KANAKULL Kanakull on haukaliste seltsi, haugaslaste sugukonda ja haugaste perekonda kuuluv kulliline. Sellel keskmise suurusega röövlinnul on märkimisväärne suguline dimorfism: emaslind on märksa suurem (kaal 8202054 g) kui isaslind (5171170g), ka sulestiku erinevused on sugude vahel olemas, kuid mitte väga silmatorkavad. Kanakull pesitseb hajusalt üksikpaaridena, hõivates selleks pesitsusterritooriumi ala, mida kaitstakse teiste sama liigi isendite eest. Pesitsusterritooriumi olulisimaks osaks on pesapaik väiksem pesaehituseks sobiv piirkond, kus asub üks või mitu pesa. Pesitsusterritoorium ning seda ümbritsevad toitumisalad moodustavad ühe kullipaari kodupiirkonna. Kanakull elab Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Euroopas pesitseb ta peaaegu kõikjal, kuid vähem on teda Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Eestis on kanakull üldlevinud röövlind, kelle käekäiku on
lindudest palju välja, ainult metstika vastu muutub ta agressiivseks, sest see lind püüab teda sageli rünnata, et tema pesakoobast üle võtta. Võitlused metstikkadega on mõnikord üsna kestvad ja võivad lõppeda pesa loovutamisega. Pesas olevad munad on valged, roostepruunide pisilaikudega. Mune hakkab hauduma ainult emaslind, keda isaslind sel ajal toidab. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Seejärel tegutsevad tutt- tihased pesakonniti pesitsusterritooriumi lähemas ümbruses, segunedes vaid juhuslikult ja lühiajaliselt teiste tihaste hulgusalkadega.
Tema laul on monotoonselt tiksuv "tsilp-tsalp-tsilp-tsalp". Laul võib kõlada kord heledamalt, kord tumedamalt. Sellise iseloomuliku laulu tõttu on väike-lehelind rahva hulgas silksolgi nime all hästi tuntud. Lauldes peatub väike-lehelind tihti kõrgel puuvõras või kuuse ladvas, nõksutades pead laulu rütmis kord ühele, kord teisele poole. Väike-lehelind on rändlind, kes saabub meile tavaliselt aprilli keskel. Isaslinnud saabuvad varem kui emaslinnud ja valivad endale pesitsusterritooriumi, hakates sealt teisi isaslinde eemale tõrjuma. Umbes nädal aega pärast isaslinde saabuvad emaslinnud. Väike-lehelinnu mäng on omapärane, sarnanedes liblikalennule. Pesakoha valib emaslind, kes siis pesa ka üksi valmis ehitab. Kirjeldatud on ka sellist juhtumit, kus emaslind ehitas üheaegselt mitut pesa, lõpetas aga ainult ühe neist. Isalind peab pesa ehitavat partnerit silmas, laulab ja kaitseb territooriumi. Üksikuid isalinde on aga nähtud ka mõnd kõrt või sulge pesale kandmas
Loomade territooriumikäitumine Kui isaslind suudab endale kevadel välja võidelda suure pesitsusterritooriumi koos kõige juurdekuuluvaga, võib ta kindel olla, et mõni munemisihalusest pakitsev emaslind temasse peagi kõrvuni armub. Nii nagu inimesed oma kodumaa piire valvavad ning uksi lukustavad, asub ka isaslind peale territooriumi endalevõitmist seda kaitsma. Väike südikas rasvatihane teadvustab kõlavate ksülofonihelidega üle metsatuka: ,,Siin on minu maa! Siinsed pesaõõnsused, maitsvad putukad, rammusad röövikud kuuluvad mulle ja minu abikaasale, kes parajasti meie ühises pesas
Pereelu. Rabapistrik on monogaamne liik, moodustades paare kogu eluks. Pärast paaritumist muneb emane märtsis-aprillis 2-6 punakaspruuni tähnilist muna. Haudumine algab pärast viimase muna munemist ja kestab 28 päeva. Hauvad mõlemad vanemad (peamiselt emane). Pojad lennuvõimestuvad 35-40 päeva vanuselt, kuid jäävad veel pikaks ajaks vanemate juurde. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Sigimisvõimeliseks saavad noored 1 aasta vanuselt, kui pesitsema hakkavad 2-3 aastaselt. Pesitsusterritooriumi suuruseks hinnatakse 200- 1500 km². Toidulaud. Rabapistrik toitub põhiliselt teistest, kuni enda suurustest lindudest: tuvid, varesed, kajakad jt. Harva püüab ka väiksemaid imetajaid, nt jänest. Vaenlased. Vaenlasteks on suured kakulised, ka jahipistrik ja kaljukotkas. Arvukus. Erinevatel andmetel hinnatakse rabapistriku arvukuseks Eestis 5 paari. Euroopas elab 12.000-25.000 paari. Iseärasused. Rabapistrikku peetakse kõige suuremat kiirust arendavaks
väiksemad populatsioonid on Pakistanis lõunaosas ja India põhjaosas. Ligikaudu 3000 paari on maailma populatsioonis(Väli. 2005). Suur-konnakotkaste arvukus on langenustrendis olnud ning nad on kadunud Ungarist, Bulgaariast, Slovakkiast, endise Jugoslaavia Territooriumilt ja ka Põhja-Iisrealist (Wikipedia 2015. Suur-konnakotkas). Euroopas asuvad suuremad populatsioonid asuvad: Valgevenes, Ukrainas (30-45 paari), poolas ja kuni 15 pesitsusterritooriumi võib leiduda ka Leedus (Väli. 2005). Eestis pesitseb 20-30 paari (Lõhmus 1998). Aastal 2012 leiti 5-10 suur-konnakotka pesitsusterritooriumi, kuid neist üle poolte on asustanud suur- ja väike- konnakotkaste poolt. Alles hiljuti oli suur-konnakotkaste arvukus kaks korda kõrgem, see on tõepärane kuna aastatel 1991-2010 oli kokku registreerunud 26 pesitsusterritooriumi. Sellel perioodil jäi asustamata vähemalt üheksa suur-konnakotka pesitsusterritooruimi ning kuus
Kassikakk on avaspesitseja, kes pesitseb maas, mägedes kaljuastangutel ja vahetevahel ka suurte röövlindude risupesades. Eesti kassikakud pesitsevad reeglina valgusrikastes männikutes ja suuremate soode ümbruses. Viimastel aastatel on sagenenud lindude pesitsemised Stockholmis ja Helsingis (hoonete katustel, vanade hoonete siseruumides jm). Eestimaa linnadest kohatakse liiki aeg-ajalt Pärnus. Kassikakud võivad pesitsemist alustada juba jaanuari lõpus, kui valitakse välja pesapaik ja pesitsusterritooriumi tähistavad huiked muutuvad pidevaks. Eestimaal hakkavad kassikakud munema tavaliselt märtsi teisest poolest alates. Kassikaku pesas võib leida 1-6 muna (Eesti oludes 2-3, harva 4). Emaslind haudub umbes 35 päeva. Soome vaatlustele tuginedes püsivad pojad pesas 5-6 nädalat, misjärel nad pesalohust küll lahkuvad, kuid jäävad pesa lähedusse. Täieliku lennuvõime saavutavad noored isaslinnud 8-9 nädalaselt ja noored emaslinnud 9-10 nädalaselt. Emaslinnud toidavad poegi
Maailmas on palju erinevaid helisid ning neil on maailmapildis tähtis koht. Helile reageerimine ehk kuulmine ning heli tekitamine ehk häälitsemine on ühed tähtsamatest biokommunikatsiooni vahenditest. Mõned hääled tekivad eluta, mõned elus looduses. Näiteks lained, tuulehääled, elusolendite häälitsused jne. Kõige rohkem erinevaid hääli tekitavad elusolendid. Helisid kasutavad nad enese valjendamisel informatsiooni jagamisel, kaaslaste ligimeelitamisel, hoiatamisel, pesitsusterritooriumi märgistamisel jne. Nii nagu on maailmas lõpmatult palju erinevaid helisid, on ka nende tekitamiseks mitmeid erinevaid mehhanisme. Akustika on füüsika osa, kus uuritakse helinähtusi. Heli nähtuseks on heli tekkimine ja heli levimine. 5 Heli Võnkuvad kehad tekitavad heli ja neid nimetatakse heliallikateks. Helisev pillikeel, orelivile, saag puu lõikamisel, töötav auto mootor jne
ühel kohal püsida ja ümbrust silmitseda. Talvises lindude toidumajakeses aga on ta sageli riiakas, tõrjudes sealt eemale oma liigikaaslasi. Rohevint toitub mitmesugustest seemnetest. Rohevindi laul koosneb peamiselt kutsehüüdudest, mis vahelduvad õrnade vileliste, kuristavate häälitsustega. Kuigi rohevint ei ole meil talvitajana haruldane, märkame kevadel tema arvukuse järsku tõusu. Tema arvukus suureneb lõunapoolsematelt aladelt tagasisiirdujate arvel. Pesitsusterritooriumi hõivab rohevint omale juba märtsi lõpul. Varsti algab mäng, mille kestel isaslind sageli emaslinnu kõrval oksal laulab. Aegajalt tõuseb ta lauldes õhku ja teeb pesapaiga kohal kaare, tiibadega omapäraselt veheldes ja küljelt küljele viskudes, et lõpuks samale või teisele oksale tagasi laskuda. Pesapuuna eelistab rohevint kuuske. Pesa ehitab emaslind. Väljastpoolt koosneb pesa kuivadest kõrtest, raagudest, samblast ja samblikust, sisevooderduses leidub aga villa ja karvu
Hästi eristatav tumeda peenmustriga "loor". Aktiivne peamiselt öösiti. Hääles õõnes "kuvitt" või paarimisaegne rütmiline, uluv kolmesilbiline huige. Teeb ka teistsuguseid häälitsusi. Üldpikkus 38 cm. Kodukakk on Eestis üldlevinud ja sage haudelind. Asustab põhiliselt kultuurimaastikku- parkke, parkmetsi, vanemaid lehtpuistusid, segametsi, vältides suuremaid metsi ja okaspuistusid. Mõnes suuremas pargis on pesitsenud korraga mitu erinevat paari. Kaitstava pesitsusterritooriumi piirialal toimuvad sellistel puhkudel ägedad taplused.(T. Randla, 1976) Eestis arvatakse olevat praegusel ajal 1000-1200 paari. Talvel 3000-6000 isendit.(eoy.ee) Kõrvukräts varem kõrvukas rats: Kõrvukräts ei ole Eestis looduskaitse all. Umbes haki suurune kakk. Kollakas sulestik tiheda musta kirjaga. Teravad püstised sulgkõrva. Tegutseb öösel, harvem ka videvikus. Hääl hele, aeg-ajalt, korrutav hüüd. Kõrvukas rats on Eestis üldlevinud, paiguti arvukas haudelind
toidutagavarad puutumata, kui värsket saaki leidub külluses. Punaselg-õgija poolt okka otsa pistetud linnumunade kohta tema vabaõhuaidas tuleb öelda, et tihti kuuluvad need munakoored talle endale. Pealiskaudsel vaatlemisel arvatakse ka need tema pahategude hulka. Punaselg-õgija laulu on harva kuulda. Nähtavasti ei etenda laul pesitsemisel kuigi tähtsat osa. Rändlinnuna saabub punaselg-õgija meile mai keskel, isalinnud varem kui emalinnud. Kohe pärast saabumist valib isalind omale pesitsusterritooriumi. Kuni emalinnu saabumiseni on ta loid ja vaikiv, pärast seda muutub aga liikuvaks ja "jutukaks". Pesakoha valib isalind ja pesa ehitavad mõlemad vanalinnud. Pesa ehitatakse tavaliselt madalale põõsasse või hekki. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Punaselg-õgija lahkub meilt augusti lõpul. Ränne toimub öösel ja üksikult. Kuulub looduskaitse alla. 9
hukkamine Sardiinias. Levimine ja levik Levik iseloomustab populatsiooni isendite jaotust ruumis. Levimine protsess. Ümberpaiknemine ruumis. 3 levikutüüpi: Juhuslik ühe isendi asend ei sõltu teise isendi omast. Sõltumatus. Tüüpiline passiivselt veel hõljuvatele mikroorganismidele planktonile. Ka seemnetaimedel on jaotus juhuslik. Regulaarne iseloomulik klonaalselt paljunevatele taimedele(nt maikelluke). Regulaarselt paiknevad ruumis ka loomad, kes omavad toitumis- või pesitsusterritooriumi, mida nad kaitsevad. Kiskjad(lõvid), metsvindid. Agregeeritud ka tihti klonaalsete taimede puhul. Paljud moodustavad tihedaid kogumikke(mättaid). Ka väga paljud loomad, eriti need, kes moodustavad karjasid ja parvi. Kogumike vahel tühi maa. Kasulik kuna: 1. välja arenenud sotsiaalne käitumismudel ja karjas liikumine parandab julgeolekut. Nt primaadid, pühvlid. 2. isekus. Indiviidid kogunevad karja eesmärgiga mitte olla kiskjale esimene saak
14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon; Levik isendite jaotus ruumis, muster · Juhuslik isendite paiknemine on sõltumatu; ühe isendi paiknemine ei sõltu teise isendi paiknemisest. (plankton, seemnetaimed) · Regulaarne on iseloomulik klonaalselt (risoomidega vms) paljunevatele taimedele (maikelluke), regulaarselt paiknevad ka sellised loomad, kes omavad toitumis-, pesitsusterritooriumi, mida nad kaitsevad (lõvi). · Agregeeritud koondumine rühmadesse, kohtame tihti klonaalsete (vegetatiivsete) taimede puhul (mättad), agregeeritult paiknevad ka mitmed loomad, kes moodustavad karjasid, parvesid. On sellistele liikidele kasulik kahte moodi on välja arenenud sotsiaalne käitumismudel ja karjas liiklemine parandab indiviidi julgeolekut (primaadid, suured sõralised); karjaefekt e
Sama eesmärki teenib ka huntide territooriumi märgistamine. Talvevaru koguvad linnud kaitsevad oma territooriumi ka talvel. Populatsioontiheduse kasvades konkurentsisurve suureneb. Konkurents väheneb kas ühe osalise hävimisel või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Taimedel eristatakse juure ja võsukonkurentsi, loomadel peamiselt toidukonkurentsi. Näiteks tugevas toidukonkurentsis on kalade noorjärgud, ka ruumikonkurents on kudemisterritooriumi, pesitsusterritooriumi ja talvituskohtade pärast. Konkurentsi korral kehtib GAUSE reegel (ka GRINELLI reegel, ka eksklusioonireegel) mis sedastab seaduspärasuse, mille kohaselt kaks konkureerivat liiki, millel on üks ja sama niss (samad ökoloogilised nõudlused) ei saa püsivalt koos eksisteerida» üks tõrjub paratamatult teise välja. Parasitism on erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis ühele liigile on kasulik, aga teisele kahjulik. Sellest kooselust kasu saajad on parasiidid
oma lähisugulasi (tõsta oma kaudset fitnessi), isegi kui see peaks tooma kaasa tema otsese fitnessi languse. Ainsaks tingimuseks on see, et selle läbi peab kokkuvõttes suurenema isendi inklusiivne fitness. Uurimused näitavad, et tõepoolest on enamus loomade ilmse altruismi näiteid seotud lähisugulaste omavaheliste suhetega. Näiteks pesitsevate paaride abistajad on enamasti eelmise pesakonna noorlinnud, kellel pole veel õnnestunud endale pesitsusterritooriumi või sigimispartnerit leida; koloonia liikmed, kes hoiatavad kaaslasi vaenlase ilmumise eest, on tihti omavahel lähedases suguluses; sigimisest loobunud „töölised“ sipelgapesas on enamasti sigiva „kuninganna“ õed või tütred. See, mis esmapilgul paistis altruismina, on antud juhul niisiis omakasupüüdlik käitumine, mis tõstab isendi inklusiivset fitnessi ja sellega koos tema bioloogilist edukust.
annaabi.ee 
