Vahtra. Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. Aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Teine, hilisem vool kubismis, Kannab nime sünteetiline kubism. Sünteetiliseks nimetatakse ka Picasso ja Barque´I cubismi pärast 1912. aastat. Pablo Picasso oli 20. sajandi üks suurimaid kunstnikke. Hispaaniast, Katalooniast pärinev Picasso oli joonistusöpetaja pojana varakult tuttav kunstitehnikatega. Juba lapsepõlvest peale meeldis Picassole suhelda inimestega, ta lausa vihkas üksindust, välja arvatud juhtudel, kui ta maalis mõnda oma kunstitöödest. Tema sõprade rohkust on raske hinnata, kuigi neid, kes tema töödele otsest mõju avaldasid, ei olegi nii palju. Huvitav on, et hiljem, kui temast oli saanud kunstiuuendaja, harrastas ta kunstitegemist "vanaviisi". Tol ajal viisid kõigi kunstnike teed Pariisi. Picasso asus sinna 19-aastaselt ja jäi ülejäänud eluks Prantsusmaale. Esimestel Pariisi-aastatel oli tal eriti
PABLO PICASSO 1881-1897 Pablo Picasso sündis 25.oktoobril 1881. aastal Lõuna-Hispaanias. Picassole meeldist lapseeast peale joonistada. Tema isa, kes oli samuti maalikunstnik ja joonistusõpetaja, märkas peagi poja talenti ja toetas teda kõigi võimalike vahenditega. Tänu isale läbis ta üldise akateemilise kunstikoolituse ebatavaliselt lühikese ajaga ja saavutas esimese edu kodukandi ametlikel kunstinäitustel juba enne täisealiseks saamist. Päris lapsepõlvejoonistusi pole Picassolt säilinud. 1898-1904 Esimest korda reisis Picasso Pariisi 1900.aastal. Suurejooneline
vanaduse vastu ja veetis oma elu lõpu maalides ja teoseid luues. 3 Lapsepõlv ja eraelu Pablo Ruiz Picasso sündis 25. oktoobril 1881. aastal Lõuna-Hispaania provintsilinnas Malagas, perekonna esimese pojana. Lapsepõlve veetis auväärse, kuigi mitte väga rikka pere, kunstist lugupidavas õhkkonnas. Picasso isa töötas Malaga muuseumis restauraatorina ja andis joonistustunde. Isa õpetas Picassole natuuri järgi loomutruu ja täpse joonistamise algtõdesid. Aastal 1892 võeti Picasso vastu La Coruna linna kunstikooli. Kolimise tõttu jätkas ta kunsti õpinguid Barcelonas. Ta suutis sealseid õpetajaid oma loomuliku andega vapustada. Eduka õpilasena omandas ta üha enam maalimistehnikaid. Picasso pääses õppima Madridi, kuid tema jaoks muutus akadeemiline haridus üsna igavaks. Parema meelega veetis ta aega tänavatel inimesi uurides ja näitusi külastades.
Selle sõjaperioodide üks kuulsamaid teoseid on "Guernica", kus kajastatakse sõjakoledusi ja verevalamise mõttetust. Peale Teist maailmasõda astus Pablo Prantsuse Kommunistlikku Parteisse. Kuigi partei kritiseerimine Stalini juhikultuse ümber jahendas kunstniku suhtumist kommunismi, sellest hoolimata ei hüljanud ta oma nägemusi ideoloogiast kui ühest riigikorrast. 1962 sai ta lojaalse kommunismipooldajana ka Lenini rahupreemia. Picasso eraelu Juba lapsepõlvest peale meeldis Picassole suhelda inimestega, ta lausa vihkas üksindust, välja arvatud juhtudel, kui ta maalis mõnda oma kunstitöödest. 1918. aastal abiellus Pablo Picasso Olga Khoklovaga, kes oli elukutseline baleriin. Abielupaaril sünnib ka poeg Paulo, kes kasvab liiderlikuks ja kombelõdvaks mootorratturiks. Kuigi Olgaga tekkisid mitmed suhte jahenemise perioodid, kestis abielu siiski paberite järgi 1955. aastani. Oleks rumal uskuda, et Picasso sel ajal ei
Vaatamata suurele kogemustepagasile mis nende aastatega kogunes ei lõpetanud Picasso kunagi Madridi Kunstiakadeemiat. Picasso esimesed kunstikatsetused leidsid aset Barcelonas. Sellal toetas teda Jaime Sabartés, kes oli hiljem palju aastaid Picasso sekretär. Tema esimesed tööd olid mõjutatud peamiselt isa eestkostest. 23. eluaastal asus ta Prantsusmaale. Siit said ka alguse tema erinevad kunstiperioodid. Juba lapsepõlvest peale meeldis Picassole suhelda inimestega, ta lausa vihkas üksindust, välja arvatud juhtudel, kui ta maalis mõnda oma kunstitöödest. Tema sõprade rohkust on raske hinnata, kuigi neid, kes tema töödele otsest mõju avaldasid, ei olegi nii palju. Esimestel Pariisi-aastatel oli tal eriti lähedane suhe Fernande Olivieriga, naisega, kes teda suuresti inspireeris. Kui Picasso Fernande'i hüljas, soojenesid tema suhted Marcelle Humbert'ga, Picasso kutsus teda hellitavalt Evaks. Picasso armastus naise vastu
ja tööle. Ennem Tööprotsessi Administratsiooni heaks tööle hakkamist oli Ben Shahn eelkõige huvitatud skandaalidest ja sotsiaalsest ebaõiglusest. 1930. aastate alguses kogus ta tuntust Dreyfusi afääri maaliseeriatega. Dreyfusi afäär oli poliitiline skandaal Prantsusmaal aastatel 1894–1906. Eeltoodud kunstikega saab Eestis võrrelda Eeduard Wiiraltit, kes sarnaselt Picassole oli samuti sürrealist. Pilt: Diktaatorid. Jasper Johns (Sündinud 1930 / Neo-Dada). Vietnami sõja ajal alustas USAs suur ühiskondlik Moratooriumi liikumine. Jasper Johnsilt telliti selle liikumise jaoks poster. Johns oli tuntud oma tööde poolest, kus kasutab USA lippu. Tema tööd olid patriotismi ikooniks. Kuid Moratooriumi jaoks jättis ta omale tuntust toonud lipuvärvid. Ta maalis sõjast mürgitatud lipu,
Kool Õpilase nimi Kursus Picasso teos ,,Massacre in Korea", 1951 6 Kool Õpilase nimi Kursus 3. Eraelu Juba lapsepõlvest peale meeldis Picassole suhelda inimestega, ta lausa vihkas üksindust, välja arvatud juhtudel, kui ta maalis mõnda oma kunstitöödest. Tema sõprade rohkust on raske hinnata, kuigi neid, kes tema töödele otsest mõju avaldasid, ei olegi nii palju. Esimestel Pariisi-aastatel oli tal eriti lähedane suhe Fernande Olivieriga, naisega, kes teda suuresti inspireeris. Kui Picasso Fernande'i hüljas, soojenesid tema suhted Marcelle Humbert'ga, Picasso kutsus teda hellitavalt Evaks. Picasso armastus naise
Maalidest võiks nimetada järgmisi: ,,Kitarrimängija", ,,Tütarlaps mandoliiniga", ,,Willhelm Uhde portree", ,,Akordionist" Sünteetilise (kubismi) kunsti periood (19121919), sellele perioodile on iseloomulikud kollaaz ja paberi lõikus. Mainimisväärseteks töödeks on: ,,Kitarr ja viiul", ,,Muusikariistad", ,,Itaalia tüdruk", ,,Naine tugitoolis", ,,Arlekiin viiuliga". ,,La Celestina" sinisest perioodist Eraelu Juba lapsepõlvest peale meeldis Picassole suhelda inimestega, ta lausa vihkas üksindust, välja arvatud juhtudel, kui ta maalis mõnda oma kunstitöödest. Tema sõprade rohkust on raske hinnata, kuigi neid, kes tema töödele otsest mõju avaldasid, ei olegi nii palju. Esimestel Pariisi-aastatel oli tal eriti lähedane suhe Fernande Olivieriga, naisega, kes teda suuresti inspireeris. Kui Picasso Fernande'i hülgas, soojenesid tema suhted Marcelle Humbert'ga, Picasso kutsus teda hellitavalt Evaks. Picasso armastus naise vastu
aastal esile kubism.Kubistid lähtusid Paul Cezanne'i taotlustest (meeldetuletusena- Cezanne üritas iga esemes leida ideaalset geomeetrilist vormi). Suurt mõju avaldas ka Aafrika neegrite skulptuur, mis just sel ajal Pariisis suurt huvi äratas. Kubismi algatajaks võib pidada 20. sajandi üht suurimat kunstnikku - Pablo Picassot (1881 - 1973). 1907. aastal asus Picasso maalima kompositsiooni "Avignoni naised". Selle aluseks olnud grotesksevõitu foto oli Picassole ajendiks inimkehade lahutamiseks geomeetrilisteks vormideks. Eriti olulised on kaks nägu pildi paremas servas. Neis avaldub kubismi esialgne püüd: lagundada nähtav maailm algosadeks ja kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist. Kubismi jaoks oli määrav eseme vorm, kuju. Värv jäeti meelega tagaplaanile, vormi rõhutamiseks kasutati meelega tähelepandamatuid toone, enamasti hallikaid ja pruunikaid. Picassoga liitus Georges Braque (1882-1963), kes juba 1908. a
ümberkorraldust. Silmnähtavalt kõnekad vormid ja värvid andsid tunnistust sellest, et kõik rahvad jagavad ühist, primitiivset mitteteadvuslikku keelt, olgugi et see võib pisut erineda. Üheselt võib kubismi arengu perioodi nimetada analüütiliseks kubismiks, mille tähendus on 1901. – 1911. aastal loodud taiesed ning nende areng Picasso ja Braque poolt. Antud termin viitab küll ratsionaalsele ja metoodilisele lahkamisele, kuid see ei avaldunud nii ilmtingimata taiestes. Lisaks Picassole on kubismi arendajana tuntud ka Georges Braque, kellega oli Picassol väga pikaaegne ja tihe koostöö. Nad mõjutasid üksteise taieseid väga suurel määral. Kumbki neist aga ei kasutanud oma tööde valmimisel modelle, vaid maalisid suuremas osas oma mälupiltide järgi, mida on teoste sügavamal uurimisel ka näha. (Lynton 2001, 53 – 57) Pablo Picasso (1881 – 1973) on öelnud, et ta ei ürita läbi viia midagi erakordset ega teha
(“vaene boheemlane, kes elu ajal kannatab ja kelle maale ei osteta, ent pärast surma saavad teised tema kunstiga rikkaks”) – nemad tahavad kohe rikkaks saada oma kunstiga [näiteks Kostabi] Picasso, 1980ndate antikangelane Picasso kriitika anglo-ameerika kriitilises kunstiteaduses Postkolonialistlik kriitika: Picasso kujutab “valge mehena” ehk kolonistina endast nõrgemaid (koloniseeritud rahvaid ning naisi) kui objekte, - Aafrika kunst Picassole väärtuslik vaid objektina, mitte subjektina - Rootsi kunstnik Elisabeth Åhling “tõlkis” 1993-94. a. Picasso kubistliku maali “realismi” keelde ja sai tulemuseks vägivaldse suhtumise kunstniku poolt Feministlik kunstiteadus heitis Picassole ette naiste “tarbimist” - 1937. aasta Picasso maal kujutab nutvat Dora Maari [elukaaslast vahetult enne nende lahkuminekut] - ent iseseisev andekas kunstnik Dora Maar jäi Picasso varju, pealegi ta tegeles
Selle sõjaperioodide üks kuulsamaid teoseid on "Guernica", kus kajastatakse sõjakoledusi ja verevalamise mõttetust. Peale Teist maailmasõda astus Pablo Prantsuse Kommunistlikku Parteisse. Kuigi partei kritiseerimine Stalini juhikultuse ümber jahendas kunstniku suhtumist kommunismi, sellest hoolimata ei hüljanud ta oma nägemusi ideoloogiast kui ühest riigikorrast. 1962 sai ta lojaalse kommunismipooldajana ka Lenini rahupreemia. Picasso eraelu Juba lapsepõlvest peale meeldis Picassole suhelda inimestega, ta lausa vihkas üksindust, välja arvatud juhtudel, kui ta maalis mõnda oma kunstitöödest. Tema sõprade rohkust on raske hinnata, kuigi neid, kes tema töödele otsest mõju avaldasid, ei olegi nii palju. Esimestel Pariisi-aastatel oli tal eriti lähedane suhe Fernande Olivieriga, naisega, kes teda suuresti inspireeris. Kui Picasso Fernande'i hüljas, soojenesid tema suhted Marcelle Humbert'ga, Picasso kutsus teda hellitavalt Evaks
tubismiks. Kubism on olnud inspiratsiooniks art déco aegkonna dekoratiivse kunstisuuna arenemisel 1920.-1930. aastatel, põhiliselt USA ja Euroopa metropolides. Aastast 1912 hakkasid kubistid oma piltidele kleepima juurde ajalehti, tapeeti ja kangaid. Hakati kasutama kollaazitehnikat. P. Picasso (1881-1973) hispaaniakunstnik, kubismi rajaja. Ta tegeles peamiselt maalikunstiga, kuid tegi ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid. Juba lapsepõlvest peale meeldis Picassole inimestega suhelda, ta lausa vihkas üksindust, välja arvatud juhtudel, kui ta maalis mõnda oma kunstitöödest. Tema sõprade rohkust on raske hinnata, kuigi neid, kes tema töödele otsest mõju avaldasid, ei olegi nii palju. Tema isa oli kunstiteadlane, kes tegutses peamiselt kohalikus muuseumis kuraatorina. Picasso esimesed kunstialased teadmised on pärit just isalt, näiteks õlimaalide tegemise oskus. Kogu lapsepõlve kestel külastas Pablo
Tol ajal viisid kõigi kunstnike teed Pariisi. Picasso asus sinna 19-aastaselt ja jäi ülejäänud eluks Prantsusmaale. Esimese paari aasta jooksul maalis ta elu süngetel teemadel sinakas ja hallikas koloriidis (nn. sinine periood ). Edaspidised tööd on pisut rõõmsamad, maalitud roosakates toonides (nn. roosa periood ). 1907. aastal asus Picasso maalima kompositsiooni "Avignoni naised". Selle aluseks olnud grotesksevõitu foto oli Picassole ajendiks inimkehade lahutamiseks geomeetrilisteks vormideks. Eriti olulised on kaks nägu pildi paremas servas. Neis avaldub kubismi esialgne püüd: lagundada nähtav maailm algosadeks ja kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist. Kubismi jaoks oli määrav eseme vorm, kuju. Värv jäeti meelega tahaplaanile, vormi rõhutamiseks kasutati meelega tähelepandamatuid toone, enamasti hallikaid ja pruunikaid. Picassoga liitus Georges Braque (1882-1963), kes juba 1908
(edasi kollaaz liimitud pilt) //kui varem alustati reaalsusest ja jõuti abstraktsuseni siis nüüd toimis vastupidi algas abstraktsest ja lisandus reaalsust) Hiljem loobumine kubismist ja pöördumine tagasi: (Ingres'lik) Kubism ei ole Picasso isiklik leiutis samavõrra tegeles sellega ka Braque. GEORGES BRAQUE Oli enne kubismi leidmist mõnda aega ka foovide seltskonnas, hiljem hakkab geometriseerima maastikus blokke nägema jne. Areng üsna paralleelne Picassole. Ka temal hakkas Cezanne'ilik periood muutuma analüütiliseks kubsimiks Sünteetiline kubism: JUAN GRIS (tuntud sünteetilise kubismi poolest mis on samuti lähedal abstraktsele kunstile, kuid omab reaalse elu 'märke') ROBERT DELAUNAY Lisandub tehnilise progressi imetlemise faktor esimene nö autsusavaldus Eiffeli tornile päike, torn ja lennuk <- FERNAND LÉGER
On mitmekülgne, andekas, väga viljakas. On maalija, graafik , skulptor, keraamik. On kubis mi rajaja. Picasso on rahvuselt hispaanlane. Madridis sai korraliku akadee milise kunstihariduse. 20. sajandi alguses oli Picasso loo mingus es malt helesinine (nukrame elsed maalid, tee maks üksindus, vaesed, haiged), siis roosa periood (pisut helge m, kujutas tsirkuseartiste). Pöördeline töö Picasso loo mingus oli 1907 val minud Avignoni neiud. Georges Braque-maali mislaad väga sarnane Picassole. Fernand Leger-silindritaolised vor mid, puhtad erksad värvid. MOODNE KUNST Ni metus ka: modernism. Moodne kunst on 20. saj kunst, mis ei sea eesmärgiks looduse täpset edasiandmist. Moodsale kunstile iseloomulikud jooned: a) moodne kunst on eelkõige kunstniku eneseväljendus, püüab edasi anda kunstniku tundeid ja meeleolusid b) m o odne kunst ei ole ühtne kunstinähtus, koosneb paljudest erinevatest vooludest c ) kunstivoolud vahelduvad kiiresti, osalt esinevad sa maaegselt
annaabi.ee 
