religioonsus, ka renessansi mõju polnud siin niis suur kui Itaalias. Tollasel Saksamaal oli igasugune vaimulik kirjandus au sees. Hulgaliselt ilmus pihi-, missa-ja troostiraamatuid, esindatud oli isegi selline raamatuliik nagu surivoodikirjandus. Nõnda jätkus ka Lutheri teesidel piisavalt lugejaid. Martin Luther Katoliku kirik ja usupuhastus Eestis Kirikukorraldus Eesti alal. Kui XIII sajandil algul alustati ristisõda Läänemere idarannikul elavate rahvaste vastu, oli katoliku kiriku organisatsioon juba ligi tuhat aastat vana. Selle võimuredeli tippudel oli kujunenud traditsioonilised huvid ilmalike asjade vastu, k.a
vabam voli toimetada, sest Prantsusmaal, Inglismaal ja Hispaanias oli paavstivõim sunnitud tugevnevale kuningavõimule mööndusi tegema. Lutheri teesid leidsid kogu Saksamaal väga suurt vastukaja. Oma osa etendas selles sakslaste loomupärane religioossus. Pühakute ja reliikviate kultuses ületasid sakslased teisi Euroopa rahvaid. 13 Ka vaimulikul kirjandusel oli tollasel Saksamaal suur mõju. Hulgaliselt ilmus pihi, missa ja troostiraamatuid. Esindatud oli isegi niisugune raamatuliik nagu surivoodikirjandus. Nõnda jätkus ka Lutheri teesidel piisavalt lugejaid. Tähtsamad reformatsiooniga seotud isikud Martin Luther, Leo X, J. Bugenhagen, P. Melanchton, Friedrich Tark, Karl V. Saksa talurahvasõda 15241525, mille tuumikala ulatus Schwarzwaldist Tüüringini.
ta osutus mu teenriks. Tahad teada, mis ma kirja panin? Vaid karmi vannutuse kuningalt: et Inglismaa on ustav läänimaa, et rahu nisupärg bla-bla-bla-bla... Siis, niipea kui on teada kirja sisu, ta toojad ilma pika jututa sealsamas hukataks ning aegagi ei jäetaks pihi jaoks. See tähendab, et Rosencrantz ja Guildenstern on surnud. HORATIO: Te kaotate selle kihlveo, prints. HAMLET: Ma ei usu. Ma olen viimasel ajal pidevalt harjutanud. Ma vidan, sest tingimused pole võrdsed. Kuningas mängib minu peale, mulle on kolm punkti ette antud. HORATIO: Ma lähen neile vastu ja ütlen, et te pole vormis. HAMLET: Ei midagi sarnast. Me trotsime endeid. Ka varblase
rahvaste kujutamine ühte sulama paganate kuvandina, mille keskseks jooneks ebausukommete harrastamise kõrval sõjakus ja metsikus. See pidi õigustama nendele maadele sooritatud sõjaretki. Läänemere idarannik oli saksa ja taani jaoks kui paganlik vöönd. Ristimine oli õigusakt, mis allutas inimese kiriklikule distsipliinile, mille osaks olid kirikukoormised. Inimese tõeline, sisemine pöördumine pidi ristimisaktile järgnema, seda igapäevases hinehoiutöö, jutluste kuulamise ja pihi läbi. Ristisõjaloo allikad ei kõnele mitte kristlaste ristitute puudumisest eestlaste seas, vaid kirikliku võimu puudumisest eestlaste, lätlaste ja liivlaste maal. Kristlikud misjonärid ei eitanud paganlike ebajumalaid, vaid neid kutsuti kuraditeks ja deemoniteks. Hinnangud vallutusloole kui XVIIIXX saj poliitika kajastus- 18.-19. saj lõpu publitsistikas on juttu, kuidas vallutuse üheks vahetuks tulemuseks oli siinsete rahvaste pärisorjus
loomupärane religioossus. Renessansi mõju polnud siin nii suur kui Itaalias. Pühakute ja reliikviate kultuses ületasid sakslased teisi Euroopa rahvaid. Nii oli Saksi kuurvürsti Friedrich Targa valduses väidetavalt 19 tuhat mitmesugust reliikviat: killud Jeesuslapse sõimest, pisut Petlema lauda õlgi, tükikesi Jeesuse okaskroonist ning patukustutuskirju kaheks miljoniks aastaks. Ka vaimulikul kirjandusel oli tollasel Saksamaal väga suur mõju. Hulgaliselt ilmus pihi-, missa- ja troostiraamatuid. Esindatud oli isegi selline raamatuliik nagu surivoodikirjandus. Nõnda jätkus ka Lutheri teesidel piisavalt lugejaskonda. Aprillis 1518 esines Martin Luther Heidelbergis ordukapiitli ees, pälvides nooremate vaimulike vaimustava poolehoiu. Juunis-juulis 1519 pidas Luther Leipzigis dispuudi teoloogiaprofessor Johann Eckiga, eitades usuallikatena paavstlikku primaati, kirikutraditsiooni ning kirikukogude (kontsiilide) otsuseid
näinud, hakkas otsekohe kogema üksiku ilmutuse laostavat ning skismaatilist efekti. Kohe, kui dogmaatiline ,,tara" oli maha murtud ning rituaal oma autoriteedi kaotanud, pidi inimene vastu astuma oma seesmisele kogemusele ilma dogma ning rituaali kaitse ning juhtimiseta. Need kujutavad enesest nii kristliku kui paganliku usulise kogemuse kvintessentsi. Protestantism on põhijoontes kaotanud kõik traditsioonilise kristluse paremad varjundid: missa, pihi, suurema osa liturgiast ning preesterkonna järelvaatliku funktsiooni." (JUNG 1977:21) Jung lisab juurde, et vahetu kogemuse suurenemisest tulenev energia suundus uutele radadele, tuues Õhtumaal esile enneolematu teaduslik-tehnilise progressi, kuid ka näiteks suuremad sõjaohvrid. Seega võib järeldada, et Jungi silmis pole dogmadel mitte niivõrd normatiivne roll, kuivõrd nad kujutavad enesest omalaadset ,,alajaama" numinoosse ,,ülepinge" vältimiseks. Siis on muidugi
annaabi.ee 
