TEGUSÕNA AKTIIVI AJAD Lihtolevik Kestev olevik Perfekti olevik Perfekti kestev O [ ma töötan (igal suvel) ] [ ma töötan (praegu) ] [ ma olen (siin) töötanud (alates [ (täna) olen ma (jub 1987. a.) ] töötanud ] O L I, you, we, they I am
Present Perfect Present Simple Present Continuous Present Perfect Continuous Lihtolevik Kestev olevik Perfekti olevik Perfekti kestev olevik I pv / DO/DOES AM/IS/ARE + ING HAVE/HAS + III pv HAVE/HAS + BEEN + ING Present Simple Present Continuous kasutatakse kui Present Perfect kasutamisel Present Perfect Continuous kasutatakse rääkimiseks tegevusega on alustatud, aga seda ei ole on alati seos praeguse kasutatakse rääkimiseks
Aegade nihe 1.tuleb teha aegade nihe olevikust lihtminevikku ja muuta asesõnad. Asesõna muutumine Saatesõna Otsekõne: Colin said, ,,I like Scotland very much. Kaudkõne küsimus Kaudkõne: Colin said that she liked Scotland very much. (Kui lause on juba minevikus tuleb see panna perfekti minevikku. William Shakespeare (1564-1616) wrote plays. Jacqueline Wilson (born 1945) has written many books about teenage girls.) 2.Kui otsekõne saatelause on minevikus (said), siis nihkuvad kaudkõnes kõik ajavormid mineviku suunas. Minevikus: Mary said, ,,I am reading a fantasy novel by C.S.Lewis. Perfekti minevikus: Mary said (that) she was reading a fantasy novel by C.S.Lewis. She said, ,,I have finished the book the teacher gave me.
Sanaluokka Nomini-käändsõna Substantiivi-nimisõna Adjektiivi-omadussõna Partikkeli-muutumatu sõna Verbi-tegusõna Pronomini-asesõna Adverbi-määrsõna Aikamuodot Preesens-olevik Imperfekti-lihtminevik Perfekti-täisminevik Pluskvamperfetki-enneminevik Sijamuodot Nominatiivi - nimetav Genetiivi omastav Akkusatiivi akkusatiiv Partitiivi osastav Essiivi olev (-na) llatiivi sisseütlev Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev Abessiivi ilmaütlev Translatiivi Saav Lauseen jäsenet Subjekti alus Predikaatti öeldis Objekti sihitis
· Examples The professor (subject doing action) teaches (verb) · the students (object receiving action). · Mary (subject doing action) · washes (verb) · the dishes ( object receiving action). The tenses of the verb 1.Present (olevik) 2.Past (minevik) 3.Future (tulevik) 4.Future in the past (kaudne tulevik) Iga aeg võib esineda neljas eri rühmas 1.IndefiniteTenses (üldajad) 2.Continious Tenses (kestvad ajad) 3.Perfect Tenses (perfekti ajad) 4.Perfect Continious Tenses (perfekti kestvad ajad) Indefinite Tenses (üldajad) used to describe actions but do not state whether the action is completed or on- going märgivad tegevuse sooritamise fakti Peter visits us every day. Peter visited us yesterday. Peter will visit us tomorrow. Continuous Tenses (kestvad ajad) are used when talking about a particular point in time · We were sleeping when the storm began. What were you doing at five o'clock
· Äsja lõppenud tegevuse (tagajärjed nähtavad) kirjeldus minevikus: It had not been RAINing for weeks, everything was crisp and dry and brown. He had been PAINTing. · had BEEN + 1pv-ing Aari Juhanson, MA 2008 Future Tenses · Lihttulevik (Future Simple / Future Indefinite) markeerimata tuleviku tegevus · Kestev tulevik (Future Progressive / Future Continuous) pooleli- või käimasolev tegevus tulevikus · Perfekti tulevik!!! (Future Perfect) tulevikus tehtud saav tegevus Æ ON NUD (= saab olema lõppenud) · Kestev perfekti tulevik (Future Perfect Progressive) tulevikus pooleli- või käimasoleva tegevuse rõhutamine Aari Juhanson, MA 2008 Future Simple Tuleviku moodustamise võimalused: · WILL / SHALL + 1pv: Next year I WILL GO somewhere special. SHALL we HAVE chicken or fish for dinner? · BE (am/is/are) GOING TO + 1pv:
käsil/poolelo(It was 5 o'clock, he was having a cup of tea and chatting with his collaegues). Kahe samaaegselt toimunud tegevuse puhul, kus üks tegevus parajasti kestav, kui toimub teine tegevus. (Tom was chatting with his workmates when the boss came in). Sel ajal kui (while) 3. Past Perfect /enneminevik; perfekti minevik/ Formation/ Moodustamine: Had+ tegusõna III põhivorm (lõpuga ed või ebareeglipäraste sõnade puhul muu) Jaatav Eitav Küsiv (kas-küsimus) I had asked/ gone I had not asked/gone Had I asked/gone? (Olin ma küsinud/läinud?) You had asked/gone You had not asked/gone Had you asked/gone?
Nt: rti cnsulis audients mvit (`konsuli kõne liigutas kuulajaid'). Ka eesti keeles esineb paralleelselt v-kesksõna ja tegijanime kasutamist. Nt: canis ltrns nn mordet (`haukuv e haukuja koer ei hammusta'). Mõned preesensi partitsiibid on omandanud puhtalt omadussõna tähenduse. Nt: sapi, v, -, ere (`mõistma, arukas olema'); part. praes.: sapins, entis (`mõistev, s.o tark'); cnst, stit, statrus, re (`põhinema'); part. praes.: cnstns, antis (`püsiv'). Participium perfecti passivi Perfekti partitsiip passiivis Participium perfecti passivi on verbi omadussõnaline vorm, ta märgib tegevust, mis on eelnenud lause verbi pöördelise vormiga väljendatud tegevusele ning vastab eesti keele tud- kesksõnale. Vx audta latet, littera scrpta manet kuuldud hääl jääb märkamatuks, kirjutatud täht säilib. Moodustamine: Passiivi perfekti partitsiibiks on verbi kolmas põhivorm, millest moodustatakse käändelõppude -us, -a, -um abil omadussõnaline vorm.
(oleviku kesksõna tunnuses); 2) lihtminevik e imperfekt, tunnused -si (ela/si/d, õppi/si/me); -is (laul/is, möön/is); -i (teg/i, oli/i, pani/i); -s (käi/s, hakki/s); 3) täisminevik e perfekt: olema olevikus + -nud (on käi/nud); 4) enneminevik e pluskvamperfekt (pluperfekt): olema lihtminevikus + -nud (ol/i luge/nud); 5) üldminevik e preteeritum (tingiva, kaudse ja möönva kõneviisi üldine ajavorm – märgib sündmuse eelnemist kõnehetkele, eristamata imperfekti, perfekti ja pluskvamperfekti tähendusi). 4. Tegumoekategooria 1) isikuline tegumood e personaal. Tunnuseta; 2) umbisikuline tegumood e impersonaal, tunnused -da (käi/da/ks, min/da/vat); -ta (teh/ta/gu, karju/ta/kse); -a (käi/a/kse, näh/a/kse, pann/a/kse, tull/a/kse); -d (laul/d/i, möön/d/i). 5. Kõneliigikategooria 1) jaatav kõneliik e afirmatiiv. Tunnuseta; 2) eitav kõneliik e negatiiv (kasutatakse eitussõnu ära ja ei), ära tule, är/gu tul/gu, ei tee, ei käi/nud
herättäisiin ei herättäisi tarvittaisiin ei tarvittaisi Kielteinen konditionaalitehtävä Tehtävä passiivin konditionaalista Milloin käytät passiivin konditionaalia? Jos... Jos lähdettäisiin aikaisemmin, ehdittäisiin paremmin. Ehdotus Ostettaisiin paljon ruokaa. Leivottaisiin pipareita. Ei käytäisi tänään kaupassa. Nähtäisiinkö kaupungilla? Käveltäisiinkö vähän? Mitä jos mentäisiin syömään? Mitä jos ei käytäisi tänään kaupassa? Perfekti perfekti tehdään samalla tavalla kuin negatiivinen imperfekti. Kertaa imperfekti negatiivinen perfekti minä olen nukkunut minä en ole nukkunut sinä olet käynyt sinä et ole käynyt hän on kävellyt hän ei ole kävellyt me olemme siivonneet me emme ole siivonneet te olette häirinneet te ette ole häirinneet he ovat soittaneet he eivät ole soittaneet Harjoittele perfektiä
- Rahvastik - Rahvaarv: 127,433,494 (juuli 2007) Keskmine iga: Kokku: 43.5 aastat, mehed: 41.7 aastat, naised: 45.3 aastat (2007) Rahvus: Jaapanlased Erinevad rahvused jaapanis: Jaapanlased 99%, teised 1% (korealased 511 262, hiinlased 244 241, brasiillased 182 232, filipiinlased 89 851, teised 237 914) Religioonid: Shintoism ja busidm 84%, teised 16% (kristlus 0.7%) Keel: Jaapani - Valitsus - Valitsus: Konstitutsiooniline monarhia koos parlamentaalse valitsusega Pealinn: Tokyo Haldusjaotus: 47 perfekti: Aichi, Akita, Aomori, Chiba, Ehime, Fukui, Fukuoka, Fukushima, Gifu, Gumma, Hiroshima, Hokkaido, Hyogo, Ibaraki, Ishikawa, Iwate, Kagawa, Kagoshima, Kanagawa, Kochi, Kumamoto, Kyoto, Mie, Miyagi, Miyazaki, Nagano, Nagasaki, Nara, Niigata, Oita, Okayama, Okinawa, Osaka, Saga, Saitama, Shiga, Shimane, Shizuoka, Tochigi, Tokushima, Tokyo, Tottori, Toyama, Wakayama, Yamagata, Yamaguchi, Yamanashi - Majandus - Rahaühik: Yen (JPY) Kurss krooniga: 10.484 (17. mai 2007) Kurss euroga: 163.73 (17
1) Klassikalise ladina keele eelne periood väljakujunemisel suur mõju kreeka keelel kuni 3. saj. vanim ajajärk, väga vähe andmeid, puuduvad tekstid, säilinud vaid epigraafilised pealiskirjad. 7. saj. e. Kr. nn. Praeneste rõivanõel (fibula Praenestina, Praeneste = Palestrina): Manios med fhefhaked Nvmasioi (Manius tegi mu Numeriuse jaoks). 6. saj. vaas: Duenos med feced (Duenus tegi mu) hea inimene tegi mu hea inimese jaoks perfekti areng (fhefhaked, feced, kl. lad. k. fecit) 3. - 1. saj. e. Kr. arhailine ajajärk (Ennius, Plautus, Terentius (kirjanikud), Cato Vanem- riigimees) foneetilised muutused- /s/ > /r/ (honos - honoris, esse); diftongid > monoftongid: /ei/ > /i/, /ou/ > /u/, /oi/ > /o/ Kl. lad. k. diftongid: /au/, /ae/, /oe/ 2) Klassikalise ladina keele periood normeeritud lad keele stabiliseerumine, ühtlustumine, keeleinstitutsioonide tekkimine (grammatikad, keeleõpetus)
põhjus. Konstruktsioonigrammatika Konstruktsioonigrammatika kujutab kogu keelelist teadmist väga erineva üldistusastmega sümboolsete üksuste ehk konstruktsioonide kogumina. Mingit süntaktilist malli võib pidada omaette konstruktsiooniks, kui selle tähendus ei tulene kompositsiooniliselt selle osade tähendusest või kui selle vorm ei tulene muudest keeles postuleeritud konstruktsioonidest. ' Ta aevastas taskureti laualt maha. ' 'ta magas kaineks' Näiteks possessiivse perfekti konstruktsioon. [NP ade olema (P) PPP] Nt. Resultatiivkonstruktsioon. Eesti lausete põhitüübid: GS -grammatiline subjekt; TS- tegevussubjekt; PS- pragmaatiline subjekt. Normaallaused GS =TS =PS Ta jookseb Kogeja omalaused GS=/ TS=PS Tal on häbi Eksisteniaallause GS= TS=/ PS peenral kasvavad lilled. Üldkeeleteadused 10.11.10 Semantika ehk tähenduse õpetus Tähistaja/häälikuline vorm/keel---Tähistatu/mõiste/meel---referent/entiteet/maailm
it. argento- ariento Ladina keele perioodid 1) Klassikalise ladina keele eelne periood väljakujunemisel suur mõju kreeka keelel kuni 3. saj. vanim ajajärk, väga vähe andmeid, puuduvad tekstid, säilinud vaid epigraafilised pealiskirjad. 7. saj. e. Kr. nn. Praeneste rõivanõel (fibula Praenestina, Praeneste = Palestrina): Manios med fhefhaked Nvmasioi (Manius tegi mu Numeriuse jaoks). 6. saj. vaas: Duenos med feced (Duenus tegi mu) hea inimene tegi mu hea inimese jaoks perfekti areng (fhefhaked, feced, kl. lad. k. fecit) 3. - 1. saj. e. Kr. arhailine ajajärk (Ennius, Plautus, Terentius (kirjanikud), Cato Vanem-riigimees) foneetilised muutused- /s/ > /r/ (honos - honoris, esse); diftongid > monoftongid: /ei/ > /i/, /ou/ > /u/, /oi/ > /o/ Kl. lad. k. diftongid: /au/, /ae/, /oe/ 2) Klassikalise ladina keele periood normeeritud lad keele stabiliseerumine, ühtlustumine, keeleinstitutsioonide tekkimine (grammatikad, keeleõpetus)
Ennemineviku puhul paigutab kõneleja end minevikku ja võtab minevikulise vaatlushetke seisukohalt kokku sellele eelnenud tegevuse. Sündmus võib vaatlushetkel jätkuda, kui sellele viitavad ajamäärused, nt Siis oli ta juba viis aastat õpetaja olnud. 5) EKGs nimetatakse tingiva, kaudse ja möönva kõneviisi üldise ajavormina preteeritumi e üldminevikku, mis märgib vaid sündmuse eelnemist kõnehetkele, eristamata imperfekti, perfekti ja pluskvamperfekti spetsiifilisi tähendusi. Eraldi tunnus puudub. 20. Tegumoekategooria. Tegumood e geenus on verbi grammatiline kategooria, mis väljendab lause tegevussubjekti (loogilise subjekti) suhet grammatilise subjektiga. Enamikus keeltes on tegumoekategoorial traditsiooniliselt kaks liiget: 1) aktiiv ja 2) passiiv. Aktiivlause tegevussubjekt on normaaljuhul identne grammatilise subjektiga.
annaabi.ee 
