- perekond - omand - lepingud - pärimine ius civile ja ius quiritium (rooma kodanike õigus ja rooma kodakondsus) quiris (roomlaste nimetus enda kohta) praetor (rooma ametiisik -> kohtuprotsesside ettevalmistamine ja üleandmine kohtusse, mõnikord lasus ka kohustus õigust luua, rakendada) res (asi) persona (isiklik, personaalne) Roomast sai maailmariik. Suhtles võõraste riikidega, käsitles võõraid kultuure jne praetor urbanus ja praetor peregrinus (linna praetor ja peregriinid olid välismaalased) Peregriinid kasutasid teistsugust õigust kinnisvara võõrandamiseks. Pandiõigust pidi praetor kinnitama 2 süsteemi rooma õiguses: 1) institutsionaalne süsteem pärit Gaiuse teosest ‘’Instituudid’’. Kogu õigus, mida me kasutame, käib kas isikute, asjade või hagide kohta. corpus juris civilis (rooma kodanike õiguse kogu) (kogu - õigus - kodanik) 2. LOENG Õiguse süstematiseerimine nii, et ka tavainimene ilma spetsifiliste teadmisteta mõistaks
4. Rooma kodaniku poolt võõramaalase adopteerimisega, 5. Rooma kodakondsuse andmisega üksikutele isikutele või tervetele kogukondadele. Rooma kodanikud olid ainukesed täieõiguslikud subjektid, kelle osas rakendati ius civile' t. Rooma kodanikud omasid kõiki kolme status' t. Vabad mittekodanikud 1. Latiinid omasid ius commercii' d (võimet sõlmida õigustehinguid), kuid neil puudus ius connubii (õigus abielu sõlmida), 2. Peregriinid nende kogukonnas ja omavahelistes suhetes rakendati nende oma õigust. Nende ja Rooma kodanike vaheliste suhete reguleerimiseks tekkis eri õigussüsteem (ius gentium). Orjad Orjad ei omanud mingit õigusvõimet. Peculium orjale majandamiseks antud osa isanda varast. Orja omanikule oli lubatud vabastada orja. Koloonid ehk ,,poolvabad elanikud" Koloon sunduslikult ja pärilikult maa külge
Kasutati ÕIGUNORMIDE jaoks Fas-jumaliku päritoluga normid, mille juures normi rikkuja langeb jumalate viha alla.Kasutati religioossete normide jaoks. Ius publikum-avalik õigus Ius privatum-eraõigus Justinianus:avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. Avaliku õiguse sisuks on üldhuvi, eraõiguse sisuks üksiku huvid. Vanemal ajal kandis rooma eraõigus nimetust kviriitlik õigus-ius quiritium. Peregriinid-mitte rooma kodanikud Roomlaste ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimiseks loodi ius gentium-rahvaste õigus.- selles ei leidu perekonna ja pärimisõiguslikke sätteid Ius naturale- loomulik õigus-mida loodus õpetab kõigile elavaile olevusele Aequitas-õiglus -Õigus on hea ja õigluse kunst- Rooma eraõiguse aluste süsteem Rooma õigust võib käsitleda: • Ajalooliselt. Vaadeldakse õigusinstituute nende ajaloolise kujunemise käigus või
] b. Perekonan staatus- Status familiae[isikud on kas perekonna pead- patres familias või perelapsed-filii familias. Teiseks, kas isikud, kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all-pesonae sui iuris või isikud, kes seisavad teise isiku perekondliku võimu all- personae alieni iuris] c. Kodakondsuse staatus-Status civitatis [Iiskud on kas rooma kodanikud latiinid või peregriinid. Õigusvõime kaotus osaline:isik on vaba, kui dpole Rooma kodanik. Leiab aset isiku teise riiki siirdumisel või väljasaatmisel] 12. Capitis deminutio maxima-kõikide staatuste kaotamine 13. Capitis deminutio media- osaline õigusvõime kaotamine: kaotati kodakondsus ja perekonna staatus. 14. Capitis deminutio minima- jäid püsima nii vabaduse kui kodakondsuse staatus. Iisku perekondliku seisundi muutumine. 15. Puberes-suguküps 16
Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud latiinid ja peregriinid. Orjad nagu asjad. Orje sai vabastada pidulikult deklareerides magistraadi ees, magistraat vabastab; kodanike nimekirja koostamisel kantakse nimekirja, tsensor annab nõusoleku; testamendiga. Kolonaat väikesed maalapid, mis anti välja pärilikele rentnikele või omanikele, kes said töötasuks teatava osa aastasaagist; samuti barbarid, kes asusid Rooma riiki; orjad, kes olid saanud kasutaiseks maatükke. Lõpuks Maaorjad.
Käibe arenemine sunnib tarvitusele võtma ea ühtse määramise. Naiste jaoks oli see Roomas 12a vanus ja meestel 14a. Rooma õigus mitte suguküpsete s.o isikud kuni 14a vanuseni jagunes kahte rühma 1.lapsed kuni 7a ei saa üldse tsiviilkäibest osa võtta. Lapsed 7-14 omasid piiratud teovõimet. 13.Rooma kodanike ja teiste vabade isikute õiguslik seisund. Rooma kodanikud privintsides elada ei saanud. Et olla Rooma kodanik peab olema 3 seisundit. Vabad inimesed olid latiinid peregriinid. Latiinid elasid latiumi poolsaarel, Peregriinid olid teiste riikide kodanikud. Need kes olid Rooma linnast välja saadetud. Võisid abielluda vaid omavahel. Teatud juhtudel oli kommertsõigus latiinidel, võisid kaubelda jne. Peregriinide suhtes rakendati nende kogukonnas ja nende omavahelistes suhetes nende oma õigust. Rooma kodanike ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimiseks tekkis eri õigussüsteem, nn ius gentium. 14.Orjade õiguslik seisund Ori ei olnud õiguslikult kaitstud
tehing ja kui üks pool 7a, siis eestkostja nõusolekut pole(teovõimetu või piiratud teovõimega) kuidas tuua kohtukõnes välja selle tähtsus, kuidas olukorrast välja tulla millised on kahtlased kohad ROOMA ISIKUÕIGUS · Gaiuse isikute jaotus Personae Liberi(vabad) servi(orjad) Ingenui(vabalt sündinud) libertini(vabaks lastud) Cives romani(rooma kodanikud) latini(latiinid) dedictii peregriinid Dedictii- välismaalased, kelle õiguslik seisund oli halvem kui peregriinidel Isikul on 1. Õigusvõime- omada õigusi ja kohustusi, nt vastsündinule saab teha kingitusi, aga ta ei saa ise nende kingituste üle käsutada 2. Teovõime- teostada ja omandada oma õigusi ja kohustusi Rooma õigusvõime- caput Õigusvõimet oli võimalik kaotada, võimalik kaotada kolmel erineval moel(võimalik kaotada vabadust, kodakondsust ja muuta oma perekond seisundit)
perekond, omand, lepingud, pärimine. Avalik õigus oli tol ajal ilmselt vähem arenenud. Antud kursus kuulub ius privatum süsteemi. Vanimale Rooma õigusele on iseloomulik formalism. manus- käsi- võimu sümbol in manu mariti- naine oli mehe võimu all Eraõiguse keskseks instituudiks sel perioodil on eraomandiõigus. Toimusid põhjapanevad muudatused nii abielu-, laste- kui pärismisõiguse alal. peregriinid - mitterooma kodanikud. (nende jaoks oli vaja luua mingi eri õigus, ses ius quiritiumi nende suhtes rakendada ei saadud, kuna nad polnud Rooma kodanikud). Roomlaste ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimiseks loodigi eespool juba nimetatud õigussüsteem, mida tuntakse nime all ius gentium- rahvaste õigus. ius naturale- loomulik õigus.. mida loodus õpetab kõigile elavaile olevusile. aequitas - õiglus.. -õigus on hea ja õigluse kunst- ROOMA ERAÕIGUSE ALUSTE SÜSTEEM
Kasutati ÕIGUNORMIDE jaoks Fas-jumaliku päritoluga normid, mille juures normi rikkuja langeb jumalate viha alla.Kasutati religioossete normide jaoks. Ius publikum-avalik õigus Ius privatum-eraõigus Justinianus:avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. Avaliku õiguse sisuks on üldhuvi, eraõiguse sisuks üksiku huvid. Vanemal ajal kandis rooma eraõigus nimetust kviriitlik õigus-ius quiritium. Peregriinid-mitte rooma kodanikud Roomlaste ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimiseks loodi ius gentium-rahvaste õigus.-selles ei leidu perekonna ja pärimisõiguslikke sätteid Ius naturale- loomulik õigus-mida loodus õpetab kõigile elavaile olevusele Aequitas-õiglus -Õigus on hea ja õigluse kunst- Rooma eraõiguse aluste süsteem Rooma õigust võib käsitleda: Ajalooliselt
kodanikul olema kolmesugune status (isiku seisund): · status libertatis- puudutas isiku vabaduse seisundit. Isikud jagati selle järgi: - vabadeks - orjadeks Status libertatise kaotamist nimetati capitis deminutio maxima. Jäädi ilma kõigist 3st staatusest. See toimus a) Rooma kodaniku orjussemüümisel väljaspoole Roomat või b) vangilangemisel. · status civitatis määrab isiku kodakondsuse. Isikud on kas Rooma kodanikud, latiinid või peregriinid. Selle staatuse kaotust nimetatakse capitia deminutio media. Siin on õigusvõime kaotus osaline: isik on veel vaba, kuid pole enam Rooma kodanik. Muutudes peregriiniks, ei saa ta kasutada ius civile´t. Capitis deminutio media leidis aset isiku teise riiki siidrumisel või maalt väljasaatmisel. STATUS CIVITATIS avalik-õiguslik akiivne õigusvõime passiivne õigusvõime
Vabad inimesed- kodanikud (cives) kodanikud, kellel polnud kõiki õigusi (cives sine suffragio – nende arvamust ei küsita ja neid ei saa panna riigiametitesse) föderaadid ( foederati) – selliste piirkondade elanikud, kus võis olla vastuhakku, inimesed, keda taluti, aga neil polnud õigusi, vaheetapp allapoole, nad uskusid et kunagi ehk nende järglased saavad õigused peregriinid(peregrini)- välismaalased – õiguslik olukord ei olnud vabariigi aja keskpaigani reglementeeritud, alates 3 saj eKr hakati neid alles reglementeerima Ius gentium – rahvaste õigus, seda hakati ka rakendama nende territooriumi rahvaste puhul, mis olid alles vallutatud. Selleks loodi ka kõrgem magistraadi koht, kes oli eelkõige praetor peregrinus, see sai tähtsaks 1.saj eKr tänu stroitsismile –
aga sagedaseks saab see alles hilise vabariigi ajal ja keisririigi ajal vabaks lasi peremees orja mingi suurema teene eest, vabadus kingiti tavaliselt testamendina (vabaks pärast peremehe surma). Kui ori lasti vabaks peremehe eluajal, siis nad olid siiski teenete kohuslased oma endisele peremehele. Vabaks lastud orjad said ka endale piiratud kodaniku õigused. Vabad inimesed moodustasid samuti kaks rühma kodanikud ja mittekodanikud. Mittekodanikke nimetati peregriinideks. Peregriinid olid Itaalias elavad võõramaalased. Nende üle mõistis õigust ametisse spetsiaalselt asunud eripreetor, provintsides provintsi asehaldur. Kodanikeks said nad ____ aga ka nt teenete eest riigile. Varase vabariigi ajal olid kodanikud vaid Rooma linnriigis elavad inimesed. Kodanike õigused said I saj eKr kõik Itaalias elavad inimesed (Liitlassõja ajal 90-88 eKr). Provintsides andsid kodanike õigusi kohalikud Rooma asevalitsejad
liberi (vabad) servi (orjad) ingenui (vabalt sündinud) libertini (vabaks lastud) cives Romani latini dediticii (Rooma kodanikud) (latiinid) (välismaalased, kelle õiguslik seisund oli halvem kui peregriinidel) Gaiusel on jaotus ainult vabaks lastute kohta, ent sama kehtib ka vabalt sündinute kohta, skeemile lisada tuleksid peregriinid - Rooma riigi mitteroomlastest elanikud, kelle õiguslik seisund oli aga parem kui dediticii'tel. (Orjade seisundi kohta, samuti eestkoste ja hoolduse kohta lugeda E. Ilus 4 ja 5 ptk.) 3. teema: Rooma protsessiõigus a) sissejuhatus Tänapäeva Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemis on protsessiõigus ja eraõigus nagu kaks täiesti iseseisvat maailma – üks neist kuulub avalikku õigusesse, teine moodustab avalikule õigusele vastanduva osa – eraõiguse. Seepärast tundub
annaabi.ee 
