Tegusõnade algvorm 24 2 Tegusõnade pööramine 24 Olevik 25 Minevik 28 Tulevik 30 Enesekohased tegusõnad 33 Tegusõna 35 Abitegusõnad , , , 37 Tegusõnade aspekt 40 Imperfektiivne aspekt 42 Perfektiivne aspekt 43 Kõneviis 44 Käskiv kõneviis 44 Tingiv kõneviis 46 Tegumood 47 Isikuline tegumood 47 Umbisikuline tegumood 48 Passiivi mineviku kesksõna lühivormid 49 KÜSISÕNAD 50 EESSÕNA 51
ainsusesse ja mitmusesse ning käändegruppidesse, mida on seitse: nimetav, omastav, osastav, sihitav, instrumentaal, alalütlev ja seesütlev (4). Oromo asesõnade hulka kuuluvad isikule viitavad, umbmäärased, siduvad, vastastikused ja enesekohased asesõnad (5). Verbid koosnevad tüve järelliitest, mis esindavad pöördeid, sugu, arve, ajavormi, kõneviisi ja tegumoodi. Tegusõnad koosnevad põhiliselt ainult kahest ajamäärusest: lõpetatud (perfektiivne/ minevik) ja lõpetamata (olevik/ tulevik). Ajamäärused on välja kujunenud abiverbidest. Oromo keeles on neli kõneviisi: kindel, küsiv, käskiv ja möönev. Viimane on kasutusel, et väljendada käsku, luba ja nõustumist. On ka kolm tegumoodi: tegev, passiivne ja osaliselt passiivne. Oromo sõnavara pärineb kuši keelkonnast, kuid keeles on ka palju laensõnu nii amhaari, araabia, portugali, prantsuse, inglise kui ka niiluse- sahara keeltest (4).
nimisõnad -я -ь Kesksoost -о -а, -я nimisõnad -е Joonis 2. Vene keele grammatiline arv Vene keeles eristatakse kolme ajavormi: olevik, minevik ja tulevik. Tegusõnade aspekt on vene verbi grammatiliste kategooriate süsteemis erikohal. Tegusõnade aspektist sõltub partitsiibi, gerundiivi, tegumoe, tuleviku, infinitiivi, käskiva kõneviisi jt vormimoodustus. Vene keeles on kaks aspekti: perfektiivne ja imperfektiivne (Topkina, 2016). Tegusõna infinitiivi ehk algvormi lõpp võiks olla: -ть- говорить (rääkima), -ти- нести (kandma), -чь- беречь (hoidma) (Taskutark, s.a.). Tulevikuaja vormid jaotatakse liht- ja liitvormideks. Lihtvormid koosnevad perfektiivsetest verbidest isikuliste lõppudega. Liitvormid koosnevad abiverbist быть (olema) ja imperfektiivse aspekti põhiverbi infinitiivist. Selline sõnaühend ei ole vaba, sest see on grammatiline vorm ja
Enne verbi on 9 prefiksi positsiooni ja pärast verbi on 4 sufiksi positsiooni. Ejaki keeles puuduvad käänded. Eesti keeles on verbid ehk tegusõnad tüüpjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. Ühelgi tegusõnade hulka kuuluval sõnal tervikuna ei ole teiste sõnaliikide tunnuseid. Grammatiline aeg, kõneviis, aspekt Ejaki keeles on kaks kõneviisi- sooviv ja käskiv ning kaks aspekti- perfektiivne ja imperfektiivne. Eesti keeles on viis kõneviisi- kindel, tingiv, käskiv, kaudne ja möönev. Sõnade definitsioonid: Aglutinatsioon - sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks tüvedele liiteid lisades. (https://et.wikipedia.org/wiki/Aglutinatsioon 19.11.2017) Polüsünteetiline keel keel, mille sõnad koosnevad väga paljudest morfeemidest. (https://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCs%C3%BCnteetiline_keel 19.11.2017)
Meetrilised ajasüsteemid – ajavahe rääkimise hetkest on mõõdetud Grammatiliselt pole meil olemas seda vahet, et kas tulevik on aasta pärast või homme/tunni aja pärast, aga leksikaalselt on („aasta aja pärast“). Meetriline süsteem meil kindlasti pole, sest me ei saa öelda, et enneminevik on enne minevikku („paak oli hommikul lõhkenud“ ei ole varem kui „1234. aastal“) 28. Aspekt. Perfektiivne-imperfektiivne Perfektiivne – mingi piiri kujutamine (sündmuse piiritlus) – lõpetatud Imperfektiivne - lõpetamata Teeline – piiritletud, ateeline – piiritlemata 10 Perfekt on verbikategooria, mis näitab sündmuse kestmist kõnehetkeni (viitehetkeni). Mõnikord kasutatakse sünonüümselt terminit anterior.
Nt See jalgratas jäi mulle jälle ette. (See on deiktiline element, mis juhib tähelepanu ühele kindlale jalgrattale) grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele. Mis on aspekt? Millised on tema erinevad liigid? Milline on eesti keele aspektikategooria? Aspekt on grammatiline kategooria, mis seostub verbiga ja näitab ajalist perspektiivi. NT eesti keeles tehtud/ ära tehtud, lugema/ läbi lugema... eesti keeles väljendab see lõpetatud ja lõpetamata tegevust. Perfektiivne aspekt väljendab sündmust lihtsa tervikuna ja ei võta arvesse toimumisaja sisemist struktureeritust (nt Ta jalutas metsas.) Imperfektiivne aspekt väljendab sündmust võttes arvesse selle sisemist struktuuri. Jaguneb kontinuatiivseks, habituaalseks ja progressiivseks aspektiks. Kontinuatiivne aspekt väljendab käimasolevat sündmust (nt ta on seda nägemas). Progressiivne aspekt on kontinuatiivne aspekt, mis väljendab protsessi (nt ta on lugemas)
väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki. Eesti keele kõneviisid on kindel kõneviis ehk indikatiiv, tingiv kõneviis ehk konditsionaal, käskiv kõneviis ehk imperatiiv, kaudne kõneviis ehk kvotatiiv ja möönev kõneviis ehk jussiiv Morfoloogilised kategooriad Aspekt on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab suhet situatsiooni kulgemise ja vaatluspunkti vahel. Perfektiivne aspekt väljendab piiritletust Imperfektiivne aspekt väljendab piiritlematust Progressiivne aspekt väljendab kestvat tegevust Inhoatiivne aspekt väljendab algust Morfoloogilised kategooriad Tegumood on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis kirjeldab verbiga väljendatud tegevuse või seisundi ja selle osaliste (subjekti, objekti jt) vahelist suhet. Aktiiv kui alus on verbiga väljendatud tegevuse tegija Passiiv kui alus on tegevuse kogeja või objekt
• tegemist on öeldise ja kogu lause süntaktiliselt tähtsa leksikaalse kategooriaga. Aspekti seisukohast on situatsioonid: o piiritlemata ehk imperfektiivsed (imperfektiivne aspekt) vaatluspunkt jääb situatsiooni kulu sisse algus- või lõpp-piir ei ole märgitud vaatluspunkti seistukohalt on situatsioon toimuv o piiritletud ehk perfektiivsed (perfektiivne aspekt) situatsioonil on mingi piir, mis eraldab teda vaatluspunktist situatsiooni määratlevaks piiriks võib olla kas ajalisus, tegevuse lõpetatus, vms vaatluspunkti seistukohalt on situatsioon terviklik Kõneliik • tegusõna grammatiline kategooria, mille liikmed on eesti keeles ja paljudes teistes keeltes jaatav kõne (afirmatiiv) ja eitav kõne (negatiiv);
väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Vormiliselt enamasti verbi afiksid või abiverbid. (nt inglise k he is talking). Imperfektiivne aspekt väljendab sündmust või seisundist, võttes arvesse selle sisemist struktuuri, selle asemel, et väljendada seda lihtsa tervikuna. Selle alaliigid: 1) kontinuatiivne aspekt, mis väljendab käimasolevat aega (nt inglise k he sees it) 2) progressiivne aspekt, mis väljendab protsesse(nt eesti k olen söömas). Perfektiivne aspekt väljendab sündmust või seisundit lihtsa tervikuna, võtmata arvesse toimumisaja sisemist struktueeritust. (nt eesti k ta jalutas metsas). Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega (nt kõnelemisajaga). Tavaliselt markeeritakse verbi abil. Kui sündmuse toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga, on tegemist absoluutse ajaga. Nt tulevik, lihtminevik
adverbiaali abil (nt luges raamatut vs luges raamatu + läbi) Aeg ja aspekt on tihti ,,segamini", sest mõlemad väljendavad sündmuse ajalisi parameetreid. Aspektina käsitletakse vahel algust või lõppu. 29. Leksikaalne aspekt ehk aktionsart vaikimisi tegevuslaad iga verbi puhul (nt lugemine on kestev, kuni pole segunud vastupidist). Eri aktionsartiga verbidele mõjub grammatiline aspektikategooria erinevalt: duratiivide ehk kestvate puhul on perfektiivne vorm lõpetatud, punktuaalsete verbide korral korduv. Aktionsart'i põhiklassid: - seisund (nt olla kollane, näha, olemas olla) ei saa kasutada imperfektiivset aspekti - tegevus (nt nutma, jooksma) - sooritus muutused (nt läks katki), dünaamilised olukorrad (nt märkama, tajuma) - saavutus sisaldavad põhjustamist (nt näitama, lõhkuma). 30. Kõneviis ehk mood Modaalsus on kontseptuaalne valdkond
Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. 60. Polaarsus: jaatus ja eitus 61. Aspekt ehk laad: (lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne) . Aspekt on grammatiline kategooria, mis seostub verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Tavaliselt seostub verbi afiksitega, abiverbidega. Aspekti liike: Perfektiivne aspekt väljendab sündmust või seisundit lihtsa tervikuna, võtmata arvesse toimumisaja sisemist struktureeritust. Ta jalutas metsas. He walked there. Imperfektiivne aspekt on aspekt, mis väljendab sündmust või seisundit, võttes arvesse selle sisemist struktuuri, selle asemel et väljendada seda lihtsa tervikuna. Selle alaliigid veel: Kontinuatiivne aspekt (continuous aspect) on imperfektiivne aspekt, mis väljendab käimasolevat,
59. Aspekt Grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Vormiliselt enamasti: verbi afiksid, abiverbid. Aspekti kategooria koondab tegevuse sisemisi, mitte-ajalisi omadusi, mida mõnikord nimetatakse ka tegevuse kvaliteediks. Aspektiks nimetatakse ka tähendusaspekti morfoloogilisi väljendusvahendeid, nagu näiteks vene keele opositsiooni perfektiivne/mitteperfektiivne verbi pööramisel. Aspektoloogia. Tähendusaspekti ja aega ei tohi omavahel segamini ajada. Tempus ehk aeg väljendab tegevuse suhet kõnehetkega ja on seega deiktiline kategooria. 60. Aeg Grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse verbil. Kõnehetk on tempuse lähtekoht e origo. Absoluutne aeg, kui sündmuse
sisemist struktuuri, selle asemel et väljendada seda lihtsa tervikuna. Kontinuatiivne aspekt (continuous aspect ) on imperfektiivne aspekt, mis väljendab käimasolevat, alle smitte tavapärast, harjumuslikku sisundit või sõndmust (sest seda väljendab habituaalne aspekt) Prgogressiivne aspekt välejndab kontinuatiivset aspekti, mis väljendab protsesse, mitte seisundeid. Nt Olen sllmas, olin raamatut lugemas. Perfektiivne aspekt väljendab sündmust või seisundit lihtsa tervikuna, võtmata arvesse toimumisaja sisemist struktureeritust. Ta jalutas metsas. He walked there. Kas eesti keeles on aspektikategooria? Osasihitis-täissihitis Objektikäände valik sõltub sellest, kas tegevusel on piir või mitte, st aspektist. Piirivõimaluseta verbiga lauses esneb ainult osaobjekti, neid verbe nimetatakse mõnikord patitiivverbideks
annaabi.ee 
