koos täisratsioonilise segasööda tehnoloogiaga. Jõusöödaautomaatide kasutamise eesmärgiks on jõu- ja mineraalsöötade (söödalisandite) täpne ja selekteeritud (lisa)söötmine. Jõusöödaautomaatide kasutamise eelduseks on loomade automaatse identifitseerimissüsteemi (transpondrid või respondrid) olemasolu. 7. Veiste jootmine. Puhas joogivesi peab veistele olema alati vabalt kättesaadav. Jooturi tüübi valik sõltub pidamisviisist ja pidamiskeskkonna temperatuurist. Loomade lõaspidamisel kasutatakse peamiselt individuaaljootureid ning vabapidamisel kas individuaal- või grupijootureid. Vee sügavus jooturis peab olema vähemalt 60...70 mm. Jooturi ülemine serv peab joogivee nivoost olema 50... 100 mm võrra kõrgemal. Vabapidamise korral on avatud jooturi ülemise serva kõrgus lehma seisutasapinnast mõõdetuna maksimaalselt 850 mm. Lõaspidamise korral peab kahe looma kohta olema vähemalt üks jootur,
Villa läiget tuleb hinnata pestud villal, sest rasuhigi suurendab villa läiget. Ilusa läikega tooted sädelevad päevavalguses ning käega katsudes on nad tuntavad pehmetena. Taimsete jääkide protsendi arvutamiseks kaalutakse nii pestud villaproov kui taimsed lisandid selles ning arvutatakse nende osakaal protsentides pestud villaproovi massist. Loomulikult on taimsete jääkide hulk villas seotud eelkõige karjamaade olukorraga (takjad), kuid on seotud ka pidamisviisist (milliseid söödasõimed), söötmisest (milliseid söötasid kasutatakse), villasäugu tüübist (kas kinnine või lahtine säuk) jt. vähem olulistest teguritest. Taimsete jääkide hulk pestud villas on oluline seetõttu, et villa töötlemisel nende lisandite hulk küll väheneb, kuid nad jäävad ikkagi kedratud lõnga sisse. Villa mahutavus- spetsiifilist mahtu teatud puhta villa massi kohta (cm3/g) ja see väljendub villkarvade erinevas mahu
Tiigid täidetakse veega paar päeva enne vastsete tiiki toomist. Väetada. Tõkestada röövkalade sisse sattumist. Kahe- ja kolmesuviste kalade kasvatamiseks sobivad suuremad tiigid, sügavus 1,5-1,6 m. Asustatakse 25-35 g nii kiiresti kui võimalik, et saaksid esimesel võimalusel pärast talvitumist toituma hakata. Asustustihedus 1+ 2000-3000 tk ha. 2+ 600- 1000 tk/ha. 11) SÖÖTMINE Karpkala toidu võivad olenevalt pidamisviisist moodustada 1.Tiigi looduslik toidubaas peamiselt selgrootud põhjaloomad 2.Vili (nisu, oder, mais). 3. Granuleeritud jõusööt Söödakoefitsent iseloomustab sööda kulu kala juurdekasvu ühikule (hinnatakse kg-des 1 kg juurdekasvu kohta).On söödati erinev.Teravilja söödakoef. 4-5, maisil 4, jõusöödal 1-2.Mõjutab suvine veetemperatuur ja kalade asustustihedus.
kuigi on küllaltki jämedakiuline. Säsikihti omavate villkarvade hulk protsentides e. villaku medullatsiooni protsent on samuti lõpptoote kvaliteeti määrav näitaja .Taimsete jääkide protsendi arvutamiseks kaalutakse nii pestud villaproov kui taim-sed lisandid selles ning arvutatakse nende osakaal protsentides pestud villaproovi massist. Loomulikult on taimsete jääkide hulk villas seotud eelkõige karjamaade olukorraga (takjad), kuid on seotud ka pidamisviisist (milliseid söödasõimed), söötmisest (milliseid söötasid kasutatakse), villasäugu tüübist (kas kinnine või lahtine säuk) jt. vähem olulistest teguritest. Taimsete jääkide hulk pestud villas on oluline seetõttu, et villa töötlemisel nende lisandite hulk küll väheneb, kuid nad jäävad ikkagi kedratud lõnga sisse. Kui rohkete taimsete lisanditega lõnga kudumismasinatel kasutada, katkeb lõng sageli. Samuti
Müra. Intensiivsest seakasvatusest pärinev müra võib osutuda probleemiks, kui sigalad asu- vad elurajoonide läheduses. Sigala siseselt võib pidev kõrge müratase vähendada sigade heaolu ning põhjustada toodangutaseme langust, samuti mõjuda negatiivselt personali tervi- sele. Seetõttu on mõistlik määrata sigala sektsioonides müratase. Müra teke sigalates lähtub: loomadest (liikumine, häälitsemine vms), lauda konstruktsioonist, pidamisviisist (ventilatsiooniseadmed vms), söötmisest (söötade segamine, -jaotamine), sõnniku käitlemisest (sõnniku eemaldamise seadmed). Sigade pidamise ruumis või ehitises tuleb vältida pidevat mürataset, mis ületab 85dBa. samuti ei tohi tekitada äkilist müra. Valju müra tekitavad mehhanismid, nagu söödaveski, tuleks paigutada nii, et selle töötamine sigu ei häiri. Süsinikoksiid (CO) (vingugaas) on värvuseta ja lõhnata mürgine õhust kergem gaas. Tekib
susega (kuni 50 luksi). Müra. Intensiivsest seakasvatusest pärinev müra võib osutuda probleemiks, kui sigalad asuvad elurajoonide läheduses. Sigala siseselt võib pidev kõrge müratase vähendada sigade heaolu ning põhjustada toodangutaseme langust, samuti mõjuda negatiivselt personali tervisele. Seetõttu on mõistlik määrata sigala sektsioonides müratase. Müra teke sigalates lähtub: loomadest (liikumine, häälitsemine vms), lauda konstruktsioonist, pidamisviisist (ventilatsiooniseadmed vms), söötmisest (söötade segamine, -jaotamine), sõnniku käitlemisest (sõnniku eemaldamise seadmed). Sigade pidamise ruumis või ehitises tuleb vältida pidevat mürataset, mis ületab 85dBa. samuti ei tohi tekitada äkilist müra. Valju müra tekitavad mehhanismid, nagu söödaveski, tuleks paigutada nii, et selle töötamine sigu ei häiri. Süsinikoksiid (CO) (vingugaas) on värvuseta ja lõhnata mürgine õhust kergem gaas.
Asustustihedus kevadel 30 000 50 000 tk/ha vastseid. Tiigid täidetakse veega paar päeva enne vastsete tiiki toomist. Väetada. Tõkestada röövkalade sisse sattumist. *Kahe- ja kolmesuviste kalade kasvatamiseks sobivad suuremad tiigid, sügavus 1,5-1,6 m. Asustatakse 25-35 g nii kiiresti kui võimalik, et saaksid esimesel võimalusel pärast talvitumist toituma hakata. Asustustihedus 1+ 2000-3000 tk ha. 2+ 600-1000 tk/ha. Söötmine ja kasv Karpkala toidu võivad olenevalt pidamisviisist moodustada 1.Tiigi looduslik toidubaas peamiselt selgrootud põhjaloomad 2.Vili (nisu, oder, mais). 3. Granuleeritud jõusööt Söödakoefitsient *Iseloomustab sööda kulu kala juurdekasvu ühikule (hinnatakse kg-des 1 kg juurdekasvu kohta). *Teravilja söödakoef. 4-5, maisil 4, jõusöödal 1-2. *Mõjutab suvine veetemperatuur ja kalade asustustihedus. Karpkalade söödad *Maimuperioodil looduslik sööt kuni 100 g-ni täisväärtuslik jõusööt.
pärast talvitumist toituma hakata. Asustustihedus 1+ 2000- 3000 tk ha. 2+ 600-1000 tk/ha. 124 Söötmine Karpkalade söödad Maimuperioodil looduslik sööt kuni 100 g-ni täisväärtuslik jõusööt. Vanematele (1+ ja 2+) sobivad peaaegu kõik teraviljad (nisu, oder ja mais) , loodusliku söödabaasi eeldusel. 126 Söötmine ja kasv Karpkala toidu võivad olenevalt pidamisviisist moodustada 1.Tiigi looduslik toidubaas – peamiselt selgrootud põhjaloomad 2.Teravili (nisu, oder, mais). 3. Granuleeritud jõusööt 127 Söödakoefitsient Iseloomustab sööda kulu kala juurdekasvu ühikule (hinnatakse kg-des 1 kg juurdekasvu kohta). On söödati erinev. Teravilja söödakoef. 4-5, maisil 4, jõusöödal 1-2. Mõjutab veetemperatuur (20-25 kraadi) ja sööda liik.
rikastamine taimetoiteelementidega. Sõnnikulautadest saadakse laudasõnnik, mille kuivaine sisaldus on üle 20%. Looma väljaheidete allapanu (põhk, turvas, saepuru jt) lisamisel saadakse tahe ehk allapanuga sõnnik, kuivainesisaldusega vähemalt 17% (soovitav 20...25%). Veise- ja sealautades ning kanalates, kus loomadele allapanu ei kasutata, saadakse vedelsõnnik, kuivaine sisaldusega alla 8%. Sõnniku kui olulisema orgaanilise väetise kvaliteet sõltub looma liigist, pidamisviisist, kasutatud söötadest, allapanu liigist ja kogusest ning sõnniku säilitamise tehnoloogiast. Allapanuga ehk tahe sõnnik Tahedat ehk allapanuga sõnnikut jaotatakse : I. vastavalt allapanu liigile a. põhusõnnik b. turbasõnnik c. põhu-turba sõnnik d. saepurusõnnik II. vastavalt loomaliigile a. allapanuga veisesõnnik b. seasõnnik c
Sõnniku eemaldamine toimub mehhaniseeritult või käsitsi. Mehhaniseeritud eemaldamisviisi korral kasut. erinevat tüüpi transportööre või traktorit, mis lükkab sõnniku laudast välja. Sõnnik eemaldatakse laudast 1-2 korda päevas. Mõnedes lautades asub sõnnikukäigu all mahukas kogumiskanal, kust sõnnik eemaldatakse vastavalt kanali täitumisele. Selle viisi korral säästetakse energiat, kuid halav ventilatsiooni korral võib tekkida liigselt ammoniaaki. Olenemata pidamisviisist, kogutakse sõnnik lauda kõrvale hoidlasse. Hoidlad peavad olema vettpidavad, et vältida keskkonna saastumist. Hoidlal peaks olema katus, et vältida liigset veesisaldust sõnnikus. See vähendab sõnniku väetusomadusi. 46. Kombiboksides (söötmis-puhkelatrites) pidamine. asuvad lehmad metaalltorudega kolmest küljest piiratud asemetel (boksides). Boksi tagumisest küljest on lehm fikseeritud nööriga. Lõastamist ei kasutata. Selle pidamisviisi korral asuvad lehmad söötmise ja
alusel. Sõnniku eemaldamine toimub mehhaniseeritult või käsitsi. Mehhaniseeritud eemaldamisviisi korral kasut. erinevat tüüpi transportööre või traktorit, mis lükkab sõnniku laudast välja. Sõnnik eemaldatakse laudast 1-2 korda päevas. Mõnedes lautades asub sõnnikukäigu all mahukas kogumiskanal, kust sõnnik eemaldatakse vastavalt kanali täitumisele. Selle viisi korral säästetakse energiat, kuid halav ventilatsiooni korral võib tekkida liigselt ammoniaaki. Olenemata pidamisviisist, kogutakse sõnnik lauda kõrvale hoidlasse. Hoidlad peavad olema vettpidavad, et vältida keskkonna saastumist. Hoidlal peaks olema katus, et vältida liigset veesisaldust sõnnikus. See vähendab sõnniku väetusomadusi. 46. Kombiboksides (söötmis-puhkelatrites) pidamine. asuvad lehmad metaalltorudega kolmest küljest piiratud asemetel (boksides). Boksi tagumisest küljest on lehm fikseeritud nööriga. Lõastamist ei kasutata. Selle pidamisviisi
villaku medullatsiooni protsent on samuti lõpptoote kvaliteeti määrav näitaja (Sumner, 1994; Carnaby, 1995; Burling- Claridge, 1995), millest on juttu olnud eespool (vt. villkarva ehitus). Taimsete jääkide protsendi arvutamiseks kaalutakse nii pestud villaproov kui taim-sed lisandid selles ning arvutatakse nende osakaal protsentides pestud villaproovi massist. Loomulikult on taimsete jääkide hulk villas seotud eelkõige karjamaade olukorraga (takjad), kuid on seotud ka pidamisviisist (milliseid söödasõimed), söötmisest (milliseid söötasid kasutatakse), villasäugu tüübist (kas kinnine või lahtine säuk) jt. vähem olulistest teguritest. Taimsete jääkide hulk pestud villas on oluline seetõttu, et villa töötlemisel nende lisandite hulk küll väheneb, kuid nad jäävad ikkagi kedratud lõnga sisse. Kui rohkete taimsete lisanditega lõnga kudumismasinatel kasu-tada, katkeb lõng sageli. Samuti kanduvad need lisandid lõngast üle lõpptoodangule, mis
villaku medullatsiooni protsent on samuti lõpptoote kvaliteeti määrav näitaja (Sumner, 1994; Carnaby, 1995; Burling-Claridge, 1995), millest on juttu olnud eespool (vt. villkarva ehitus). Taimsed jäägid Taimsete jääkide protsendi arvutamiseks kaalutakse nii pestud villaproov kui taimsed lisandid selles ning arvutatakse nende osakaal protsentides pestud villaproovi massist. Loomulikult on taimsete jääkide hulk villas seotud eelkõige karjamaade olukorraga (takjad), kuid on seotud ka pidamisviisist (milliseid söödasõimed), söötmisest (milliseid söötasid kasutatakse), villasäugu tüübist (kas kinnine või lahtine säuk) jt. vähem olulistest teguritest. Taimsete jääkide hulk pestud villas on oluline seetõttu, et villa töötlemisel nende lisandite hulk küll väheneb, kuid nad jäävad ikkagi kedratud lõnga sisse. Kui rohkete taimsete lisanditega lõnga kudumismasinatel kasutada, katkeb lõng sageli. Samuti kanduvad need
Sõnniku eemaldamine toimub mehhaniseeritult või käsitsi. Mehhaniseeritud eemaldamisviisi korral kasutatakse erinevat tüüpi transportööre või traktorit, mis lükkab sõnniku laudast välja. Sõnnik eemaldatakse laudast 1-2 korda päevas. Mõnedes lautades asub sõnnikukäigu all mahukas kogumiskanal, kust sõnnik eemaldatakse vastavalt kanali täitumisele. Selle viisi korral säästetakse energiat, kuid halav ventilatsiooni korral võib tekkida liigselt ammoniaaki. Olenemata pidamisviisist, kogutakse sõnnik lauda kõrvale hoidlasse. Hoidlad peavad olema vettpidavad, et vältida keskkonna saastumist. Hoidlal peaks olema katus, et vältida liigset veesisaldust sõnnikus. See vähendab sõnniku väetusomadusi. JOOTMINE JA JÕUSÖÖDA SÖÖTMINE KLAPPJOOTJA SÖÖDAKÜHVEL AUTOMAATNE JÕUSÖÖDAJAGAJA JÕUSÖÖDA KAALUMINE 69
annaabi.ee 
