üldhariduskooli õpetajana. 1916. aastast oli Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige. 1921. aastal läks tartusse ja asus tööle kunstikoolis ''pallas''. 1928 naasis Tartusse "Pallasesse" esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. 1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde ning suri 12. Augustil 1940. a. Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. Nikolai Triik on kujutanud oma loomingus meie maastikku ja inimest, eriti silmapaistev on tema portreelooming.
Carl Robert Jakobson 1841-1882 Perekond Carl Robert Jakobson sündis 14. juulil 1841. aastal Tartus. Isa Adam Jakobson Ema Elise Jegorov Lapsed Carl Robert (1841), Natalie Auguste (1843), Friedrich Cornelius (1845), Eduard Magnus (1847), Rosalie Friedrike (1848), Ida Alvine (1855) Õpingud ja töö 9-aastaselt asus õppima Torma kihelkonnakoolis 1856-1859 Valga Cimze seminar 1859. aastal töötas kolm aastat Torma koolmeistri kohal 1862 asus õpetajaks Jamburgi 1864. kooli- ja koduõpetaja Peterburis 1865 liitus Peterburi patriootidega 1865 "Eesti Postimees" Eesti Kirjameeste Selts Eesti Aleksandrikooli rajamine Vanemuise Selts Kolm isamaa kõnet 1868 "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" 1870 "Võitlemised Eesti vaimupõllul" 1870 "Nõia-usk ja nõia-protsessid" Kõned koondati kokku ning avaldati 1870. aastal Peterburis raamatuna. Julie Emilie Thali ja Carl Robert Jakobso...
novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda, Ida ja Elsa. Linda sündis 1879. aastal, Ida 1880. aastal, Elsa 1881.aastal. Peres räägiti saksa keeles. Julie suri 26.02. 1940. aastal 89-aastasena. Surmaaeg,põhjus,matmispaik : Jakobson suri pühapäeval 7.märtsil kell pool kolm hommikul 1882.aastal Kurgja saunakambris. Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maeti esmaspäeval 15.märtsil 1882.aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli matustele tulnud erakordselt palju rahvast.
ELUKÄIK Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus juhatas aastani 1911 ajakirja Noor-Eesti kunstiosakonda Alates 1913 töötas Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kursuste ja alates 1914 kunsttööstuskooli juhatajana 1919-1921 haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja 1921-1940 Tartu kunstikool "Pallas" (alates 1930 professor) 1940 siirdus tagasi Tallinna Suri 12. augustil 1940 Tallinnas Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul LOOMING Loometee alguses joonistas poliitilise sisuga pilte, sh karikatuure Esimesena äratas tähelepanu figuur "Tulekandja" Noor-Eesti kaanel Suurepärase portretisti talent avaldus Konrad Mäe portrees juugendliku joonega, äärmiselt sugestiivne ja mõjukas maal Varasemat loomingut mõjutasid Edward Munch, Gerhard Munthe ja Ferdinand Hodler rahvusroman- tilised muistendiainelised komposit- sioonid LOOMING
.." (1867), "Veikene Geograafia" (1868) ja tütarlastekoolide lugemik "Helmed" (1880). Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest. Lõpuaastad, temaga seotud tegevused peale surma 1874 aastal ostis C.R Jakobson Vändra lähedale Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal valiti ta ka Eesti Põllumeeste Seltsi esimeheks 1882 aasta kevadtalvel haigestus Jakobson kopsupõletikku. C.R.Jakobson on maetud perekonnakalmistule Kurgjal. Aastal 1948 avati Kurgjal tema talus kodumuuseum. 1956. a. anti Viljandi 1. Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. 1995. aastast kannab kool nime C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium 1957. aastal püstitati Jakobsoni mälestussammas Torma kooli juurde 1993. aastal avati monument ka Viljandis Eesti Telefilm on teinud dokumentaalfilmi "Carl Robert Jakobson" Aastatel 1992 2010 kaunistas tema portree Eesti rahvusvaluuta suurimat rahatähte 500 kroonist
Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai 1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde, Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis kus peagi suri. ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. 1906. aasta kevadel sõitis Helsingisse, veetis koos Konrad Looming Mäe ja Aleksander Tassaga suve Ahvenamaal ning sügisel Nikolai Triiki tuntakse kui sugestiivsete psühholoogiliste portreede astus Soome Kunstiühingu kooli. Aasta lõpul siirdus Pariisi, loojat. kus õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie
Sümbolism Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Sümbolism kunstis oli mõjutatud ka gooti romaanist ja romantismi tumedates külgedest. Erinevalt hoogsast ja mässulisest romantismist oli sümbolism aga staatiline. Paljud sümbolismis kasutatud troobid ja kujundid on mõjutatud või pärinevad Baudelaire'i poolt prantsuse keelde tõlgitud Edgar Allan Poe teostest. James Sidney Edouard, Baron Ensor (April 1...
piimatalituskool, mis pidi hiljem kujunema "täieliseks põlluharimise näitekooliks". Kõik Kurgja Linnutaja talu hooned on valminud C.R.Jakobsoni projekti järgi ja seetõttu ainulaadsed. Vanim hoone Kurgjal on ait, mis on üle toodud esialgselt talukohalt jõe teisel kaldal. C.R.Jakobson jõudis Kurgjal peremeheks olla vaid 8 aastat, ootamatu surm katkestas mitmekülgse töö, millest jätkunuks mitmele mehele elutööks. C.R.Jakobson on maetud perekonnakalmistule Kurgjal. Pärast C.R.Jakobsoni surma pidas talu ja säilitas pärandit tema perekond. 1948.aastal asutati C.R.Jakobsoni Talumuuseum, mille esimeseks direktoriks sai C.R.Jakobsoni vanim tütar Linda. Praeguseks on korda seatud täielikku või osalist taastamist vajavad hooned. Muuseumi peahoones asub C.R.Jakobsoni elu ja tegevust tutvustav väljapanek. Uusehitusena on valminud rehi kuivati C.R.Jakobsoni projekti järgi.
Wanemuine Kandle healed (2 vihku, 18691871) ja "Rõõmus laulja" (1872). Aastal 1948 avati Kurgjal tema talus kodumuuseum Kurgjal. 1957. aastal püstitati tema mälestussammas Torma kooli juurde (Roman Haavamägi, 1993. aastal avati monument ka Viljandis (M. Karmin ja T. Trummal). C.R. Jakobson suri 7.märtsi hommikul1882.aastal Kurgja saunakambris. Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maeti 15.märtsil 1882.aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli matustele tulnud erakordselt palju rahvast. Kokkuvõttes oli Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta oli tähtis rahvale, sest terve oma elu oli ta õpetaja. Ta on kinkinud eesti rahvale palju luulet, jutte ja muinasjutte, näidendi ja põllumajanduslikke tarkusi. Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. C. R. Jakobsoni 115
Elu lõpuaastad möödusid Jakobsonil 1874. aastal ostetud Kurgja talus. Kurgjal on taastatud karjalaut, pais, jahu- ja saeveski, suur saun-elamu ja viljapuuaed. Sissesõidutee ääres asub Jakobsonide perekonnakalmistu. C. R. Jakobson suri pühapäeval 7.märtsil kell pool kolm hommikul 1882.aastal Kurgja saunakambris. Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maeti esmaspäeval 15.märtsil 1882.aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli matustele tulnud erakordselt palju rahvast. Kokkuvõttes oli Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta oli tähtis rahvale, sest terve oma elu oli ta õpetaja. Ta on kinkinud eesti rahvale palju luulet, jutte ja muinasjutte, näidendi ja põllumajanduslikke tarkusi. Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. C. R. Jakobsoni 115. sünniaastapäeval 1956
Artikleid Eesti Postimehest: ,,Rahvas ja seisus" ,,Rahva kasvatamisest" ,,Veel mõni sõna põllutöö asjust" ,,Mis meil hädasti tarvis tähele panna" ,,Koli-raamat" Elu lõpp Lõpuaastad möödusid Kurgja talus. Jakobson suri pühapäeval 7. märtsil kell pool kolm hommikul 1882 saunakambris.Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maeti esmaspäeval, 15. märtsil 1882. aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli matustele tulnud erakordselt palju rahvast. Tänapäev Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. Jakobsoni 115. sünniaastapäeval 1956. aastal anti tollasele Viljandi I Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. Mälestuse Jakobsonist jätab ka Kurgja talu, mida on taastatud ja kus on talumuuseum. Torma Põhikooli juures on tema mälestussammas ja ka Viljandi C.R
ajuti ka graafikaõpetaja. Konrad Mägi haiguse ajal oli ajutiselt kooli juhataja kohusetäitja (19241925). Aastatel 19261928 oli Tallinnas vabakunstnik. 1928 naasis Tartusse "Pallasesse" esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. 1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde, kus peagi suri. Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. Looming Nikolai Triigi looming on väga mitmekesine. Ta on loonud hulga portree- ja kompositsioonimaale, joonistusi, karikatuure ning maastikumaale. Aktiivne loomeperiood sai alguse 1905. aastal, mil noor kunstnik alustas poliitilise sisuga joonistuste ja karikatuuride loomist Eesti satiiriväljaandeile. Tema varasemale loomingule avaldas suunavat mõju sümbolism. See ilmneb eriti muistendiainelisi ja heroilisi
Ta tahtis Kurgjast teha näidistalu, et näidata talumeestele kuidas talu pidada. Kurgjal on taastatud karjalaut, pais, jahu- ja saeveski, suur saun-elamu ja viljapuuaed. Sissesõidutee ääres asub Jakobsonide perekonnakalmistu. C.R. Jakobson suri pühapäeval 7.märtsil kell pool kolm hommikul 1882.aastal Kurgja saunakambris. Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maetiesmaspäeval 15.märtsil 1882.aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli matustele tulnud erakordselt palju rahvast. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jakobson.htm
Alates 1878. aastast tabas peret siiski ka õnn, suvel sündis tütar Linda, kellele järgnesid Ida(1880) ja Salme(1881; kelle nimi oli dokumentide järgi Elsa-Gurly). Surmaaeg, põhjus, matmiskoht : Carl Robert Jakobson suri 40 aastasena, pühapäevasel päeval, 7. (19.) märtsil kell pool kolm hommikul Kurgja saunakambris. Tema surmapõhjuseks olid vihmasaju kätte jäämisest tekkinud raske kopsupõletik ja tüüfus. Carl Robert Jakobson maeti esmaspäeval, 15. märtsil 1882 oma perekonnakalmistule. Tema matustele ilmus harukordselt palju rahvast, kui arvestada ebasoodsat ilmastikku ja teeolusid(oli lumesulamise aeg). Matustetalitust toimetas Türi pastor A. Kurrikoff, kes toonitas lahkunu positiivseid omadusi, kuid laitis ka teda, mis kuulajatele sugugi ei meeldinud. Pärast Jakobsoni surma jäi ,,Sakala" seisma, sest ei leitud uut toimetajat ega väljaandjat. Carl Robert Jakobson on võitnud endale püsiva koha eesti rahva ajaloos
aastal 1870) ja paljumängitud näidend "Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aea inimesed" (1872), mis võitles seisusliku kõrkuse, eelarvamuste ja rumaluse vastu. Jakobsoni kõik teosed olid uues kirjaviisis ja aitasid sellel võidule pääseda. 8 Kokkuvõte Oma elu lõpuaastad veetis ta Kurgjal ja suri 19. märts 1882 oma kodu talus Kurgjal. Carl Robert Jakobson on maetud perekonnakalmistule, mis asub Kurgjal. Aastal 1948 avati tema talus Kurgjal talumuuseum. Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Tema auks on nimetatud Torma kool, 1957 aastal püstitati Torma kooli juurde tema mälestussammas, mille autor on Roman Haavamägi. 1993. aastal avati monument ka Viljandis, Viljandis on C. R. Jakobsoni nimeline gümnaasium. 1982 tegi mati Põldre dokumentaalfilmi ,,Carl Robert Jakobson".
Konrad Mägi haiguse ajal oli ajutiselt kooli juhataja kohusetäitja (19241925). Aastatel 19261928 oli Tallinnas vabakunstnik. 1928 naasis Tartusse "Pallasesse" esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. 1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde, kus peagi suri. Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. Ta on tuntud eelkõige portretistina, tema Juhan Liivi, Ants Laikmaa, Oskar Lutsu jt portreed kuuluvad meie kunstiklassikasse. 6 Kunstiloos omavad silmapaistvat kohta ka kunstniku ekspressiivse koloriidilahendusega portreemaalid aastatest 1910-1915. Nikolai Triiki tuntakse kui sugestiivsete psühholoogiliste portreede loojat. Nikolai Triigi õpingute aeg 1905. aastal Ants Laikmaa ateljeekoolis oli lühiajaline.
Jakobsonil oli kavatsus Peterburi ülikoolis gümnaasiumi ülemõpetaja eksamid sooritada. 1865.aasta sügisel suutis Jakobson eksamid sooritada ja saada ülemõpetaja diplom saksa keele ja kirjanduse alal. C.R. Jakobson suri pühapäeval 7.märtsil kell pool kolm hommikul 1882.aastal Kurgja saunakambris. Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maeti esmaspäeval 15.märtsil 1882.aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli matustele tulnud erakordselt palju rahvast. Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. C. R. Jakobsoni 115. sünniaastapäeval 1956.aastal anti tollasele Viljandi I Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. Mälestuse Jakobsonist jätab ka Kurgja talu, mida on taastatud ja kus on talumuuseum. Torma Põhikooli juures on tema mälestussammas ja ka Viljandi C.R
kooli juhataja kohusetäitja (19241925). Aastatel 19261928 oli Tallinnas vabakunstnik. 1928 naasis Tartusse "Pallasesse" esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. 1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde, kus peagi suri. 11 Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. N. Triik oli põhiliselt portretist. Hea portretist peab olema ka hea psühholoog, et osata näha inimeses varjul olevaid paljusid iseloomutahke. Ning muidugi nii meisterlike oskustega, et oma ideid paberil või lõuendil veenvalt ja kunstipäraselt edasi anda. Juhan Liivist on tehtud portree närvihaiglas. On näha, et luuletaja on haige, aga veelgi enam on Triik rõhutanud tema suurt ja vaikset kurbust ning intelligentsi ja väärikust. Vaatajas tekib luuletaja vastu pigem
Ta tahtis Kurgjast teha näidistalu, et näidata talumeestele kuidas talu pidada. Kurgjal on taastatud karjalaut, pais, jahu- ja saeveski, suur saun-elamu ja viljapuuaed. Sissesõidutee ääres asub Jakobsonide perekonnakalmistu. C. R. Jakobson suri pühapäeval 7.märtsil kell pool kolm hommikul 1882.aastal Kurgja saunakambris. Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maeti esmaspäeval 15.märtsil 1882.aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli matustele tulnud erakordselt palju rahvast. Kokkuvõttes oli Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta oli tähtis rahvale, sest terve oma elu oli ta õpetaja. Ta on kinkinud eesti rahvale palju luulet, jutte ja muinasjutte, näidendi ja põllumajanduslikke tarkusi. Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. C. R. Jakobsoni 115. sünniaastapäeval 1956
Konrad Mägi haiguse ajal oli ajutiselt kooli juhataja kohusetäitja (1924 1925). Aastatel 19261928 oli Tallinnas vabakunstnik. 1928 naasis Tartusse "Pallasesse" esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. 1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde, kus peagi suri. Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. Nikolai Triik on tuntud eelkõige portretistina, tema Juhan Liivi, Ants Laikmaa, Oskar Lutsu jt portreed kuuluvad meie kunstiklassikasse. Kunstiloos omavad silmapaistvat kohta ka kunstniku ekspressiivse koloriidilahendusega portreemaalid aastatest 1910-1915. Triigi nende aastate maale iseloomustas Evi Pihlak: "Nii seguneb portreedes Triigile omane tabav isikukarakteristika välise esinduslikkuse taotlusega."
1940. a. veebruaris on Triigi tervis nii halb, et ta peab oma pedagoogitöö katkestama ja pensionile minema, kuigi on sel ajal ainult 55-aastane ja võiks olla parimas loomisjõus. 12. augustil 1940.a. leiti Triik oma toast surnuna. Molbertil oli lõpetamata Otto Evaldi portree. See viimse hetkeni töö juures viibimine nagu sümboliseeriks Triigi kiindumust ja jäägitut andumust oma kunstnikukutsele. Mõned päevad hiljem sängitati kunstnik mulda oma kunagise soovi kohaselt perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. Matusepaiga kõrgele paekaldale paistab kauge merekäär ja vana taluaed paik, kus Triik võibolla kunagi mõlgutas esimesi mõtteid kunstnikuks saamisest. (,,Nikolai Triik"; lk. 138-173) Juhan Liiv'i portree Lennuk
"täieliseks põlluharimise näitekooliks". Kõik Kurgja Linnutaja talu hooned on valminud C. R. Jakobsoni projekti järgi ja seetõttu ainulaadsed. Vanim hoone Kurgjal on ait, mis on üle toodud esialgselt talukohalt jõe teisel kaldal. C. R. Jakobson jõudis Kurgjal peremeheks olla vaid 8 aastat, ootamatu surm katkestas mitmekülgse töö, millest jätkunuks mitmele mehele elutööks. C. R. Jakobson on maetud perekonnakalmistule Kurgjal. Pärast C. R. Jakobsoni surma pidas talu ja säilitas pärandit tema perekond. Praeguseks on korda seatud täielikku või osalist taastamist vajavad hooned, taastatud on karjalaut, pais, jahu-ja saeveski, suur saun-elamu ja viljapuuaed. Sissesõidutee ääres asub Jakobsonide perekonnakalmistu. Muuseumi peahoones asub C. R. Jakobsoni elu ja tegevust tutvustav väljapanek. Uusehitusena on valminud rehi kuivati C. R. Jakobsoni projekti järgi
annaabi.ee 
