Pasargadae linn, mis on kultuskeskuseks ja rajatud platvormile. Selle kõrval puutumata Kyrose haud, mis samuti siiani säilinud. Parsa (Persepolis) linn rajatud Dariuse ajal, kuhu kõik valitsejad pärast paleesid lasid ehitada.. Administratiiv-keskused olid Susa ja Ekbatana. 5 Säilinud Pasargadae linnaväravad Säilinud Pasargadae linnaväravad 2 6 Persepolis Persepolise palee ehitamist alustas Dareios I 518 aastat eKr. Palee on selle ajastu kõige muljetavaldavam näidis. Persepolise palee trepid ja terrassid oli ääristatud reljeefidega. Figuurid kujutavad Pärsia ja võõramaa aadlike, hõimupealike, vahisõdurite jt ametlikku protsessiooni. Selline võis see välja näha: Persepolise palee 3D rekonstruktsioon Persepolise trepid Persepolise palee sein 7 Usundid
Lossi seinad ja müürid olid kaetud reljeefidega, seinamaalidega ja alabasterplaatidega. Kuningas Assurnasirpal II palee troonisaal Persepolis Palee ehitamist alustas Dareios I 518.a.e.Kr. on selle ajastu kõige muljetavaldavam näidis. Persepolise treppid ja terrassid olid ääristatud reljeefidega. Figuurid kujutavad Pärsia ja võõramaa aadlike, hõimupealike, vahisõdurite jt. ametlikku protsessiooni. Persepolise reljeefid Persepolise lossi rekonstruktsioon Uus-Babüloonia · 612.a. taastas Babü- lon oma ise- seisvuse. Linn ümbritseti müüridega. Müüris oli mitu väravat ja iga
mitmekesisusest hoolimata on valdav osa iraanlasi riigiosaks kuulutanud islami usu. 94% muhameedlastest kuulub siiitide hulka, ülejäänud on sunniidid, kristlased, juudiusulised ja iraani pärimususundi pooldajad. Üle poole Iraanis elavatest inimestest elab linnas. 2500-aastane Pärsia sai 1935. aastal uueks nimeks Iraan. Pärslaste pealinn: 57 kilomeetrit Shirazi linnast kerkivad vanaaja ühe suurima impeeriumi pealinna varemed. Aastal 520 eKr rajas kuningas Dareios I Persepolise linna, millest ta tegi Indiast Kreekani ulatunud võimsa Pärsia riigi pealinna. Seal elas 50 000 inimest. Kuigi Aleksander Suur 330. aastal eKr linna purustas, võib praegugi imetleda Persepolise ehitiste ja kunstiteoste säilmeid, mis jutustavad Vana-Pärsia hiilgusest. Põhiandmed: Pindala: 1 648 000 km2 Rahvaarv: 71 518 000 Pealinn: Teheran Keeled: pärsia (riigikeel), aseri, kurdi Rahaühik: riaal Inimesi ruutkilomeetri kohta: 40 Suurimad linnad: 1. Teheran- 6 476 000 2
559-330 e.Kr. - Pärsia suurriik Lühiülevaade Pärslased asusid Lõuna-Iraanis. Olid kreeka pärimuse järgi VII VI sajandil Meedia võimu all. Pealinn neil puudus. Ühiskond Impeerium jaguneb 20 halduspiirkonnaks ehk satraapiadeks. Kuningas määrab ametisse satraapid, kelle ül. on alalise sõjaväe formeerimine, elanikkonna rakendamine avalikel töödel ja maksude kogumine. Riigi eesotsas seisis suurkuningas. Seejärel tuli preesterkond. Neile järgnesid sõdurid ja neile talupojad ja orjad. Mitu perekonda moodustasid eraldi kogukonna. Mitu kogukonda moodustasid hõimu. Abielluti inimestega samast kogukonnast. Kogukond oli peamine identifitseerimise allikas. Isadel oli türannlik autoriteet. Nad kohtlesid oma lapsi kui orje. Polügaamia oli Pärsias populaarne. Lapsed pidid alluma isadele ja neid võis müüa. Peale abikaasa surma oli pikk leinaaeg. Lahutus oli peaaegu kuuldamatu toiming. Kunigad: 1. Kyros II (6sajand) (u 559 530), ...
559-330 e.Kr. - Pärsia suurriik Lühiülevaade Pärslased asusid Lõuna-Iraanis. Olid kreeka pärimuse järgi VII VI sajandil Meedia võimu all. Pealinn neil puudus. Ühiskond Impeerium jaguneb 20 halduspiirkonnaks ehk satraapiadeks. Kuningas määrab ametisse satraapid, kelle ül. on alalise sõjaväe formeerimine, elanikkonna rakendamine avalikel töödel ja maksude kogumine. Riigi eesotsas seisis suurkuningas. Seejärel tuli preesterkond. Neile järgnesid sõdurid ja neile talupojad ja orjad. Mitu perekonda moodustasid eraldi kogukonna. Mitu kogukonda moodustasid hõimu. Abielluti inimestega samast kogukonnast. Kogukond oli peamine identifitseerimise allikas. Isadel oli türannlik autoriteet. Nad kohtlesid oma lapsi kui orje. Polügaamia oli Pärsias populaarne. Lapsed pidid alluma isadele ja neid võis müüa. Peale abikaasa surma oli pikk leinaaeg. Lahutus oli peaaegu kuuldamatu toiming. Kunigad: 1. Kyros II (6sajand) (u 559 530), ...
Ekbatanas ja Babüloonias. Kunsti läbi kujutati Pärsia võimsust - monumentaalkunst. Kunst ja arhitektuur olid segunenud kohalike oskuste ja stiilidega. Arhitektuurist on säilinud : Pasargadae linn, mis kultuskeskuseks ja rajatud platvormile ning Kyrose haud Pasargadae linnas, mis meenutab tsikuraati, ainult astmed on madalmad ja sarkofaag asub majataoliseshauakambris, mis on viimasel astmel nagu kogukas tempel, Parsa (Persepolise) linn, mis olid rajatud Dariuse ajal, kus kõik valitsejad paleesid ehitada lasid, Taj Mahal Agras, Sinine Mosaiik Istanbulis, seal toodi kasutusele laiad hargnevad trepid ning sammaste kujundus oli muutunud rikkalikumaks. Kunstis on olulisel kohal ka pärsia vaibad, mille valmistamine võttis isegi kogenud kudujal kaua aega, kuna ühes vaibas on üle miljoni sõlme ja kogenud kuduja päeva norm on 12000 sõlme, see tõttu olid ka vaibad hinnalised. On öeldud, et pärsia vaibad on ühed
Gaugameda lahingus oli vastaste sõjavägi 5x ülekaalus, kuid tänu taktikale, faanaksi kasutamisele ja nutikusele, said Alexandri sõdalased võitu. Valitsejana lasi ta teha oma nime järgi linna: Alexandria, millest sai väga suur ja uhke linn, teisi samanimelis linnu lasi ta veel teha, kuid need ei olnud nii silmapaistvad. Ta sai palju kulda ning oli rikkaim mees maailmas. Ta kasutas pärslaste kombeid, kuid ei andestanud neile – ta hoopiski süütas Persepolise paleed kättemaksuks Ateena eest. Ta oli nii palju alasid vallutanud, kuid tahtis veel. Avastades, et Dareios on surnud, laseb Alexander argpüksist valitseja surnukeha hauakambrisse viia, uskudes, et isegi temasugune väärib pärast surma austust. Inimesena oli tal hea süda. Oma parima sõbra surma leinas ta sügavalt. Ta tegi kõik, et oma truud hobust tagasi saada, makstes varastele isegi tasu hobuse tagastamise eest. Alexandril oli naine, kellesse ta kiindus sügavalt, ka see näitab
Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on Gilgamesi eepose nimikangelane. Hattusa oli Hetiidi riigi pealinn. Periklest peetakse väga sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ning kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Efoor - riigiametnik Sparta linnriigis. Paabeli torn ehitati 3500 eKr Kesk-Mesopotaamias. Kiilkiri-mõistemärgid,mis vajutatakse kirjutuspulgaga pehmesse savisse. tekkis umbes 3500. - 3000. aastal eKr. Persepolise- üks A. Suure vallutatud riikidest. Raua kasutuselevõtt - Hetiidid Rec Publica-Vana-Rooma riigikord,kus valitsemisest võttis osa peaaegu kogu rahvas. Geruusia - 30-liikmeline vanemate nõukogu Sparta linnriigis. Ponifex maximus - suur hoone või ehitis Ahet-Aton - Teeba pealinn Tsikuraat on massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn.Mesopotaamia templite kõige originaalsem osa. Ratta leiutamine - Sumerid
Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu ka mujale (ühtekokku olevat neid olnud umbes 18[viide?]), kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Pärast Egiptuse alistamist liikus Aleksander edasi Mesopotaamiasse ning lõi seal 331 eKr Dareiose väge Gaugamela lahingus. See otsustas ka Pärsia impeeriumi saatuse. Dareios põgenes ning tapeti järgmisel aastal oma lähikondlaste poolt. Aleksander vallutas aga põlised Pärsia alad ning pealinnad Babüloni, Elami, Susa ja Persepolise. 330 eKr kuulutas ta pärast Dareiose surma end Pärsia kuningaks. Järgneva kolme aastaga alistas ta ka Pärsia idaprovintsid ning püüdis tungida Indiasse, ent tema väed olid sõjast tüdinud, nii et ta pidi sõjaretke lõpetama. Ta liikus Babüloni, millest kavatses teha oma impeeriumi pealinna. See polnud enam Makedoonia, vaid Aleksandri isiklik impeerium. Kreekast ja Makedooniast olid saanud selle äärealad.
Seejärel lõid Pärsiast lahku ka Anatoolia lääne- ja lõunaranniku kreeka linnad. Artaxerxes II (405 359) ajal lõi lahku Egiptus, püsides 399 343 sisuliselt sõltumatuna. Aastal 386 langesid Anatoolia ranniku kreeka linnad Sparta eestvõttel sõlmitud üle-Kreekalise rahuleppega uuesti Pärsia võimu alla. Dareios III (336 330; tõusis võimule riigipöörde tagajärjel) langes aastast 334 alates Aleksander suure rünnaku alla. 330 põletas Aleksander Persepolise. Dareios III tapeti lähikondlaste poolt. -4- 3. Riigikorraldus Riigil oli neli pealinna: Susa, Ekbatana, Persepolis, Babülon Pärsia oli tsentraliseeritud hea sisekorraldusega riik. Oldi tolerantsed vähemusrahvuste ja usundite suhtes. Kuningas oli absoluutne valitseja, tema abilised koondusid õukonda. Sõjavägi oli koondunud piirkondade kaupa traditsioonilisel alusel, seetõttu oli sõjavägi väga heterogeenne
Persepolis. V: Algne teritoorium- Pärsia lahe piirkond, naaberriikide (Meedia, Babüloonia, Lüüdia jt) alistamine ja tolerantne valitsemine. 4 pealinna: Persepolis, Susa, Ekbatana, Babülon. Riigi eesotsas seisis suurkuningas, kes valitses pärsia suurnikest õukondlaste toel. Riik oli jagatud staraapiateks, staraapiat juhtis starapiid, kelle valis ametisse kuningas, ta juhtis kohaliku sõjaväge ja kogus makse. Persepolise rajas Kyros Suur 6. saj ekr. Persepolis oli kuningate kroonimis- ja matmispaik. 14. Millised olid tähtsamad Foiniikia linnriigid, foiniiklaste põhilised tegevusalad. Foiniikia tähestik ja selle mõju kirja arengule. V: Tähtamad linnriigid oli Byblos, Siidon ja Tüüros. Tegeleti põlluharimisega. Liibanoni seedrimetsad olid vanal ajal eituspuidu allikaks paljudele Lähis- Ida rahvastele, tegeleti kaubandusega. Foiniikja tähestik koosnes 22 märgist, foiniikja tähemärgid tähistavad
4. Varase vabariigi siseolud: klienteel; patriitsid ja plebeid; võlaküsimus; 12 tahvli seadused; plebeide õiguste laienemine. 5. Rooma vallutused Itaalias: Latiini liit; gallide sissetung; samniidi sõjad; sõda Pyrrhosega ja Itaalia alistamine. 17) Hellenismiajajärk 1. Aleksander Suure ja tema sõjaretk: Väike-Aasia alistamine; Issose lahing ja Tyrose vallutamine; Egiptuse vallutamine; Gaugamele lahing ja Pärsia riigi lõpp; Persepolise põletamine; Iraani ja Kesk-Aasia vallutamine; retk Indiasse. Aleksander Suure riigi korraldus. Aleksandri surm. 2. Diadohhide sõjad: Demetrios Poliorketes; diadohhide sõdade lõpp ja tulemus. 3. Tähtsamad Hellenistlikud riigid: Ptolemaioste Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia, Pergamon. 4. Hellenismaaja ühiskond ja riiklus. Idamaade helleniseerumine. Tähtsamad linnad (Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Rhodos). Kreeka ja idamaiste joonte põimumine hellenistlike riikide ühiskonnas ja
saj Pärsia impeeriumi rajaja. Võitis Meediat, vallutas Lüüdia ja Kreeka linnad Anatoolia rannikul. Kallaletung Babüloonia Nabonaidi vastu, misjärel Babülooni aalad Mesopotaamiast Palestiinani ja Foiniikia linnad läksid Pärsia alla. Lubas juutidel Mesopotaamiast kodumaale naasta, taastas Jahve templi. Oli hea valitseja ning kohalikele meeldis. Dareios I: 6/5.saj"Behistuni raidkiri", surus maha ülestõuse, korraldas impeeriumi: jagas 20- ks satraabiks, lõi uue keskusena Persepolise, kuhu ehitas uhke lossi. Ehitas kanali Punase mere ja Niiluse vahele. 490.a eKr Maratoni lahing: sai Ateenalt lüüa. Xerxes: 5.saj 480.a eKr Salamsie merelhaing: Areena lähedal saadi lüüa, misjärel Pärsia tõrjuti ka välja Lääne-Anatoolia rannikult. Pärsia impeerium langes 330.a eKr Aleksander suure Persepolise kuningalossi hävitamisega. Zarathustra 12-6.saj: usu-uuendaja, pani aluse mazdaismile, pühakiri ,,Avesta" hümnid, jumalateenistus jne
sambaid. Säilinud on ka mõningaid reljeefe ja täisskulptuure, sarnane Egiptusele. Hästi kuulus on Sureva Ema Lõvi Minivest. Ja tuntud on ka nn. Väravavalvurid. Kas lõvi või härja kehaga, mehe peaga ja tiibadega müütilised olendid. PÄRSIA KUNST Pärsias puudusid religioossed hooned (n: templid) puudusid. Pärslased olid tulekummardajad, rituaalid toimusid vabas looduses. Lossi arhitektuurist saab ülevaateDareiose ja Xerxese ajal ehitatud lossivaremetes. Kuulsaim on Persepolise loss, sammaste juures olid sageli kapiteelid loomafiguuridest. Kuulsaim= Susa linnas Dareiose kaadrivägi KREEKA KUNST Kreeka ajaloo-, kunsti- ja kirjanduseperioodid ei ole omavahel täpselt ajalises kooskõlas, natukene leidub erinevusi. Ajalugu periodiseeritakse järgmiselt: Egeuse ehk Kreeta mükeene ajajärk (u. 2000-1100a. eKr). Kutsutakse minoiliseks kultuuriks. Sellel perioodil võeti kasutusele ka vanimad Kreeka kirjad, mida kutsutakse
Olid kreeka pärimuse järgi VII VI sajandil Meedia võimu all. Suurvõimule pani aluse Kyros II (u 560 530), kes pärines Ahhemeniidide dünastiast, võites 560 Meedia kuningat Astyagest ja tõustes Meedi-Pärsia ühisvalitsejaks. 546 alistas Kyros Lüüdia ja 539 Uus-Babüloonia. Sai surma sõjakäigul Kesk-Aasiasse. Kambyses (530 522) vallutas aastal 525 Egiptuse. Järgnenud aastapikkustest sisevõitlustest väljus võitjana Dareios I (521 486). Rajas pealinna Persepolise. Dareiose ajal saavutas Pärsia riik oma suurima ulatuse: valdused laienesid Indiasse ja Euroopasse. Sõjaretk Musta mere põhjarannikule Sküütide vastu (514-13) ja katse Kreekas kanda kinnitada (Maratoni lahing 490) ebaõnnestusid. Xerxes (586 465) ründas aastatel 480 479 Kreekat, kuid tõrjuti tagasi. Seejärel lõid Pärsiast lahku ka Anatoolia lääne- ja lõunaranniku kreeka linnad. Artaxerxes II (405 359) ajal lõi lahku Egiptus, püsides 399 343 sisuliselt sõltumatuna
nende tohutu armee relvastatud meeste juhitamatuks lambakarjaks. Dareios III põgenes esimeste hulgas, tema kannul tormas täielikus paanikas ja tohutuid kaotusi kandes kogu tema armee. Mõnedel andmetel kaotasid pärslased selles lahingus 50 000 meest. Võitjate kaotused piirdusid kõigest 500 mehega. Edasi liikus Makedoonia armee Babüloni linna peale, mis hoolimata võimsatest kaitsekindlustest avas väravad vähimagi vastupanuta. Peatselt olid makedoonlased vallutanud ka Pärsia pealinna Persepolise ja ühes sellega kuninga määratu aaretekambri. Gaugamela juures saavutatud võit oli Makedoonia Aleksandrist teinud Aasia valitseja nüüd lebas tema jalge ees kogu Pärsia riik. Suurim impeerium 330. aasta lõpuks oli Makedoonia kuningas alistanud kogu Väike-Aasia ja Pärsia, saavutades sellega isa püstitatud eesmärgi. Vähem kui viie aasta jooksul oli Aleksander rajanud oma aja suurima impeeriumi. Võidetud territooriumil valitses kohalik ülemkiht. Ainult sõjaasjanduse
Pärslased uskusid seega ka teiste rahvaste jumalaid. Kunst, Arhitektuur. Kunsti mõte oli kujutada Pärsia võimsust - monumentaalkunst. Kunst ja arhitektuur olid tegelikult nende endi segu kohalikega. Arhitektuurist on ühtteist siianigi säilinud. Näiteks Pasargadae linn, mis oli kultuskeskuseks ja rajatud platvormile. Selle kõrval puutumata ka Kyrose haud, mis on säilinud. Pärsia Impeeriumi pealinna Persepolise Parsa (Persepolis) linn rajatud Dariuse ajal, kuhu kõik varemed Iraanis valitsejad pärast paleesid lasid ehitada, kuid seal üldiselt ei käinud. Administratiiv-keskused Susa ja Ekbatana. Zoroastrism Zoroastrism oli esimene usund, mida lääs idast tundma õppis; oletatakse mõju judaismile (ülestõusmine, lunastus jms). Zoroastrism oli II. at. eKr Pärsiasse saabunud proto-
üks vähestest tolle aja kuningatest, kes oskas lugeda ja kirjutada. Nebukadnet Uus-Babüloonia edukaim kuningas, tuntud oma ulatuslike vallutuste ning sar II ehitustegevuse tõttu Babülonis: "Paabeli torn" + Babüloni rippaiad 10) Iraan ja Pärsia impeerium Kyros 6. saj eKr, Pärsia kuningas, pani aluse suurvõimule. Ahemenniidide dünastiast. Vallutas Meedia, Lüüdia ja Uus-Babüloonia. Dareios I Pärsia suurkuningas; Rajas pealinna Persepolise. Dareiose ajal saavutas Pärsia riik oma suurima ulatuse: valdused laienesid Indiasse ja Euroopasse. Sõjaretk Musta mere põhjarannikule Sküütide vastu ja katse Kreekas kanda kinnitada (Maratoni lahing) ebaõnnestusid. Ahuramazd zoroastrismi peajumalus, jumalate ülemvalitseja, loojajumal. Ta oli vanade a pärslaste peajumal, muinasiraani usundi (zoroastrismi) taevajumal.
Kaks jumalat: · Mitra valguse ja päikese · Anahita vete ja viljakusjumalanna. 6 saj kujunes välja uus usund. Looja oli Zarathustra uus usund Zariatism. Püha raamat avesta. Omavahel võitlesid headuse jumal ja inimeste looja Mazda ning pimeduse jumal Angra. Jõud on võrdsed kumbki ei võida. inimene otsustas kumma poolt ta on. Kui enamus oli headuse poolt siis Mazda tulevikus võidab. Mazdat kujutati ilma peata linnuna. Püsis 1000 aastat. Ei olnud keelde ega käske. Persepolise palee on 500*300 m, 3 korruseline, 3 korrusele viis kaldtee. Ballisaali sõideti hobusega (3 korrusel). Vana-India. Vana-India ala oli laiem kui praegu. Tänapäeval paiknevad sellel alla Pakistan, India, Bangladesh ja Sri Lanka. Vanimad inimasustuse jäljed on 3 at eKr. 2500-1500 eksisteeris Hinduse kultuur. Kokku on leitud 36 asula jäänused, mis asuvad piki jõge. Harappa ja Mahenjo Daro on enim uuritud. Linnriigid. Korrapärane põhiplaan. 10m laiad tänavad mis ristusid täisnurga alla
rataste külge kinnitatud teradega sõjavankrid, mis aga makedoonia vibulaskurite poolt juba eemalt kahjutuks tehti. Lahing, kus Aleksander tavapäraselt oma hetairidega paremalt tiivalt ja faalanks tsentrist ründas, Parmenion Tessaalia ratsanikega aga juhtis mõneti nõrgemat vasakut tiiba, lõppes Dareiose põgenemise ja pärslaste raske lüüasaamisega. Aleksander hõivas vastupanuta Babyloni ja Susa, ning pärast veel ühte võitu pärslaste üle ka Persepolise idapoolsel kiltmaal. Persepolise kuningalossi mahapõletamine 330. a. (pole selge, kas ettekavatsetult või joomingul üles köetud tunnete tagajärjel) tähistas sümboolselt hellenite kättemaksu täideviimist (Persepolise hävingut nähti hüvitusena Ateena mahapõletamise eest Xerxese poolt). Kui Aleksander Persepolisest põhja poole liikudes Ekbatana vallutas, tappis rühm iraani ülikuid Kesk- Aasia (Baktria) satraabi Bessose juhtimisel Dareiose. Bessose kuulutas end uueks suurkuningaks ja taganes Kesk-Aasiasse.
kasutati vanades dokumentides. Elami keel diplomaatia keel. Umbes 7 saj. hakkas levima aramea keel. See oli emakeel, dialekt, millest saadi aru suurel alal. Pärslased kasutasid seda ära ja see sai riigikeeleks. Aramea keeles Esra raamat 4.8-6-18, 7, 12-26, Danieli raamat 2.4 -7.28 . Dariuse ajal kaks uut residentsi- Persepolis ja Zuusa. Kõik vallutatud alad pidi iga aasta andamit maksma. Andam oli suur hõbedas. Zuusa ehitati selleks, et oleks ligipääs läänepoolsetele teedele. Persepolise varakambri põletas Aleksander Suur maha. Säilmeid pole. Leitud savitahvleid ainult. Keel jäeti samaks (tark otsus), pärslased sallisid kõiki religioone. Pärslaste enda religiooni kohta raske öelda. Religiooni roll oli üleüldiselt suhteliselt väike, kuigi nt kuningas Xerxes oli ise kindlalt zoroastrist, eelmiste kuningate religioossuse kohta pole väga midagi teada. Oli siiski peajumal Ahura Mazda, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid
332 andis kohalik satraap võimu Aleksandrile üle. Preestrid kuulutasid Aleksandri vaaraoks ja Amoni pojaks. Asutati Aleksandria linn. 331 suundus Aleksander ida poole. Sügisel 331 toimus Gugamela küla lähedal suurim lahing Aleksandri ja pärslaste vahel. Pärsia sai hävitavalt lüüa (vaatamata sõjaelevantidele). Babülon tervitas Aleksandrit vabastajana. Siis vallutas Aleksander Suusa ja tungis edasi itta – päris Pärsiasse ja vallutas Persepolise. 330 tungis Aleksander Meediasse ning kogu Pärsia impeerium oli Aleksandri kontrolli all. Ta kuulutas end Pärsia kuningaks ja otsis kohalike aristokraatide toetust, määrates samas paljudesse ametitesse kreeklasi-makedoonlasi. Tungis edasi Kesk-Aasiasse, Baktriasse ja Sogdianasse. Aleksandri vastased vandenõud - tüli proskynesis-e pärast (vabad kreeklased-makedoonlased keeldusid Aleksandri ees maani kummardumast). 327 abiellus Aleksander Baktria valitseja tütre Roxane-ga.
Põgusalt Pärsia riik võttis üle vana allutatud alade võimu süteemi, Pärsia kuningad ei üritanud uuta seda valitsemis süsteeme rohkem kui vaja oli, allutasid need vanad süsteemid oma riiklikule kontrollile, valitses suur kuningas , absoluutne monarh, kreeklased nimetasid seda despootiaks, nende silmis oli pärsia kuningas despooti arhetüüp, resideerus oma pealinnades, kerkis esile Media pealinn Ecbatana, vana Eelami pealinn Susa, Dareios rajas uue rituaalse pealinna Persepolise , oluline roll oli ka Babylonil.Impeeriumi kõige suurem linn. Kuninga õukond rändas kolme peamise linna vahel talvel suvel , ja Susa oli nagu rohkem poliitiline linn. Õukond oli palju rahvuseline, seal oli juute, kreeklasi arstid,pärsia kuninga nõunikud, kreeklased pärsia armee ülemjuhatajad, aristokraatia oli selgelt indo-euroopa , aaria päritolu, ehk pärslased. Tema ülikond koosnes samuti Iraani aristokraatiast
annaabi.ee 
