Üliõpilane: “…..“………………2015.a …………………………? Juhendaja: “…..“………………2015.a. …………………...........dots. Tartu 2015 SISUKOR 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 5 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV......................................................6 2. PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL..........................................................7 2.1. Üldnõuded pidamisviisile..........................................................................7 2.2. Veiste pidamisviis..................................................................................... 7 2.3. Kombilatrites pidamise eelised ja puudused............................................7 3.VEISEFARMI ANDMED................................................................................
...............2010.a. ................................Viljo Viljasoo Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV............................................................. 4 2. PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL................................................................... 5 3.VEISEFARMI RISTLÕIGE.............................................................................................. 6 4. MATERJALIDE VAJADUS JA VARU.............................................................................. 7 5. TÖÖTEHNOLOOGIATE ARVUTUSED.......................................................................... 9 6. FARMI MAJANDUSARVUTUSED......................................
vitamiinid · Piimatoodangu suurendamiseks võib sööta ka juurvilju 1-3 kg päevas (söödakapsas, söödapeet, kapsalehed, ebastandartne porgand) P.s .Kõik kapsalised sisaldavad goitrogeene, mis võib põhjustada aneemiat (punane uriin, isu langus) 9. Lammaste karjatamine Eestis toimub lammaste karjatamine ligilähedaselt 100% ulatuses lambafarmidest. Paljudes farmides on kasutusel lammaste pidamisviis, kus lambad viibivad jalutuskoplites aastaringselt. Sellisel juhul on neil aastaringne vaba väljapääs laudast jalutuskoplitesse. Loomade söötmine mittevegetatiivsel perioodil toimub siis silo või mõne muu söödaga väljas, jõusöötasid ja mineraalsöötasid söödetakse üldjuhul laudas. Sellist lammaste pidamist tuleb eristada karjatamisest. Karjatamise puhul sööb lammas rohtu otse karjamaalt. Lammaste karjamaad peavad olema kuivad
Munad säilivad kaumiskõlblikena kuni pool aastat. Emalinnud kaaluvad 2,1kg, isalinnud 1,9 kg. Ühelt emalinnult saadakse 120 muna aastas. Uute liinide puhul on õnnestunud munevuse suurendamine ka kuni 240-270 munani aastas. Nad on säilitanud täielikult lennuvõime ja liha meenutab metsalinnuliha. Looduslikud eellased munevad suurtesse ühispesadesse. Tõud Ginea pärlakana Ginea Korall-sinine Pärlkana Ginea Lavendel Pärlkana Pidamine Täiskasvanud pärlkanade enamlevinud pidamisviis on sügavallapanuga, akendeta lindlate kasutamine. Sügavallapanuga lindlad ei vaja kütmist. Paarituste edukaks toimumiseks on vaja seadmed paigutada sügavallapanul seinte äärde ja mitte paigutada linde liiga tihedalt. Pärlkanad ei mune selleks lindlasse paigutatud pesadesse, vaid allapanule. Tavaliseltmunevad nad rühmiti ühispessa. Ühispesa paikneb sulus sööda rippautomaadi all või teistes kohtades, kus lindude liikumine on väiksem. Söötmine 4
märjaks ja märja villaga lambad võivad külmetuda ja haigestuda erinevatesse hingamisteede haigustesse. Külmlautades on seinad soojustamata. Materjalidena kasutatakse mitmesuguseid plaate, laudist jm. Põrandast kuni ca 1,8-2 m kõrguseni peavad seinad olema tuulekindlad, et vältida tuuletõmbuse tekkimist laudas. Kõrgemal asetsev osa seinast võib olla ehitatud avatuna. Hoone sisetemperatuur praktiliselt vaid mõne kraadi võrra kõrgem välisõhu temperatuurist. Pidamisviis - lammastele tagatakse aastaringne vaba väljapääs jalutuskoplitesse. Jalutuskoplites toimub lammastele koresöötade etteandmine (silo, hein). Teraviljasöötade (teravili, koogid, jõusöödad) ja mineraalsöötade andmine korraldatakse enamasti laudas. Koresöötade väljas söötmine suurendab lauda kasutamise efektiivsust, sest ühes hoones on võimalik rohkem lambaid pidada. Tänapäeval, ka Eesti tingimustes, leiab järjest rohkem kasutust lammaste
Külmlautade ehitus on lihtsam ja odavam, sest ehitusmaterjalide kulu on väiksem. Kui laut on soe ja niiske, muutub vill märjaks ja märja villaga lambad võivad külmetuda ja haigestuda erinevatesse hingamisteede haigustesse. Samas võib soojustatud lautades, kus temperatuur on kõrge, esineda lammastel kuumastressi ja seda just tiinetel uttedel kevad- talvisel perioodil. 7 Külmlautade puhul on sageli kasutusel pidamisviis, kus lammastele tagatakse aastaringne vaba väljapääs jalutuskoplitesse. Jalutuskoplites toimub lammastele koresöötade etteandmine (silo, hein). Teraviljasöötade (teravili, koogid, jõusöödad) ja mineraalsöötade andmine korraldatakse enamasti laudas. Lammaste aastaringne väljaspidamine. Sel juhul peab lammastele kindlustama teatud kergehitise, kuhu loomadel on võimalik varjuda niiske ilma ja tuulega. Kergehitise põrand kaetakse sügavallapanuga
söödapeet, söödakapsas) lisaks heina või põhku. 14.Lammaste pidamistehnoloogiad ja lambalaudad . Lambaid võib pidada erinevates hoonetes ja kasutada selleks erinevaid pidamistehnoloogiad.Lammaste pidamishooneteks võivad olla soojustatud laudad või külmlaudad. Külmlautades on hoone sisetemperatuur praktiliselt vaid mõne kraadi võrra kõrgem välisõhu temperatuurist. Külmlautade puhul on sageli kasutusel pidamisviis, kus lammastele tagatakse aastaringne vaba väljapääs jalutuskoplitesse. Jalutuskoplites toimub lammastele koresöötade etteandmine (silo, hein). Teraviljasöötade (teravili, koogid, jõusöödad) ja mineraalsöötade andmine korraldatakse enamasti laudas. Koresöötade väljas söötmine suurendab lauda kasutamise efektiivsust, sest ühes hoones on võimalik rohkem lambaid pidada. Tänapäeval, ka Eesti tingimustes, leiab järjest rohkem kasutust lammaste aastaringne väljaspidamine
Seda tuleb arvestada loomade valikul. Loomad, kes ei kohane pidamissüsteemidega, näiteks masinlüpsiga, enamasti praagitakse. See ei tähenda seda, et loomi tuleks aretada tehnoloogilise sobivuse järgi. Vastupidi erinevate tehnoloogiate väljatöötamisel tuleb arvestada eelkõige seda, et oleks tagatud loomade heaolu, mis võimaldab neilt saada maksimaalset toodangut. Veiste pidamisel tuleb arvestada seda, et paljude stressoritega pidamisviis ei ole loomadele vastuvõetav. Seepärast tuleb loomapidamishoonetesse valida niisugused masinad, seadmed ja sisustus, millised on loomadele vastuvõetavamad. Veiste käitumine allub ööpäevasel bioloogilisele rütmile. 24 vältel on nende aktiivsus erinev. Veised puhkavad, söövad ja mäletsevad peaaegu võrdse osa ööpäevast 8 tundi. Erinevatel kellaaegadel on erinevate tegevuste aktiivsus erinev. Veised orienteeruvad mälupildi järgi. Nad on head orienteerujad
pärilikult määratud. Seda tuleb arvestada loomade valikul. Loomad, kes ei kohane pidamissüsteemidega, näiteks masinlüpsiga, enamasti praagitakse. See ei tähenda seda, et loomi tuleks aretada tehnoloogilise sobivuse järgi. Vastupidi erinevate tehnoloogiate väljatöötamisel tuleb arvestada eelkõige seda, et oleks tagatud loomade heaolu, mis võimaldab neilt saada maksimaalset toodangut. Veiste pidamisel tuleb arvestada seda, et paljude stressoritega pidamisviis ei ole loomadele vastuvõetav. Seepärast tuleb loomapidamishoonetesse valida niisugused masinad, seadmed ja sisustus, millised on loomadele vastuvõetavamad. Veiste käitumine allub ööpäevasel bioloogilisele rütmile. 24 vältel on nende aktiivsus erinev. Veised puhkavad, söövad ja mäletsevad peaaegu võrdse osa ööpäevast 8 tundi. Erinevatel kellaaegadel on erinevate tegevuste aktiivsus erinev. Veised orienteeruvad mälupildi järgi. Nad on head orienteerujad. Veised
toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatemperatuur. Tervete täiskasvanud imetajate kehatemperatuur: 36,5-39,5C (lindudel 38-42C). Ööpäevane kehatemperatuur kõigub 0,5-1,0C võrra. Päevase eluviisiga loomade temperatuur tõuseb päeva vältel ja on kõrgeim õhtul; öösel ja varahommikul on see madalaim
toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) – sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) – pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatemperatuur. Tervete täiskasvanud imetajate kehatemperatuur: 36,5-39,5⁰C (lindudel 38-42⁰C). Ööpäevane kehatemperatuur kõigub 0,5-1,0⁰C võrra. Päevase eluviisiga loomade temperatuur tõuseb päeva vältel ja on kõrgeim õhtul; öösel ja varahommikul on see madalaim
määratud. Seda tuleb arvestada loomade valikul. Loomad, kes ei kohane pidamissüsteemidega, näiteks masinlüpsiga, enamasti praagitakse. See ei tähenda seda, et loomi tuleks aretada tehnoloogilise sobivuse järgi. Vastupidi erinevate tehnoloogiate väljatöötamisel tuleb arvestada eelkõige seda, et oleks tagatud loomade heaolu, mis võimaldab neilt saada maksimaalset toodangut. Veiste pidamisel tuleb arvestada seda, et paljude stressoritega pidamisviis ei ole loomadele vastuvõetav. Seepärast tuleb 63 VEISEKASVATUS loomapidamishoonetesse valida niisugused masinad, seadmed ja sisustus, millised on loomadele vastuvõetavamad. Veiste käitumine allub ööpäevasel bioloogilisele rütmile. 24 vältel on nende aktiivsus erinev. Veised puhkavad, söövad ja mäletsevad peaaegu võrdse osa ööpäevast 8 tundi. Erinevatel kellaaegadel
Näit. 4 kg talla vajab 40 ml 20 % glükoosilahust. Kui glükoos 40 %, siis 20 ml glükoosi, 20 ml sooja vett · Süstitakse nabast 1,5 cm paremale (eest vaadatuna vasakul) ja sealt 2,5 cm allapoole 45 kraadise nurga all · Antibiootikumi süst lihasesse 3.2. Lammaste karjamaad ja karjatamine 3.2.1. Lammaste karjatamisest üldiselt Eestis toimub lammaste karjatamine ligilähedaselt 100 % ulatuses lambafarmidest. Paljudes farmides on kasutusel lammaste pidamisviis, kus lambad viibivad jalutuskoplites aastaringselt. Sellisel juhul on neil aastaringne vaba väljapääs laudast jalutuskoplitesse. Loomade söötmine mittevegetatiivsel perioodil toimub siis silo või mõne muu söödaga väljas, jõusöötasid ja mineraalsöötasid söödetakse üldjuhul laudas. Sellist lammaste pidamist tuleb eristada karjatamisest. Karjatamise puhul sööb lammas rohtu otse karjamaalt.
Rühmasulus pidamisel peaks sigala temp olema minimaalselt 15 oC, individuaalsel pidamisel aga suurem 20oC. 5. IMETAVAD EMISED Termoneutraalne tsoon on 15 18oC, tihti on sigalas 22 25oC. Soojas sigalas väheneb emise söömus, selle tulemusena ka emiste piimaand ja põrsaste võõrutusmass. 46. Erinevate searühmade pidamisnõuded ( imikpõrsad, võõrdepõrsad, kesikud, nuumikud, vabad-, tiined- ja imetavad emised, sugukuldid). Sigade rühm Pidamisviis Arv Sulu suurus Söötmine sulus 23 Sugukuldid Individuaalne 1 10 m2 Küna Vabad emised Rühma- (grupisulg) 4...10 11,9 m2 seale Küna 1 seale ~ 40 cm Tiined emised Rühma- (grupi) 4...10 1,9 m2 seale Küna 1 seale ~ 40 cm sulg
annaabi.ee 
