Ikonoklasmijärgsel mosaiigis ja maalikunstis kujutatakse Kristust kannatavana või lapsena Maarja süles. IKOONIMAAL Roomlaste surnute mälestusportreede eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte. Vanimad ikoonid olid enkaustikatehnikas. Kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilisi sideainega. Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel. Levinuim teema oli Maarja Jeesuslapsega. Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Suursugusus ja rikkalik hingelisus. Ikonostaas pildisein. TARBEKUNST Väga rikkalik. Kallid materjalid (hõbe, kuld, kalliskivid), keerulised tehnikad. Elevandiluust reljeefid.
Alates 8. sajandist kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilise sideainega Maalialuseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel Kõige levinum aine oli Maarja Jeesus-lapsega Ikoonimaal oli kanooniline kunst Ikoonide ruumikujutis erineb järsult antiikaegsest ja veel enam uusaegsest kunstist Kujutise foon on kuldne ja riietuse rikkalikud ornamenditaolised voldid on sõltumatud nende all asuvast kehast Nägu ja käed, mis on pehmejoonelise ja ümarana maalitud, on kontrastis muu kehaga Keha unustamine või tõrjumine on antiikkunstile vastandlik hoiak Ikoonidel on kujutatud suursugust ja rikast hingelisust Omapärane joonte graatsia ja värvide sära ning eriline ilu Bütsantsi ikoonimaal Tarbekunst Bütsantsi tarbekunst oli väga rikkalik Seal eelistati kalleid materjale, näiteks hõbedat, kulda, kalliskive. Keerulisi tehnikaid (brokaatkangad) Puudus ümarplastika, kuid on säilinud elevandiluust reljeefe
Fourth level Fifth level IKOONIMAAL Roomlaste surnute mälestusportreede eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte Vanimad ikoonid olid enkaustikatehnikas Kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilisi sideainega Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel IKOONIMAAL Levinuim teema oli Maarja Jeesuslapsega Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga Suursugusus ja rikkalik hingelisus Ikonostaas pildisein Tarbekunst Väga rikkalik Kallid materjalid(hõbe,kuld,kalliskivid) Keeruline tehnika(brokaatkangad) Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. Click icon to add picture Click icon to add picture Keisrinna Theodora mosaiik, San Vitale basiilika Bütsants
keisrikultuse taandumine ja Kristuse-temaatika mitmekesisem käsitlus (Daphnni kloostri kirik Kreekas). Ikoonmaalid peegeldavad aga hingesoojust. Vanimad ikoonmaalid olid maalitud enkaustikatehnikas. Alates 8. Sajandist kasutati temperavärve segatuna munavalge, mee või mõne muu orgaanilise sideainega. Maalialuseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel. Ikoone peeti pühaks, imet tegevaks objektiks. Püüti säilitada kord kujunenud kujutamisviisi. Nägu on kujutatud pehmejoonelise ning ümarana ja koos kätega on need kontrastis ülejäänud kehaga. Värvid on säravad. Ikoonid asusid seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. See pildisein on ikonostaas. Tarbekunst oli väga rikkalik. Kallid materjalid kuld, hõbe, kalliskivid ja keerulised tehnikad brotaankangad. Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe.
võib aga ette andtud meloodiat ka kindlate reeglite järgi töödelda (vähikaanon viimasest noodist esimeseni, peegelkaanon kõik käigud ja hüpped vahetavad oma suunda, vähipeegelkaanon mõlemal eelnevalt nimetatud moel korraga.) 9. Guillaume Dufay (1400-1474) võib pidada uusaegse heakülalise kompositsioonilaadi peamiseks rajajaks. Ta suutis oma muusikas ühendada prantsuse keeruka rütmitehnika ja inglise kooskõlad itaalialikult laulva pehmejoonelise meloodiaga. Johannes Ockeghem (1404- 1497) 15. Saj. Teise poole tähtsaim Madalmaade helilooja. Samuti oli ka heloloojate õpetaja. Josquin Desprez (1450-1521) - Teda nimetati muusika vürstiks, kes avas paljude inimeste kõrvad muusikale. Tema loomingule on iseloomulik tasakaalustatud ja selge vorm. Ta pidas vokaalmuusikas väga oluliseks sõnalist teksti ja püüdis muusikas anda edasi selle tundesisu.
Ometi on mälestusportreedest Maalialusteks oli tavaliselt iga ikoon kordumatu ja kokkuliimitud laudadest erineva tahvel meisterlikkustasemega Ruumi- ja inimese Ruumikujutus erineb Kujutise foon on kuldne ja Pehmejoonelise ja Ikoonidel on kujutatud kujutamine antiikaja omast, riietuse rikkalikud ümarana maalitud nägu ja suursugust ja rikast ikoonimaalidel kasutatakse ornamenditaolised voldid käed on kontrastis muu hingelisust. Ikoonidel on ümberpööratud on sõltumatud nende all kehaga. Keha unustatakse omapärane joonte graatsia
sarnaselt motetile. Võib eristada kaht laulutüüpi: ühed väga meloodilised ja sentimentaalsed ning teised kiiretempolised ja lõbusad. Enamasti on need armastuslaulud. Guillaume Dufay, Josquin Desprez, Orlandus Lassus, jt. Guillaume Dufay u 1400-1474, I pk, On suutnud oma muusikas prantsuse rütmitehnika ja inglise muus. kooskõlad geniaalselt ühendada itaalialikult laulva pehmejoonelise meloodiaga. Tuntuim teos "Nuper rosarum flores" (Äsja rooside õisi...). Josquin Desprez u 1440-1521, III pk, iseloomulik reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm, samas muus. väga isikupäraselt väljendatud, sageli jõuliselt emotsionaalne. Tema motettidele iseloomulik võte kahe häälepaari vastandamine on aluseks hilisemale mitmekooritehnikale.
pikemat aega tegutses. Suur osa tema elust oli aga seotud Põhja- Itaaliaga ja Itaalia muusikapärand mõjutas tema loomingut oluliselt. Valdavalt on itaaliast pärit ka Dufay ligi 200 säilinud teose käsikirjad (missad, motetid, hümnid, laulud). Teda võib pidada uusaegse heakõlalise kompositsioonilaadi peamiseks rajajaks. Ta suutis oma muusikas ühendada prantsuse keeruka rütmitehnika ja inglise kooskõlad itaalialikult laulva pehmejoonelise meloodiaga. 15. sajandi II poole tähtsaim Madalmaade helilooja oli Johannes Ockeghem (u 1410- 1497). Teda hinnati mitte ainult suurepärase helilooja ja lauljana, vaid ka järgmise põlvkonna silmapaistvate heliloojate õpetajana. Ockeghemi loomingust on tuntud kümmekond terviklikku missat, nende hulgas üks reekviem, kuid tema motettidest ja ilmalikest lauludest on säilinud vaid vähesed. Johannes Ockeghem Näide noodist
Levinuim aine: Maarja Jeesus-lapsega. Et ikoonid polnud lihtsalt kujutis, vaid püha, imettegev objekt, püüti neid säilitada kord kujunenud kujutamisviisil. Ikoonimaal oli kanooniline kunst. Ometi on iga ikoon kordumatu ja erineva meiterlikkusetasemega. Ikoonide ruumikujutus erineb jörsult antiikaegsest ja veel enam uusaegsest kunstist (nn. ümberpööratud perspektiivist). Kujutise foon kuldne, riietuse rikkalikud ornamenditaolised voldid on sõltumatud nende all asuvast kehast. Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Keha unustamine või tõrjumine on antiikkunstile vastandlik hoiak. See-eest on ikoonidel kujutatud suursugust ja rikast hingelisust. Ikoonidel on omapärane joonte graatsia ja värvide sära ning eriline, pisut salapärane ilu. Ikoonid asusid ka seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. Seda pildiseina nim. ikonostaasiks. ROMAANI ARHITEKTUURI ÜLDINE
Õrnade lillede koht pole paksus savivaasis. Lihavad „jorjenid „ näiteks on väga dekoratiivsed, kuid kõrgesse kristallvaasi ei sobi nad mingil tingimusel.Need lilled lihtsalt nõuavad midagi „võimsamat“, mis seisab kindlalt omal kohal ja võib vaevatult raskema lille oma rüppe võtta. Saledasse kristallvaasi paneme pikavarrelise lille, mis paindub graatsiliselt üle vaasi ääre, moodustades meeldiva pehmejoonelise kaare nagu neid näeme väljaski, kus nad kasvavad puutumatutena inimese kätest. See ongi lillede vaasidesse seadmise saladus: lilli nii asetada nagu nad seisavad vabas looduses. Seepärast ei tohiks maikellukesi kimbuks kokkusurutuna kõrgesse vaasi asetada. See on kole! Hoopis teisiti mõjuvad samad lilled madalas, laias nõus, kus iga üksik õievars oma ilusate kellukestega roheliste lehtede vahel mõjule
Enamasti on need armastuslaulud tõsised ja poeetilised või frivoolselt naljatlevad. 2.4.2. Guillaume Dufay, Josquin Desprez, Orlandus Lassus, jt. Guillaume Dufay u 1400-1474, I pk, tema elu oli jagatud peamiselt Cambrai (Burgundias) ja Itaalia linnade vahel, rändav eluviis mõjutas tema loomingut. Säilinud ligi 200 teost, nende hulgas 8 missatsüklit. On suutnud oma muus.s prantsuse rütmitehnika ja inglise muus. kooskõlad geniaalselt ühendada itaalialikult laulva pehmejoonelise meloodiaga. Tuntuim teos "Nuper rosarum flores" (Äsja rooside õisi...). Gilles Binchois u 1400-1460, I pk, loomingus domineerivad prantsuskeelsed ilmalikud laulud. Johannes Ockeghem u 1420-1497, II pk, hinnati mitte ainult suurepärase helilooja ja lauljana, vaid ka mitme III perioodi väljapaistvama helilooja õpetajana. Loomingust tuntud kümmekond terviklikku missat, mitmed neist kirjutatud juba vabas tehnikas, ilma cantus firmuseta. Esimene säilinud polüfooniline reekviem-missa.
a. pühitseti ka preestriks. Dufay jagas oma elu Cambria ja Itaalia vahel, rändav eluviis mõjutas tema loomingut. Säilinud üle 200 teose käsikirjad- 8 missatsüklit, ladinakeelsed motetid, hümnid, pr. keelsed sansoonid , it. keelsed laulud. Kunsti aluseks pr. art nova rats. tehnika ja teda peetakse uusaegse heakõlastiili peamiseks rajajaks. Oma muusikas suutis pr. rütmitehnika ja ingl. muusika kooskõlad geniaalselt ühendada it. liku laulva pehmejoonelise meloodiaga. Legendaarseim teos motett" Äsja rooside õisi... " Lk.5 2. II Madalmaalaste põlvkond ,Ockeghem, Obrecht Meistrid sünd.1430.a. tegevusaeg 1460- 1490.Alustasid tegevust Burgundia riigi langusajal. 15.saj. I poolt iseloomustab "renssanslikulu" lihtne meelelisus, siis II poolel muutus kompositsioon taas "gootilikumaks"- mõistusepärasemaks, keerukamaks
Ikonoklasmijärgsel mosaiigis ja maalikunstis kujutatakse Kristust kannatavana või lapsena Maarja süles. Ikoonimaal Roomlaste surnute mälestusportreede eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte. Vanimad ikoonid olid enkaustikatehnikas. Kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilisi sideainega. Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel. Levinuim teema oli Maarja Jeesus-lapsega. Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Suursugusus ja rikkalik hingelisus. Ikonostaas pildisein. Bütsantsi tarbekunst oli väga rikkalik. (hõbe, kuld, kalliskivid, keerulised tehnikad) Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid Rändrahvad ehk nomaadid elasid hiiglaslikul stepialal, mis ulatub Kesk-Euroopasse (Ungarini). See piirkond oli sobiv karjakasvatuseks, kuid taheti siiski veel paremaid karjamaid
annaabi.ee 
