mm. Kasutusalad: 1) Öönägemine - Infrapunakiirgust kasutatakse öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt valgust et objekti näha, detekteeritakse radiatsioon ning tehakse see ekraanil nähtavaks. 2) Termograafia - Infrapuna-termograafia on kontaktita ja uuritavat objekti mitte kahjustav testimeetod, et näidata ja salvestada temperatuurimuutusi ja temperatuure üle terve objekti pinna. 3) Kommunikatsioon - Kasutatakse mobiiltelefonides ja personaalarvutites omavaheliseks andmesideks ja erinevate seadmete kaugjuhtimispultides. 4) Soojendamine - Infrapunakiirgust kasutatakse infrapuna saunades, et inimesi soojendada ja lennukites, et eemaldada jää tiibadelt. Infrapunakiirgust saab kasutada söögi tegemisel, sest see soojendab ainult sööki ja mitte ümbritsevat õhku, juhul kui õhus pole osakesi.
objekti näha, detekteeritakse radiatsioon ning tehakse see ekraanil nähtavaks. Kuumemad objektid näidatakse erineva värvivarjendiga kui külmad. Soojendamine Infrapunakiirgust kasutatakse infrapuna saunades, et inimesi soojendada ja lennukites, et eemaldada jää tiibadelt. Infrapunakiirgust saab kasutada söögi tegemisel, sest see soojendab ainult sööki ja mitte ümbritsevat õhku, juhul kui õhus pole osakesi. Kommunikatsioon Kasutatakse mobiiltelefonides ja personaalarvutites omavaheliseks andmesideks ja erinevate seadmete kaugjuhtimispultides. Tänu sellele, et infrapunakiirgus tungib kuni 4-5 cm sügavusele inimese kehasse, higistabki inimene infrapunasaunas kolm korda rohkem kui tavalises saunas, kus higistamine ulatub - kuumusele vaatamata - ainult mõni millimeeter naha alla. Higi hakkab voolama juba 10minutilise saunasistumise järel. Kehasse tunginud infrapunakiired lõhustavad seal mürk- ja jääkaineid, aidates
uurimisel elektrilistel ja mehaanilistel süsteemidel. Soojendamine Infrapunakiirgust kasutatakse infrapuna saunades, et inimesi soojendada ja lennukites, et eemaldada jää tiibadelt. Samuti kogub populaarsust asfaldi soojendamine infrapunakiirgusega enne ehitus- või parandustöid. Infrapunakiirgust saab kasutada söögi tegemisel, sest see soojendab ainult sööki ja mitte ümbritsevat õhku, juhul kui õhus pole osakesi. Kommunikatsioon Kasutatakse mobiiltelefonides ja personaalarvutites omavaheliseks andmesideks ja erinevate seadmete kaugjuhtimispultides. Koostaja:Mattias Kangur 11B
Tartu 2008 Arvuti ehitus Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Põhielemendid KORPUS on masinaehituses mingi seadme või mehhanismi massiivne kate EMAPLAAT on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükiplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. MÄLU on arvuti komponent või seade. Mälu kujutab endast ajutist kohta, kuhu arvuti salvestab info töötlemiseks vajalike andmeid digitaalsel binaarkujul
14. Võrdle omavahe mälusid RAM ja ROM, mis on sarnast, mis erinevat? Üks on püsimälu teine muutmälu . Ühte saab muuta teist ei saa . 15. Mis asi on BIOS? Milles seisneb tema tähtsus? Arvutile sisse ehitatud Operatiiv Süsteem millega saab muuta arvut sätteid. 16.Mis on emaplaat tema olulisus? Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. 17Mis on siin (inglise keeles BUS)? Süsteem, mis tegeleb data edastamisega seadmete vahel 18Mis on bitt ja bait? Võrdle neid omavahel? Bitt on informatsiooni põhiühik. Üks bitt vastab
tõestamiseks,kohtulikul uurimisel elekrtilistel ja mehaanilistel süsteemidel. Infrapunakiirgust kasutatakse infrapuna saunades,et inimesi soojendada ja lennukites,et eemaldada jää tiibadelt.Samuti kogub populaarsust asfaldi soojendamine infrapunakiirgusega enne ehitus-või parandustöid. Infrapunakiirgust saab kasutada söögi tegemisel,sest see soojendab ainult sööki ja mitte ümbritsevat õhku,juhul kui õhus pole osakesi. Kasutamist leitakse ka mobiiltelefonides ja personaalarvutites omavaheliseks andmesideks,mis on küll aeglane,ja erinevate seadmete kaugjuhtimispultides. Infrapunakiirgus on leidnud laia rakendust ka arstlikus praktikas Kiirguse toime inimorganismile on tingitud soojusefektist. Temperatuuri tõus infrapunakiirte neeldumise tulemusena põhjustab kohaliku (hüpereemia, veresoonte laienemine) ja üldise iseloomuga reaktsioone (ainevahetuse intensiivistumine, termoregulatsioon). 1965.aastal patenteeriti infrapunakiirguse kasutamine Fuji Medicali poolt
et.wikipedia.org C2.1.6 Operatsioonisüsteemide liigitus Operatsioonisüsteeme liigitakse vägagi erinevalt, kuid toome siinkohal ära mõningad tüübid. Paketttöötlus-operatsioonisüsteemides ei suhtle kasutaja arvutiga otse, vaid operaator valmistab ette paketid, mida töödelda. Pakett-töötlus operatsioonisüsteeme on ka multiprogrammilisi, see tähendab et vähendamaks protsessori jõudeaega on töös korraga mitu paketti. Paketttöötlus operatsioonisüsteeme personaalarvutites ei kasutata. Ajajaotus-operatsioonisüsteemides käib protsessidele ressursside jagamine nii, et täitmisel olevaid protsesse vahetatakse hästi kiiresti, seepärast jääb kasutajale mulje, et kõik protsessid ehk kogu süsteem töötab. Ajajaotus muutub keerulisemaks, kuid efektiivsemaks, kui arvutisüsteemis on kasutusel mitmetuumaline protsessor, sellisel juhul on võimalik täita rohkem kui ühte protsessi üheaegselt Ajajaotus operatsioonisüsteem on interaktiivne süsteem,
Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Muutmälu ehk operatiivmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu (ka: RAM (inglisekeelne lühend sõnadest random access memory) on digitaalseadmetel mälu, kust saab andmeid
need vastavad teatud võrgustandarditele. Kõiki IEEE 802.11 standardil baseeruvaid seadmeid ei esitata Wi-Fi Liidule sertifitseerimiseks, mõnikord selle maksumuse tõttu ning Wi-Fi logo puudumine ei tähenda, et seade on Wifi-ga ühildamatu. WiFi võimaldab paljudel kasutajatel WiFi-levialades samaaegselt ühenduda juhtmevabalt Internetti. Tänapäeval on IEEE 802.11 seadmed juba paljudes personaalarvutites, mängukonsoolides, nutitelefonides, printerites ja muudes seadmetes ning peaaegu kõigis sülearvutites ja pihuarvutites. 2. AJALUGU Wi-Fi leiutati 1991. aasta firmade poolt NCR ja AT&T. Esialgu oli see mõeldud kassasüsteemidesse. Esimesed tooted tulid poodidesse nime all WaveLAN , mille kiirus oli ühe ja kahe megabitti sekundis vahel. Vic Hayes, kes on raadiokohtvõrgu looja, oli
puhul mitu eksemplari korraga). Printer ühendatakse arvuti tagapaneeli küljes oleva paralleelpordi kulge nn Centronics -kaabli abil. Nüüd üleminek arvuti riistvarale, mis on arvuti sees. Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Protsessor Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer: taimeri iga takti ajal täidab
hiired, kuid nad on ka palju kallimad. 3. HIIRE AJALUGU Kuigi hiir (või tema eelkäija) töötati välja Douglas Engelbart-i poolt juba 1963 aastal “Stanford Research Center”-is, muutus ta populaarseks alles alates 1984.a., mil Apple hakkas tootma graafilise operatsioonisüsteemiga mikroarvuteid (Apple Lisat ja Macintoshe), kus kasutati hiirt kõikides toimingutes, v.a teksti sisestamine. Kuna IBM- tüüpi personaalarvutites mindi graafilisele keskonnale (Windows) üle palju hiljem, tekkis seoses hiirega mõningaid tehnilisi probleeme. Algul kasutati arvuti sisse paigutatavat hiireliidese lisakaarti või standartset jadaliidest RS-232 (operatsioonisüsteem võimaldas ainult kahe RS- liidese kasutamist; kui üht kasutati näiteks printeri ja teist hiire jaoks, ei jäänud vabaks enam ühtegi jadaporti). 4. HIIRE NUPUD Hiire nupud pole tavaliselt midagi muud, kui lihtsad mikrolülitid
arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva
kasutajaliidest (arvuti graafikakuvamise võimalusi kasutav tarkvaraliides, mis võimaldab inimesel suhelda arvutiga sümbolite, muude visuaalsete elementide (näiteks ikoonide) ja hiire ning ka klaviatuuri abil). Igaüks meist tänapäeval puutub kokku operatsioonisüsteemiga, arvestades tehnika suurt laialdast kasutust. Näiteks seda leidub serverarvutites, mobiiltelefonis, DVD mängijas, pesumasinas ja isegi mikrolaineahjus. Enim tuntumad operatsioonisüsteemid personaalarvutites on Microsoft Windows, Mac OS X ja GNU/Linux. 1969. aastal Bell Laboratories oli üks esimesi firmasid, mis töötas välja operatsioonisüsteemi. Opsüsteemi nimeks sai Unix. Selle programmid olid alguses vabalt levitatavad, ning seetõttu levis see peagi mitmetesse asutustesse ja firmadesse, kes arendasid välja selle põhjal oma süsteemid. Microsoft aga tõi oma esimese Windowsi turule 1985. aastal MS-DOS-i lisandprogrammina. Microsoft
kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, Micro–ATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva
Open Group-ile ja ta litsenseerib selle kasutamist operatsioonisüsteemidele, mis vastavad tema definitsioonile. ,,Unixi-sarnane" ütlust kasutatakse, et kirjeldada suurt hulka operatsioonisüsteeme, mis sarnanevad originaalsele Unixile. Unixi süsteemid töötavad väga erineva arhitektuuriga arvutitel. Neid kasutatakse sageli serveri süsteemidena, samuti tööjaamadena hariduses ja inseneerinduses. Tasuta tarkvara (Linux, BSD) kasvatab jõudsalt oma populaarsust. Neid kasutatakse ka personaalarvutites, näiteks Ubuntu, aga siiski veel hobikorras. Mõned Unixi variandid nagu Hewlett-Packardi HP-UX ja IBM'i AIX on disainitud töötama ainult nende tootjate riistvaraga. Teised, nagu näiteks Solaris, suudavad töötada kõigil x86 ühilduvatel arvutitel. Apple Mac OS X on mikrokernel BSD variant, mis tuletati NeXTSTEP, Mach ja FreeBSD operatsioonisüsteemidest, asendas Apple varasema mitte Unixi-sarnase Mac OS operatsioonisüsteemi. Viimastel aastatel on vabavaralised süsteemid asendanud
Vahepeal kasutatakse emaplaadi kohta ka terminit mobo(tuleneb inglise keelsest terminist motherboard, mis tähendab emaplaati). Personaalarvutites on emaplaadil arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute ja pesade abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, protsessor, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. EMAPLAATIDEST ÜLDISELT
Open Group-ile ja ta litsenseerib selle kasutamist operatsioonisüsteemidele, mis vastavad tema definitsioonile. ,,Unixi-sarnane" ütlust kasutatakse, et kirjeldada suurt hulka operatsioonisüsteeme, mis sarnanevad originaalsele Unixile. Unixi süsteemid töötavad väga erineva arhitektuuriga arvutitel. Neid kasutatakse sageli serveri süsteemidena, samuti tööjaamadena hariduses ja inseneerinduses. Tasuta tarkvara (Linux, BSD) kasvatab jõudsalt oma populaarsust. Neid kasutatakse ka personaalarvutites, näiteks Ubuntu, aga siiski veel hobikorras. Mõned Unixi variandid nagu Hewlett-Packardi HP-UX ja IBM'i AIX on disainitud töötama ainult nende tootjate riistvaraga. Teised, nagu näiteks Solaris, suudavad töötada kõigil x86 ühilduvatel arvutitel. Apple Mac OS X on mikrokernel BSD variant, mis tuletati NeXTSTEP, Mach ja FreeBSD operatsioonisüsteemidest, asendas Apple varasema mitte Unixi-sarnase Mac OS operatsioonisüsteemi. Viimastel aastatel on vabavaralised süsteemid asendanud
(Wi-Fi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid, mis põhinevad IEEE 802.11 standardil. Nime Wi-Fi kasutatakse sageli IEEE 802.11 tehnoloogia sünonüümina. Wi-Fi võimaldab paljudel kasutajatel Wi-Fi-levialades samaaegselt ühenduda juhtmevabalt Internetti. Tänapäeval on IEEE 802.11 seadmed juba paljudes personaalarvutites, mängukonsoolides, nutitelefonides, printerites ja muudes seadmetes ning peaaegu kõigis sülearvutites ja pihuarvutites. 2. Mis erinevus on traadita võrgu „Ad-Hoc“ ja „Infrastructure“ režiimidel? a. Ad-Hoc võrk on ilma keskse juhtimiseta traadita võrk, mille saab lihtsalt üles seada nii kodus kui ka ettevõttes. Ad-Hoc võrku saab kasutada kohtvõrguna ja jagatud võrguna ning on täiesti iseseisev ühestki pääsupunktist
prügikasti, kettad, failihalduri, menüüd ja muud asjad, millel reaalsel töölaual vaste puudub. 8.5. Graafikaprotsessor (GPU) - Graafikaprotsessor või GPU (inglise keeles Graphics Processing Unit, tuntud ka kui VPU ehk Visual Processing Unit ehk visuaalprotsessor) on kohandatud mikroprotsessor, mis tegeleb 3D ja 2D graafika visualiseerimise ja kiirendamisega. GPU-sid kasutatakse tänapäeval manussüsteemides, mobiiltelefonides, personaalarvutites, tööjaamades ja mängukonsoolides. Tänapäeva GPU-d oskavad väga efektiivselt manipuleerida arvuti graafikaga nende kõrgelt rööp- ehk paralleelstruktuurne ehitus annab keerulisi algoritme käsitledes palju suurema efektiivsuse kui üldprotsessoriga (CPU). Personaalarvutis võib leida GPU videokaardilt või integreerituna ehk sisseehitatuna emaplaadilt. Teiste seadmete puhul on GPU peamiselt integreeritud emaplaadile
kõvaketa eraldatavast soojusest. 4 ·Liidesed (ingl. k. Connectors). Liidesed kuhu on võimalik külge panna juhtmed. Vastavalt siis toite ja andme juhe. ·Korpus. Mõeldud kõvaketta kaitsmiseks ja kooshoidmiseks. Samuti aitab see säilitada kõvaketta sisest rõhku. Tänapäeval leiavad kõvakettad kasutust paljudes kohtades: muusikakeskustes, pleierites, lauaarvutites, personaalarvutites, mängukonsoolides, telekates ja ka mõningates kaasaskantavates seadmetes. Kaasaskantavates seadmetes pole HDD ehk standartne kõvaketas väga levinud kuna kõvaketas on oma paljude liiguvat osade tõttu väga habras. Samuti ei kannata kõvaketas väga ekstreemseid ilmastikutingimusi: õhurõhu muutust, niiskust ega suurt temperatuuri kõikumist. Õhurõhu muutust ei mõju kõvaketastele hästi selle tõttu, et lugemis- ja kirjutamispea all on õhupadi mis takistab ketaste (ingl. k
Operatsioonisüsteem vastutab mäluhalduse järgmiste tegevuste eest: *Mälu hõivamine ja vabastamine, kui protsessid seda küsivad. *Arve pidamine selle üle, millised mälualad on hetkel kasutuses ja kelle poolt. *Otsustamine, missuguseid protsesse mälu vabanedes mällu laadida. Arvuti mälu struktuur Wikipilt Failisüsteemid Fail- bitiseeriatena salvestatud informatsioon, mida arvuti saab reorganiseerida. Kõigis arvutisüsteemides, eriti personaalarvutites, kujutab fail endast süsteemi kasutajatele (sealhulgas süsteem ise ja tema rakendusprogrammid) kättesaadavat andmeüksust, mida saab käsitleda tervikuna (näit. ümbertõsta ühest failikataloogist teise jne.). Konkreetse faili struktuuri defineerib faili looja. Enamasti hoitakse failides: *Programme (nii lähtetekstina kui binaarkujul) ja *Andmeid Failihaldus Operatsioonisüsteem vastutab failihalduses järgmiste tegevuste eest: *Failide loomine ja kustutamine
SETUP, mille abil kirjutatakse konfiguratsioonimällu info uue arvuti kasutuselevõtul. Konfiguratsioonimälu ja akumulaatorpatarei abil töötab arvuti sisemine kell RTC (Real Time Clock). Info säilib CMOS mälus ja arvuti sisemine kell käib edasi ka arvuti väljalülitamisel tänu akumulaatorile. Kui akutoites tekib katkestus, siis info hävib ja sisselülitamisel on arvuti unustanud kõik eelpoolloetletu. 1.4 Vahemälu Cache Vahemälu ehk puhvermälu (cache memory) võeti personaalarvutites esmakordselt kasutusele aastal 1989 mikroprotsessorites 80486. Vahemälu jääb mikroprotsessori ja põhimälu vahele. Ta on kiirem kui põhimälu ja võimaldab seda teatud juhtudel asendada. Kui põhimäluna kasutatakse odavamat dünaamilist mälu DRAM, siis vahemäluna on kasutusel kallim, kuid palju kiirem staatiline mälu SRAM. 9 1.4.1 Vahemälu areng Esimestel personaalarvutitel töötasid mikroprotsessorid madalal sagedusel (alla 20 MHz)
koosnebmälukiipidest (ketasmälu nimetataksevälismäluks). Mälukiip kiip, mis säilitab programme ja andmeid kas ajutiselt (RAM), alaliselt (ROM, PROM) või kuni neid muudetakse (EPROM, EEPROM, välkmälu). Välismälu protsessorile ainult sisend-väljundkanali kaudu kättesaadav põhimälust aeglasem ja suurem mälu, näiteks kõvaketas. Lisaks sise- ja välismälule on kasutusel veel virtuaalmälu, mis kujutab endast sisemälu laiendust kõvakettale. Personaalarvutites kasutatakse virtuaalmälu siis, kui sisemälu mahust ei piisa programmide täitmiseks. RAM (Random Access Memory) muutmälu, suvapöördusmälu. Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust saab neid lugeda. Suvapöördus (random access) tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ning nii lugemiseks kui kirjutamiseks on võimalik pöörduda suvalise aadressi poole. Enamik muutmälusid pole säilmälud, s.t. toite väljalülitamisel mälus olevad andmed hävivad.
pöördub mällu andmete saamiseks. Chipset tõlgib ära CPU palve. Cache'i saadetakse esimesena. Toimub siinide bufferdamine - chipset omab vastavaid andme buffreid, mida suuremad, seda parem chipset. Joonis 17 - Põhjasild Joonis 18 - Lõunasild Pordid Järjestikport - (serial port) Port ehk liides, mida kasutatakse digitaalsignaali järjestikedastuseks, s. t. bitid edastatakse üksteise järel (paralleelpordi puhul edastatakse mitut paralleelset juhet mööda samaaegselt mitu bitti). Personaalarvutites kasutatakse enamasti RS-232C või RS-422 standardile vastavaid järjestikporte. Järjestikport on üldotstarbeline liides, mida võib kasutada peaaegu igasuguse seadme arvutiga ühendamiseks, k. a. modemid, hiired ja printerid (kuigi enamik printereid kasutab paralleelporti). Joonis 19 Pordid ATX emaplaadil Parallel port - paralleelport, rööpport. Välisseadme, näit. printeri ühendamiseks ette nähtud rööpliides. Enamasti on personaalarvutitel nii paralleelport kui vähemalt üks
Ettevõtete/asutuste andmebaasidesse on koondatud väga palju andmeid. Andebaasidesse ligipääsemisel on võimalik vähese ajaga varastada, hävitada või muuta suurel hulgal andmeid. Töötajatele, klientidele ja hankijatele lubatud ligipääsud asutuse erinevatesse süsteemidesse, suurendavad küberpettuste riski. Kaasaegsed süsteemid kasutavad ära personaalarvuteid, mis on olemuselt turvariskide suhtes haavatavamad. Personaalarvutites asuvaid andmeid võivad kergemini kaduda, saada varastatud või olla valesti paigutatud. Kasutajad ei ole üldiselt väga teadlikud turvalisuse ja kontrolli süsteemide tähtsusest. Mida rohkem on seaduslikke kasutajaid, seda suurem on risk, et võrgustik võib sattuda rünnakute alla. Arvutisüsteemid võivad saada kahjustatud väliskeskkonna muutuste tõttu. Näiteks elektrikatkestused, vee ja tule kahjustused.
Iga uus generatsioon protsessoreid töötab kiiremini kui eelmine. Protsessorit ehk keskseadet võib võrrelda inimajuga. See keskne töötlusüksus, millega on ühendatud kõik sisend-väljundseadmed ning välismälud, tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. Koostöös vastava süsteemse tarkvaraga korraldab kekseade andmevahetust, samuti andmete salvestamist, töötlemist, edastamist ja väljastamist. Keskseadme sees ja koos välisseadmetega. Personaalarvutites paikneb ta tavaliselt emaplaadil, mis sisaldab rea kõrge integratsiooniastmega mikrolülitusi, millest tähtsaim on mikroprotsessor. Tihti kasutatakse sõnu keskseade ja mikroprotsessor samas tähenduses, kuid õige on see ainult siis, kui tegemist on monoliitarvutiga (single-chip computer), millel asuvad samal kristallil nii protsessor, muutmälu (RAM) kui ka püsimälu (ROM). RAM-i võib võrrelda inimese lühiajalise mäluga, ROM-i pikaajalise kustumatu mäluga. Keskseadme
Joonis 1-7. Mälumoodul Dünaamiline mälu (DRAM - Dynamic Random Access Memory). Selle mälutehnoloogia puhul kasutatakse info salvestamiseks väljatransistori paisusiirde elektrimahtuvust. Ühe biti info salvestamiseks piisab ühest transistorist aga laengu säilitamiseks vajab mälu regulaarset värskendamist, mis muudab seda tüüpi mälu oluliselt aeglasemaks. See muutmälu tüüp on kasutusel tänapäevastes personaalarvutites põhimäluna operatsioonisüsteemi ja rakenduste jooksvaks töötamiseks vajaliku programmikoodi ja andmete salvestamiseks. DRAM mälu on korraldatud mälubittide maatriksina. Andmevahetustsükli alustamiseks aktiveerib mälukontroller vastava rea maatriksist, millele kulub teatud viivitus taktides, seejärel aktiveerib kontroller veeruaadressi (milleks samuti kulub teatud hulk takte) ja loeb või kirjutab mällu andmed
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid
ning võib korraldada ressursijaotust, sisestuse ja väljastuse juhtimist, andmehaldust jm. Teiste sõnadega operatsioonisüsteem võtab vastu korraldusi kasutaja käest, muudab need arvutile mõistetavaks ja korraldab nende täitmist. Operatsioonisüsteemi peamiseks ülesanneteks on: arvuti käivitamine, süsteemi algseadeparameetrite paikapanemine (ümberkonfigureerimine), tarbeprogrammide kasutamise juhtimine ja kõigi juhtimis- ja järelvalvefunktsioonide teostamine. Personaalarvutites kasutatakse tänapäeval mitmeid operatsioonisüsteeme: MSDOS üksikkasutaja operatsioonisüsteem alates 1981. aastast. Kõige populaarsemateks töökeskkondadeks olid MSDOS-iga NortonCommander ja graafiline töökeskkond Windows3.1 ja 3.11 Windows ("aknad") kujutab endast graafilist kasutajaliidest, mida iseloomustab selliste vahendite nagu hiir (osutusseadis), hiirekursor (osuti), ekraanil olev töölaud (ingl. Desktop), aknad ja ikoonid kasutamine
) Leidub hiiremudeleid, millel klahvide arv ulatub viieni ja mis on mõeldud töö hõlbustamiseks Windowsis ja Internetis (Geniuse EasyScroll). Kuigi hiir (või tema eelkäija) töötati välja Douglas Engelbart-i poolt juba 1963 aastal "Stanford Research Center"-is, muutus ta populaarseks alles alates 1984.a., mil Apple hakkas tootma graafilise operatsioonisüsteemiga mikroarvuteid (Apple Lisat ja Macintoshe), kus kasutati hiirt kõikides toimingutes, v.a teksti sisestamine. Kuna IBM- tüüpi personaalarvutites mindi graafilisele keskonnale (Windows) üle palju hiljem, tekkis seoses hiirega mõningaid tehnilisi probleeme. Algul kasutati arvuti sisse paigutatavat hiireliidese lisakaarti või standartset jadaliidest RS-232 (operatsioonisüsteem võimaldas ainult kahe RS- liidese kasutamist; kui üht kasutati näiteks printeri ja teist hiire jaoks, ei jäänud vabaks enam ühtegi jadaporti). Üldiselt võib eristada kolme peamist hiirefunktsiooni: · Osutamine (pointing)
2. Arvutite protsessorid Protsessor (CPU- Central Processing Unit) on arvuti “süda, mida võib võrrelda inimajuga. Temaga on ühendatud kõik sisend-väljundseadmed ning välismälud, tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. Korraldab andmete: salvestamist, töötlemist, edastamist väljastamist Personaalarvutites paikneb protsessor emaplaadil, mis sisaldab rea kõrge integratsiooniastmega mikrolülitusi, millest tähtsaim on mikroprotsessor. Protsessori kui arvuti "südame" sisemise "pulsilöögi" määrab taktgeneraatori ehk kella võnkesagedus. Reeglina asuvad emaplaadil eraldi mikroskeemidena nii protsessor, muutmälu (RAM - Random Access Memory) kui ka püsimälu (ROM - Read Only Memory). RAM-i võib võrrelda inimese lühiajalise mäluga, ROM-i pikaajalise kustumatu mäluga.
annaabi.ee 
