Humanitaarinstituudi näitlejameisterlikkuse erialal. Ta on töötanud Theatrumis, Vanalinnastuudios, Vana Baskini teatris, lisaks nendele veel mitmes teatri-, tele- ja raadioprojektides. Adamsoni elukaaslane on Toomas Vara, kes oli TV3 juht. 18 veebruar 2006. sündis neil tütar Miira ja 7. novembril 2007 poeg Voldemar. Näitleja sai temast suure juhuse tahtel. Läks neiu sõber Rain Tamme palvel uurima, millal Humanitaarinstituudis näitlejate vastuvõtt on, ja pruukis Lembit Petersonil ainult möödamisi mainida, et: "Tore, teiega kohtume siis reedel!", kui Kadri oligi ära tehtud. Humanitaarinstituudi tudengi Kadri Adamsoni diplomitöö oli Rita osa Vanalinnastuudios etendus ,,Rita koolitamine." 2003. aastal alustas seriaal ,,Kodu keset linna", kus Adamson mängis peretütar Liisi. Liis on ülbe ja korralik, aga ka nutikas, kes erinevalt teistest temavanustest alkoholi ei tarvita ja pidudel ei käi. Ta on üsna terava ütlemisega ja paneb kõik paika. 2006
"imekivi" pole mitte meteoriidi tükikene. Talumees Tõnis avaldas Masingule arvamust, et kivi kukkus kindlasti tuldpurskavate mägede seest välja. Kross viitab eestlase õpihimulisele iseloomule. Arvan, et Kross väljendab ka läbi Masingu ühte selle raamatu olulist mõtet- ,,Andke sellele rahvale mõtlemismaterjal kätte- tema võib imesid valmis mõtelda". Teose pöördepunktiks on vanameister Masingu ja ennast rahvalaulikuks pidava Petersoni lahkumine Masingu kodust. Masing laseb Petersonil ette kanda viimase rahvalaule. Vanema generatsiooni loomingu esindaja Masing analüüsib noore hakkaja luuletusi, kuid konservatiivsest meelest ja võib-olla ka kadedusest, laidab Masing Petersoni uuendusliku loomingu maha. Tegemist on generatsioonide vahelise konfliktiga, kus kaotajaks jäi sel korral noorema põlvkona esindaja. Veel üheks ,,Taevakivi" läbivaks teemaks on Cara armumine noorde Kristjan Jaak Pertersoni. Tänu armumisele noorde luuletajasse avastas naine endas teise ,,mina"
sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg daniel (1807), kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Ta õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Petersonil oli ka suur keeltehuvi ta oskas saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, ladina, kreeka, heebrea ja läti keelt. Kirjutas ka päevaraamatut (dialoogides, sententsid, filosoofilised mõtteterad, vaated). Koostas värsivihiku "Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas. 1818". 1819 astus Tartu ülikooli usuteaduskonda (ka teoloogia, keele ja kasvatusteaduse loengud), kuid 1820 katkestas õpingud. Olles gümnaasiumis soovis misjonäriks saada - õppis Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli
rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Keeleharrastuse kaudu teatakse ka üht Kristjan Jaak Petersoni väheseid sõpru - läti haritlast Kaspars Biezbrdist, kellele ta tasuta keeli õpetas. Viimane õpetas omakorda hiljem kaua aega Viljandis eestlasi. Südamelähedaseimaks jäi Kristjan Jaak Petersonile eesti keel. . Kuigi Petersonil ei olnud toetajaid, uskus ta eesti keele saamist kultuurkeeleks ning sõnas lause, mis viis ta ajalukku: Kas siis selle maa keel / laulutuules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida? Ta juurdles maailma tekke, inimese olemuse ja ülesannete, elu mõtte ning igavikuprobleemide üle. Teoloogia asemel pühendus Kristjan Jaak Peterson heebrea, kaldea ja ladina keelele, mida õpetati sama teaduskonna eksageesi ja Idamaade filosoofia õppetoolis
ja realiseerima inimesarmastuse ideaali. Teiste sõnadega - inimene peab ,,iseenese ja teiste õnnistuseks elama". See on inimese eesmärk. Ent milles siis seisab inimese õndsus? Täiuses. Nimelt mõistuse täiuses, sest mõistus on tähtsam, olulisem inimese eksisteerimise tunnus - ta on igavene. Sellepärast siis, et igavese mõistuse täiuses seisab õndsus, peab inimene oma mõistust arendama, täiendama, ja sellepärast ei jätku ka Petersonil tühjade moekommete õppimiseks aega. Ta peab ,,tarkust õppima". Individuaalse ,,mina" surematuse küsimuses on Peterson sel arvamisel, et inimese vaim on surematu, igavene. See igavene vaim elab, pannes oma maised ihupaelad hauda varjule, taevas suure jumala juures. Kuigi Petersoni ajal ,,kõike ilmlikku juttu ja kõnet peeti lori asjaks" (K. A. Hermann) ja ,,... taeva ja põrgu võtmed olid ikka pastorite käes, kes oma karja peale ses sihis
ja kubermangugümnaasiumis. Andeka noormehena läbis ta gümnaasiumi nelja-aastase kursuse kolme aastaga, tundis paljusid keeli: saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea ja läti keel. Petersonil oli märkimisväärne lugemus: päevaraamatu järgi oli ta lugenud näiteks Horatiuse, Pindarose, Diogenese, Miltoni, Kr. J. Peterson. Endel Klopstocki, Aisopose, Voltaire'i jt Kõksi õlimaal (1942 ?) teoseid. Kristjan Jaak Petersoni elu III Juba gümnaasiumiõpilasena hakkas avaldama keeleteaduslikke kirjutisi J. H. Rosenplänteri ajakirjas
,,Kallid kaasteelised". 1975 lühiromaan ,,Taevakivi". Keskseteks tegelasteks O.W.Masing ja K.J.Peterson, samuti Masingu noor itaallannast naine Cara. Esitatud monoloogidena. Masing kritiseeris kaht Petersoni luuletõlget kirjas Rosenpläuterile, kes jättis seejärel tõlke oma ajalehes trükkimata. Kross lavastab ,,Taevakivis" kahe kirjamehe kohtumise 1821.a. sügisel Äksi kirikumõisas, (Masing oli Äksi pastor, seda on mainitud ka ,,Keisri hullus") kus laseb Petersonil oma luuletusi ette lugeda ning Kross laseb Masingul neisse tõrjuvalt suhtuda. Krossi järgi oleks seega nagu Masing süüdi selles, et Petersoni eestikeelne luule ei pääsenud tema eluajal trükki. Taevakivi on sümbol. Esialgu tähistab ta meteoriiti, mida M. Uurib (tal oli suur huvi loodusnähtuste vastu). Ilmub Peterson, ootamatult nagu taevast kukkunud. Sisulise sümbolkujundina väljendab taevakivi K.J.Petersoni meteoriidilennulist ning lühikest teed eesti kultuurielus.
vaateid. Gümnaasiumis käies kirjutas ta ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku ,,Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818". Kristjan Jaak Petersoni isakodus valitses oma aja kohta küllaltki ärgas vaim, nimelt hinnati seal sügavalt raamatuid. Tema isal oli hea lauluhääl ning mees oskas lugeda ja kirjutada. Suheldes kohaliku rahvaga, õppiski Kristjan Jaak mitmeid keeli, kuid sealjuures ei kaotanud ta oma eestimeelsust. Kristjan Jaak Petersonil on olnud väga mitmeid hästi haritud õpetajaid. Nende hulgas ka Chr. K. L. Klee, kes pidas hariduse vältimatuks eeltingimuseks põhjalikku emakeeleoskust. !819. aastal astus Kr. J. Peterson Tartu ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas arvatavasti ka kasvumiljöö ning lähedane kontakt erinevate teoloogide, pastorite ja usuõpetajatega. Nende seas on näiteks K. G. Sonntag, C. L. Grave ja J. H. Rosenplänter
"imekivi" pole mitte meteoriidi tükikene. Talumees Tõnis avaldas Masingule arvamust, et kivi kukkus kindlasti tuldpurskavate mägede seest välja. Kross viitab eestlase õpihimulisele iseloomule. Arvan, et Kross väljendab ka läbi Masingu ühte selle raamatu olulist mõtet- ,,Andke sellele rahvale mõtlemismaterjal kätte- tema võib imesid valmis mõtelda". Teose pöördepunktiks on vanameister Masingu ja ennast rahvalaulikuks pidava Petersoni lahkumine Masingu kodust. Masing laseb Petersonil ette kanda viimase rahvalaule. Vanema generatsiooni loomingu esindaja Masing analüüsib noore hakkaja luuletusi, kuid konservatiivsest meelest ja võib-olla ka kadedusest, laidab Masing Petersoni uuendusliku loomingu maha. Tegemist on generatsioonide vahelise konfliktiga, kus kaotajaks jäi sel korral noorema põlvkonna esindaja. Veel üheks ,,Taevakivi" läbivaks teemaks on Cara armumine noorde Kristjan Jaak Petersoni. Tänu armumisele noorde luuletajasse avastas naine endas teise ,,mina"
,,Soome mütoloogia" rootsi keelest saksa keelde tõlkijat. Alles 100 aastat pärast kirjaniku surma jõudis trükki tema loomingu tähtsaim teos ,,Laulud, päevaraamat ja kirjad" (1922). Väga pikaks ajaks jäi tundmatuks ka Kristjan Jaagu välimus, tema isik. 1913. Aastal leiti seni ainukeseks jäänud portree noorest andekast luuletajast ja isemõtlejast, kelle sünnilinn oli Riia ja kelle elu tipphetked kuuluvad tudengipõlve Tartus. Kristjan Jaak Petersonil on säilinud 25 luuleteost, sealhulgas 9 oodi ja 6 pastoraali. Kr. J. Petersoni oodid ei ole pühendatud konkreetsetele isikutele, vaid filosoofilistele probleemidele. Neis laulab ta loodusjõudude vägevusest. Jumala ülevusest, inimesest kui loojast, ülistab inimvaimu, sõprust ja armastust. Petersoni pastoraalid on maalähedasemad kui oodid. Nad erinevad antiikaja karjaselauludest selle poolest, et neis puuduvad graatsiad, aamorid ja paanid, nende tegevuskoht
missugustele allikatele tema käsitlus toetub. Eestlaste ainujumal Taara, Vanaisa ehk Vana. Kangelased: Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne, Vibuane. Kangelaste järeltulijad: kallewe pojad, Endel(Ilmarise poeg), Juta(Vanemuise tütar), Koit ja Hämarik. Metsa, vee ja õhu vaimud. Tema käsitlus toetub Kalevalale, millele ta lisas eesti etümoloogia. 21. Mille poolest sarnanevad ja erinevad K.J. Petersoni ja Fr.R. Faehlmanni eesti mütoloogia "panteonid"? Petersonil olid erineva astme jumalad: Esimese astme: taevajumalad, pikne/kõu, Maaema, laulujumal, päike, kuu, tähed, Karu (Ot) ja maajumalad (turri, hisi). Teise astme jumalad ehk nümfid, deemonid. Seejärel tulid hiiud, kangelased ja muinasjutulised kuningad ning nende järel müütilised loomad. Faehlmannil oli ainult üks peajumal Vanaisa/Taara/vana. Teised olid tema pojad/kangelased ja nende järeltulijad. Mõlemad esinevad aga müütilised olendid. Faehlmani
-1980. aastail: tooge välja sarnased jooned, iseloomustage lähemalt ühe lavastaja teatrikeelt. Kõne ei olnud olmeline vaid poeetiline ja musikaalne, eriliste intonatsioonidega. Oldi minimalistlikud ja täpsed. Loodi mõjuv atmosfäär tekitati vastav meeleolu ja õhustik. Oluline oli ka, et välisdramaturgia kõrval eesti dramaturgiat lavastataks. Nende lavastustes on näha välisdramaturgia mõjutusi: Viidingul Jaapani teater, Pedajasel Iiri teater ja Petersonil Prantsuse teater. Juhav Viiding tegi lavastusi koos oma mõttekaaslastega, rühmatöö põhimõttel. Tema teater oli sõnakeskne, väliselt kasin ja talitsetud, hoolikalt viimistletud näitlejaplastikaga. Seda teatrilaadi on nimetatud klassikaliselt puhtaks minimalismiks ning selles on nähtud jaapani traditsioonilise teatri mõjutusi. Viidingu teater pöördus poliitikast ära ning tõstis esile vaimseid väärtusi. 1980. aastate teisel poolel keskendus ta absurdidraamale (Samuel Beckett jt).
võõra rahva keskel kasvanud noormehe puhul? See on pakkunud mõtlemisainet nii mõnelegi uurijale ega näi ammenduvat tulevikuski. Tema isakodus valitses oma aja kohta küllaltki ärgas vaim, seal hinnatu raamatut. Kritjan Jaagu isal oli hea lauluhääl, ta oskas lugeda ja kirjutada. Suheldes kohaliku rahvaga, on ta pidanud oskama vähemalt saksa ja läti keelt. Sealjuures ei kaotanud ta oma eestimeelsust. Kr. J. Petersonil on olnud mitmeid häid õpetajaid. Nende hulgas Chr. K. L. Klee, kes pidas põhjalikku emakeeleoskust hariduse vältimatuks eeltingimuseks. 1819. aastal astus ta Tartu ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas ilmselt kasvumiljöö ning lähem kontakt mitmete teoloogide, pastorite ja usuõpetajatega, nagu K. G. Sonntagi (Riia Jakobi kiriku ülempraost), C. L. Grave, J. H. Rosenplänteri ja teistega. Gümnaasiumi päevil
noormehe puhul? See on pakkunud mõtlemisainet nii mõnelegi uurijale ega näi ammenduvat tulevikuski. Tema isakodus valitses oma aja kohta küllaltki ärgas vaim, seal hinnatu raamatut. Kritjan Jaagu isal oli hea lauluhääl, ta oskas lugeda ja kirjutada. Suheldes kohaliku rahvaga, on ta pidanud oskama vähemalt saksa ja läti keelt. Sealjuures ei kaotanud ta oma eestimeelsust. Kr. J. Petersonil on olnud mitmeid häid õpetajaid. Nende hulgas Chr. K. L. Klee, kes pidas põhjalikku emakeeleoskust hariduse vältimatuks eeltingimuseks. 1819. aastal astus ta Tartu ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas ilmselt kasvumiljöö ning lähem kontakt mitmete teoloogide, pastorite ja usuõpetajatega, nagu K. G. Sonntagi (Riia Jakobi kiriku ülempraost), C. L. Grave, J. H. Rosenplänteri ja teistega
annaabi.ee 
