See väljendus nii riietuses kui ka soengutes. · Moes olid väikesed kleidid, mis rõhutasid keskkohta ja oli suhteliselt lühikesed. · 1974 tulid moodi ka trikood ja liibukad. Need jäid moe tahaplaanile aastakümnendi lõpuni ja siis 80ndatel said need väga moodsaks. · Pükskostüüm oli ka väga moes, öeldi, et nö üks riideese on lihtsam ja, et see rõhutab kõiki õigeid kehaosi. · Teksased olid ikka veel moes, need olid tavaliselt kõrge pihaga ja alt natuke laienevad. · Glamuur oli ka suureks mõjutajaks moes, naised kandsid riided, mis olid kivikestega kaunistatud. · Mehed kandsid ülikondi ja alt laienevaid pükse, mis olid samamoodi kivikestega kaunistatud. · Juukseid kanti pikalt lahti ja enamasti olid need keskelt lahku. · Päeval eelistasid naised kanda naturaalset meiki, see eest dikodel ei hoidnud nad millegagi tagasi.
seinad kaetud suurte pannoodega, mida eraldasid liistud 2.Liistudest hargnes ebasümmeetriline 3.õrn ja kapriisne ornamentika, mille motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed 4.Heledad toonid 5.Intiimne ja võluv 6.Mööbel lainjate joontega. Mood 1.barrokilik laad 2.meestemood naiselik (kõrgete kontsadega kimgad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, parukad ja meigitud nägu). 3.Naised kandsid parukaid, puhvis kleite ülipeenikeseks kokkunööritud pihaga. Skulptuur 1.Levib pilastika 2.mütoloogilised stseenid 3.olmetseenid. Maalikunst 1.armastustemaatika 2.õrnad värvitoonid 3.mänglev kompositsioon 4.õhuline ja peen pintslitöö. KLASSITSISM Tunnused välisarhidektuuris 1.lihtsus, rangus, reeglipärasus 2.ümarkaar ja kuppelehitised 3.järgisid antiikkujusid 4.üle 2-korruse ulatuvad sambad ja sammaspastikud Tunnused sisearhidektuuris 1.sümmeetrilised motiivid 2.ornamentika vana-Kreekast ja Roomast, nt hammaslõige 3
13.sajandi alguses muutus rõiva mood. Kleidid olid läbilõigatava pihaga, mis rõhutasid piha joont. Meeste särgid olid lühemad ja varukad kitsamad. Jalad kaeti sääristega mis olid pikad ja puusadeni ulatuvad. Need õmmeldi kahest riidetükist kokku ja kinnitati vööle. 14. sajandil muutusid kleidid alt laiemaks ja meeste rõivad veelgi kitsamaks. Hakati kandama liibuvaid pükse ning lühikeste hõlmadega kuubesid. Sajandi lõpus muutus trendikaks kanda väga pikkade käistega rüüd
Peenenes tundeelu ning väga palju oli kergemeelseid armusuhteid Muutused 18.saj kunstis Kunsti eesmärgiks oli olla meelelahutaja, esile tooma elu mõnud ning aitama unustada mured. Louis XIV soovis et kunst oleks vabam ning Rõõmsameelsem Mood · püüdis meest näidata massiivse, sõjaka ja · naised kandsid parukat, heledad siidkleidid olid tugevana kokkunööritud pihaga ja suureks puhvitud seelikuosaga · meestemood naiselik : kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja mingitud nägu Rokokoostiili sisekujundus · Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, · Sageli kasutati merekarbi poolmikku meenutavat
9 Populaarseks muutusid valmisrõivad odavad ning jäigast kangast, mida leidus trükitehnika edusammude tõttu ka mustrilisi10. Kleidi kinnitamisel asendati haagid tõmblukkudega, muutes riietumise kordades kiiremaks. Väljaminekuks oli tarvis linnakleiti. Kleitide lõiked olid klassikalised, toonid ühevärvilised või minimaalse mustriga ning materjalideks kasutati siidi või viskoosset kreppi (vt lisa 4 ja 5). Õhtukleitide lõiked olid sel kümnendil kõige naiselikumad peenikese pihaga, õhulisest riidest ning kaunilt langevad. Mängiti ka selliste lisamotiividega nagu tikandid, dekoreeritud nööbid, lipsud, nahk ja muu. Selle ajastu kehaideaaliks oli peen piht ja kitsas puus, mille saavutamiseks kasutati kraesid, sitsi ning õlapatju11. Esmakordselt reklaamiti Hollywoodis staaride seljas trikoosid (vt joonis 10). Reklaaminduses kujutati inimesi ebaproportsionaalselt, umbes kolm korda pikema ja kõhnemana kui tegelikult. Keha taoline paljastamine oli rahva
jämedakoelisemast kangast kasutati, seda madalamal sotsiaalsel positsioonil kandja oli. Siid- ja puuvillakangast kehakatteid said lubada väga jõukad linlased, nõela- ja niplispitsi tehnikas äärepitsi kasutati alussärkidel. Ja nüüd natuke lähemalt mõnest riideesemest. 2 Pikk sirglõikeline särk: Kõige omasem riideese varasemale keskajale. Kleidid: 13.sajandi alguses rõivamood muutus. Läbilõigatava pihaga kleidid rõhutasid piha peenust. Meeste särgid lühenesid ja varrukad kitsenesid. Jalad kaeti sääristega - kahest riidetükist õmmeldud pikkade, puusadeni ulatuvate riidetükkidega, mis vööle kinnitati. 14. sajandil muutusid naiste kleidid alt laiemaks ning meeste rõivad kitsamaks ja napimaks, kandma hakati lühikeste hõlmadega kuubesid ja liibuvaid pükse. 14. sajandi lõpus muutus trendiks kanda ülipikkade käistega rüüd, meeste kuued lühenesid veelgi ja nad hakkasid kandma
Saj keskpaigaks oli idarannikul 13 inglise kolooniat, pöhjapool levisid farmid, löunas puuvilla- ja tubakaistandused Mood Louis XIV ajal-siid,samet,pitsid,höbe- ja kuldtikandid,pövpüksid,suurejooneline,kaunistuspaelad,siidsukad,lehvikud,kindad,vägevad körged parukad,vest, mundrikuub, söjaväevormist lähtuv,kitsas pihik,slepp Mood Louis XV ajal-siid,naiselik,röhutas pihakohta, parukad madalad, kaunistati siidlehviga,örnades pastelltoonides,ülilaiad seelikud, keskelt kinninööritud pihaga,valgeks puudertatud näod,lehvid,lindid,pärlid,kalliskivid,körged soengud naistel, töelised kunstiteosed
(tõmmu tüdruk, tema järgi ka tänava nimi, kus elab Laasik) 32. Johanson 8ndast klassist, narr, trügib esinema, 15. a, veidrik, näolt igirahulik naeratav prillitatud, kõhnuke, peene kaelaga, salmide peale annet, terav keel 33. Aabel 7. a, Tooderi poeg 34. Paljasjalgne Tõnisson pikk pruun rüü, buda munk, punane habe, aasta läbi paljapäi ja paljajalu 35. Brita peene pihaga, Kodunduskeskkooli 10. klassist, papa advokaat, mamma naisteajakirja toimetaja, üleoleva näoga, ruugejuukseline, Kristjani pruut
ümarik ja õhetav nägu, peenike kael, heleblond juus, ilus loomulik lokk (liiga lühikesed.. (lk 81), lemmikinstrument flööt, õpib neljandat aastat, tumepruunid silmad Johanson 8ndast klassist, narr, trügib esinema, 15. a, veidrik, näolt igirahulik naeratav prillitatud, kõhnuke, peene kaelaga, salmide peale annet, terav keel Aabel 7. a, Tooderi poeg Paljasjalgne Tõnisson pikk pruun rüü, buda munk, punane habe, aasta läbi paljapäi ja paljajalu Brita peene pihaga, Kodunduskeskkooli 10. klassist, papa advokaat, mamma naisteajakirja toimetaja, üleoleva näoga, ruugejuukseline, Kristjani pruut Tiia felixi pruut, nohune Maila Jaurami pruut, mustlase moodi, tuntud advokaadi ja näitlejanna tütar Suur-Tiia Jussi pruut, kohvikuomaniku tütar Renate Maila klassiõde, isa on pudupoodnik Doktor Friedrich Kappel kunagine riigivanem F. Kappel Junior - Dr. F. Kappeli poeg, kunagine Wikmani õpilane, kaalub nüüd umb
hiinatsemine. Barokiaegne raske mööbel asendus lainjate piirjoontega kergete toolidega jms, mis võimaldasid isegi lodevat istumist. Moest läks nö sõjakas ja tugev mehe riietus, rokokoo riietusstiili võib isegi naiselikuks nimetada. Meestel: kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge parukas, mingitud nägu. Naistel: kõrged parukad(rohkelt kaunistatud), heledast siidist kleidid ülipeenikeseks kokkunööritud pihaga ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga(krinoliinkleidid). Skulptuuris muutusid baroklikud jõulised vormid pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks. E. BOUCHARDON - ,,Amor endale Heraklese nuiast vibu tegemas". Levib (portselanist) pisiplastika, kujutatakse enamasti lõbutsevaid nümfe ja faune, nt CLODION. Maalikunstis muutusid valitsevaks
võib üsna segadusse sattuda ja ei leia seda nii kergesti, sest nimi ei ole märgatav väljast. 2.2 Kohviku sisene kvaliteet Kohviku alumine korrus oli hubane ja vana moodsa interjööriga, teine korrus tundus pigem tühi ja mahajäetud kohana. Alumisel korrusel eriti palju istumise kohti ei ole. Teenindajatel olid valged puhtad särgid ja enda garderoobist pärit mustad püksid - meesteenindajal kulunud mustad püksid ja naisteeindajal kõrge pihaga mustad teksad. Muusika oli kohvikus vaikne ning inimeste vestlused summutasid selle ära. Kohvik iseenesest oli hubane, aga häirivaks osutus see, et teenindajad jätsid baarileti peale musti klaase ja tasse, mis nad laudadest tõid, istusime täpselt baari leti vastas. Samuti ka sampanja küüler, mis jäigi sinna letile terve meie külastuse ajaks. Ilus oli vaadata, et kohvikus oli värskeid lilli letil aga need olid joogi klaasidesse pandud, kui need oleks vaasis olnud oleks see rohkem
Krae on maha pööratud. Käiste alläärde õmmeldi pits, käistealane kaunistati harilikult rikkaliku tikandivööndiga. Käiste pihaosa on tekkinud kahekordselt kokku murtud riidelaiast, millest üks pool moodustab esi-, teine seljaosa. Seega on käised ilma õlaõmblusteta. Õlgadele on valge linase niidiga eesnõelapistes kinnitatud õlalapid, mis on õmmeldud ühekordsest riidest. Kaelaava äär on tihedalt kurrutatud. Krae on täisnurkne, tehtud kahekordsest riidest. Varrukad on pihaga ühendatud sirgjooneliselt täisnurga all. Kaenla alla on õmmeldud nelinurksed kaenlalapid. Varrukad on õla kohal volditud, suus kurrutatud. Käistealasel on 8 cm laiune musta villase lõnga ja punakasroosa linase niidiga tikitud madal-, vars-, võrk-, sämp- ja täitepistes lillkiri. Tikandile on valge linase niidiga kinnitatud 1 cm laiuse läbimõõduga vasklitrid. Õlalappidele on musta villase lõngaga õmmeldud madal- ja varspistes lookleva varre motiiv koos lehekestega
Kas need ideed vastavad postmodernismi ideedele riietuses? Ajast aega on mina ideaal selline, nagu Vanas- Kreekas ja Vanas- Roomas, kus füüsis on au sees. Selleks tehti harjutusi, saadi kuldlõikeline keha ning sellele lisandus vaimsus. Mina- ideaal (vana R/Kr)- toetub ideaalsele kehale, teravusele mõtlemises ja hoolitsusele oma välimuse eest. Teine ideaal- põhjamaade kangelane (nagu kalevipoeg). Laiade õlgadega, heledapäine, särasilmne, peene pihaga jne. Kolmas kangelastüüp, kuhu mina- ideaalid jagada: rüütlid. Õrna hingega, armastus laulu ja luule vastu, naise ja laste aitamine, peab olema teatud feminiinsete tunnustega. Valmis olema selleks, et õpetatakse teda sõdima, sõimlema, ettearvamatu ja dominantne olema. 10. loeng. Suhted. Mis on suhted? (minu arvamus) See hõlmab vastastikust usaldamist, tundmist/teadmist, teistega kommunikatsioonis olemist, läbisaamist, suhtlemisvajadust.
Poisid kastiga tagasi jõudnud, saatis direktor Indreku sinna tuppa, kust alguses oli kostnud kõnelus ja naer. Kaasa andis ta temale mõne saksakeelse sõna ukse vahelt, ilma et ise oleks tuppa astunud, nagu oleks see talle keelatud. Toas laua ääres istus kaks härrat, samad, kellega direktor õhtusöögil oli rääkinud. Üks neist oli masindatud peaga, puhtaks aetud loperguse näoga, rõugearmiline, tugeva pihaga, pelgliku või salaliku pilguga, teine -- kollakate vuntsidega, punaste huultega, mahedate hallide silmadega, üle pea soetud juustega, mis nagu pisut kähardusid. Esimene hallis, teine mustas. Nad asusid teine teisel pool lauda, mis polnud põrmugi viisakam kui vallamaja laud, kus peal Indrek oli kirjutanud. Toas leiduvad toolid olid veel räbalamadki kui vallamaja omad. Ühes seinas asuval lihtsal puuvoodil oli kodukootud villane triibuline vaip peal. Ainuke, mille Indrek leidis
Kes siis Villule pilgu heitis, see ei läinud temast sõna lausumata mööda; kes Villuga kord lõbusa sõna oli vahetanud, selle meel läks rõõmsaks, ja kes Villuga kord rõõmus oli 190 olnud, see jäi tema sõbraks igavesti. Talupojad kogunesid trobikondade kaupa sepapaja ümber, oma suguvenna õnnelikku põlve imetlema ja tema imelikke sõnumeid võõrastest maadest ning rahvastest kuulama. Aga ka suured saksad jäid mööda sõites seisatama j» mõnigi peene pihaga rüütli-preili unustas tema pärast hädaohu, mis kallitele l^uubedele lendavate sädemete poolt ähvardas. Ühe sõnumi järgi olevat koguni komtuuri vennatütar, kui ta seppa esimest korda silmitsenud, järgmisel ööl niisugust unenägu näinud, et kui ta seda oma pihiisale üles tunnistanud, see auline isand väga tõsiselt pead olevat raputanud. Kui lõpuks veel nimetame, et sepp Villu poissmees või koguni vanapoiss oli -- kui kolmekümne
annaabi.ee 
