Kokku 1,81 1,13 0,29 1,92 1,42 44 2,26 28 0,633 2,08 28 6,58 Keskmine Kogus Hind VASTUSED tüvemaht tm tm tm/ha % EUR/tm EUR Palgid X 49,82 65,55 47,60 57,52 2865,56 Peenpalgid X 21,86 28,77 20,89 51,13 1117,89 Kuusk Paberipuud X 8,43 11,09 8,05 35,15 296,26 Küttepuud X 6,34 8,34 6,06 22,37 141,82 Jäätmed X 18,21 23,96 17,40 0,00 0,00 Kokku 104,66 137,71 100,00 X 4421,52
Krull Teostaja: Pääro Pütsepp 2009 Sisukord Ümarmaterjalid Saematerjalid Höövelmaterjalid Ümarmaterjalid Ümarmaterjalid on okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järgud ja nad jagunevad alaliikidesse: · palgid, ladva läbimõõduga vähemalt 140 mm ja pikkusega 4 ... 7 m; · peenpalgid, 80 ... 140 mm; 3 ... 7 m; · ümarlatid, 30 ... 80 mm; 3 ... 7 m; · laastupakud, >=140 mm; 0,5 ... 0,7 m; · vineeripakud, >=200 mm; 1... 2 m. Ümarmaterjalid valmistatakse peamiselt okaspuidust, vineeripakud aga lehtpuust (kask). Kvaliteedi järgi jagatakse ümarmaterjalid sortidesse või kvaliteediklassidesse. Klass (sort) määratakse väliste tunnuste järgi (läbimõõt, okste arv, kõverused jne).
· Puidu värvimine tulekaitsevärvidega (vesiklaas, mineraalpulber, pigment). · Puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga. Puidu kuivatamine · Õhkkuivatamine (15-20%) · Kamberkuivatamine (5-10 päeva 80-100C juures) · Elektriline kuivatamine (puit kahe elektroodi vahel, millesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool, takistuse tõttu puit kuumeneb ja vesi aurub) Puidust ehitusmaterjalid Ümarmaterjalid · Palgid üle 140 mm, pikkus 4-7 m · Peenpalgid diam. 80-140 mm, pikkus 3-7 m · Ümarlatid diam. 30-80, pikkus 3-7 m Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel · Poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud) · Servatud palgid (kahest küljest saetud) · Servamata lauad, paksus 13-100 mm · Servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13-100 mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 · Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus alla 100 mm
Kamberkuivatamine- toimub spetsiaalses ruumis 80-100c juures Eelised- kiirus (5-10p); saab kuivatada vajaliku niiskuseni (tavaliselt 5- 10%); hävivad kõik putukad ja seente eosed Puudused- kuivati on kallis ehitis; suur kütuse kulu Elektriline kuivatamine Eelised- ühtlane kuivamine (ei teki pragusid); KIIRE kuivatamine (10-12 tundi) Puudused- kõrge hind ja suur energiakulu 9. Ümarmaterjalid -Laasitud ja ristisuunas tükeldatud püütüve jäägid Peenpalgid; ümarlatid; laastupakud; vineerpakud 10. Saematerjalid -Saadakse palkide pikkisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata lauad Servatud lauad Prussid Latid 11. Puidust pooltooted -Peale saagimist on neid veel töödeldud. Hööveldatud lauad; põranda lauad; voodrilauad; piirlauad; liistud. 12. Vineeri nimetus, kasutus -Liimitakse õhukesed puitlehed/spoonid kokku paketiks. Paketis kindel arv
( ammooniumiühendid). > Puidu värvimine tulekaitsevärvidega (vesiklaas, mineraalpulber, pigment). > Puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga. > Õhkkuivatamine (1520%) > Kamberkuivatamine (510 päeva 80100 kraadi juures) > Elektriline kuivatamine (puit kahe elektroodi vahel, millesse juhitakse kõrgesageduslik vahelduvvool, takistuse tõttu puit kuumeneb ja vesi aurub) Ümarmatrjalid > palgid diameetriga. > 140mm, pikkus 47m > Peenpalgid diameetriga 80140mm, pikkus 37m > Ümarlatid diameetriga 3080mm, pikkus 37m. Saematerjalid saadakse palkide pikkisaagimisel > Poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud) > Servatud palgid (kahest küljest saetud > Servamatta lauad, paksus 13100mm > Servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 > Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus > 100mm > Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 > Liiprid
valmistamiseks .Ladvapalk tüve ladvaosa (ülekaalus terved, elusad oksad), kasutatakse liimkilbi valmistamise tooraine, voodrilaua valmistamiseks. 4.Kuidas mõõdetakse saepalgi läbimõõtu? Saepalgi läbimõõtu mõõdetakse cm täpsusega ladvaotsast .Ovaalse palgi puhul mõõdetakse suurim ja väikseim mõõt ja arvutatakse nende keskmine. Kokkuleppel võidakse läbimõõtu mõõta kas koos koorega või ilma kooreta. Peenpalgid : läbimõõt alla 24 cm. Jämepalgid : läbimõõt üle 24 cm 5. Kuidas mõõdetakse saepalgi pikkust? Selgita nimipikkuse ja järkamisvaru mõistet ? Okaspuidul mõõdetakse palgi pikkust palgi otspindade vahekaugusena. Nimipikkus on palgi arvestuslik pikkus, mille järgi arvutatakse selle mahtu .Okaspuu palgi standardsed nimipikkused on vahemikus 3..6 m sammuga 0,3 m, millele lisandub järkamise varu 10cm. Järkamisvaru on nimipikkusele lisatav pikkus, mis arvestab järkamiskadu
valmistamiseks .Ladvapalk – tüve ladvaosa (ülekaalus terved, elusad oksad), kasutatakse liimkilbi valmistamise tooraine, voodrilaua valmistamiseks. 4.Kuidas mõõdetakse saepalgi läbimõõtu? Saepalgi läbimõõtu mõõdetakse cm täpsusega ladvaotsast .Ovaalse palgi puhul mõõdetakse suurim ja väikseim mõõt ja arvutatakse nende keskmine. Kokkuleppel võidakse läbimõõtu mõõta kas koos koorega või ilma kooreta. Peenpalgid : läbimõõt alla 24 cm. Jämepalgid : läbimõõt üle 24 cm 5. Kuidas mõõdetakse saepalgi pikkust? Selgita nimipikkuse ja järkamisvaru mõistet ? Okaspuidul mõõdetakse palgi pikkust palgi otspindade vahekaugusena. Nimipikkus on palgi arvestuslik pikkus, mille järgi arvutatakse selle mahtu .Okaspuu palgi standardsed nimipikkused on vahemikus 3..6 m sammuga 0,3 m, millele lisandub järkamise varu 10cm. Järkamisvaru on nimipikkusele lisatav pikkus, mis arvestab järkamiskadu
· kütuse kulu on üsna suur. 2.7 Puidust ehitusmaterjalid Puitmaterjalid ja -tooted jagatakse ümarmaterjaliks (palgid), saematerjali-deks ja pooltoodeteks, hööveldatud profiiltoodeteks, põranda- ja katusematerjalideks, laudsepatoodeteks jms. Ümarmaterjalid kujutavad endast okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järke ja nad jagunevad järgmistesse alaliikidesse: · palgid, ladva läbimõõduga vähemalt 140 mm ja pikkusega 4...7 m; · peenpalgid, läbimõõt 80...140 mm ja pikkus 3...7 m; · ümarlatid, läbimõõduga 30...80 mm ja pikkusega 3...7 m; · laastupakud, läbimõõt vähemalt 140 mm ja pikkus 0,5...0,7 m; · vineeripakud, läbimõõt vähemalt 200 mm, pikkus 1...2 m. Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid: · poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), · servatud palgid (kahest küljest saetud); · servamata lauad, paksus 13...100 mm; · servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13..
kõrgsageduslik vahelduvvool. Kuivamine toimub väga ühtlaselt, pragunemise oht on väike. Kestab 10-12 tundi. Elektrilise kuivatamise puuduseks on kõrge hind suure energiakulu näol. 8.Puidust saematerjalid ja pooltooted 1)Ümarmaterjalid-kujutavad endast okstega laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järke ja nad jagunevad alaliikideks: 1)palgid, ladva läbimõõduga vähemalt 140mm ja pikkusega 4-7m; 2)peenpalgid, läbimõõt 80-140mm ja pikkus 3-7m; 3)ümarlatid, läbimõõduga 30-80mm ja pikkusega 3-7m; 4)laastupakud, läbimõõt vähemalt 140mm ja pikkus 0,5-0,7m; 5)vineeripakud, läbimõõt vähemalt 200mm, pikkus 1-2m. Ümarmaterjal valmistatakse peamiselt okaspuidust, vineeripakud lehtpuust. 2)Saematerjal-saadakse palkide pikisaagimisel. 1)poolpalgid; 2)servatud palgid; 3)servamata lauad, paksus 13-100mm; 4)servatud lauad, paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; 5)prussid,
Saepalgi mahu määramiseks on vaja mõõta: Palgi läbimõõt Palgi pikkus EUR/m3 – ühiku hind Jämedus ehk läbimõõt Saepalgi läbimõõtu mõõdetakse cm täpsusega ladvaotsast Ovaalse palgi puhulmõõdetakse suurima ja väiksema mõõt ja arvutatakse nende keskmine Kokkuleppe mõõdetakse läbimõõtu kas koos koorega või ilma kooreta Läbimõõdu järgi jagatakse palgid tinglikult: Peenpalgid : läbimõõt alla 24 cm Jämepalgid : läbimõõt üle 24 cm Saepalgi pikkus Okaspuidul mõõdetakse palgi pikkust palgi otspindade vahekaugusena Okaspuu palgi standardsed pikkused on vahemikus 3...6 m sammuga 0,3 m , millele lisandub järkamis varu 10cm Järkamisvaru on nimipikkusele lisatav pikkus, mis arvestab järkamiskadu Järkamisvaru ei arvestata palgi mahu sisse Näide:
ja eosed. Miinused kuivati kallis ehitis, kütuse kulu suur. Elektriline kuivatus - puit asetatakse kahe plaat või võrkelektroodi vahele, millesse juhitakse vool. Kuivamine väga ühtlane ja puit praguneb vähe, kestab 10-12 tundi. Puuduseks kõrge hind. 8. Puidust ehitusmaterjalide liigid Jagub viieks: 1)Ümarmaterjalid kujutavad endast okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järke. Jagunevad: palgid(Ø vähemalt 140mm, pikkus 4-7m), peenpalgid(Ø80-140mm, pikkus 3-7m), ümarlatid(Ø30- 8mm, pikkus 3-7m), laastupalgid(Ø vähemalt 140mm, pikkus 0,5-0,7m), vineeripakud(Ø vähemalt 200mm, pikkus 1-2m). Ümarmaterjalid peamiselt okaspuidust, vineeripakud aga lehtpuust. Jagatakse kvaliteedi järgi sortidesse või klassidesse. Klass määratakse väliste tunnuste järgi. 2)Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad: poolpalgid, servatud palgid, servamata lauad, servatud lauad, prussid(neljast küljest
Arvutuste taustaks on puistu majandamise mudel, kus metsamajanduslikud kulud on 8000 krooni ning need tehakse esimese kümnendi jooksul. Puistus tehakse 2 hooldusraiet, vastavalt 30 ja 60 aasta vanuses. Hooldusraiete netotulu on vastavalt 4100 ning 14 600 kr/ha. Lõppraie sortimenteerimisel on aluseks P.Anutsini sortimentatsioonitabelid (Krigul, 1971). Sortimentide lõikes on kasutatud järgmisi (kännurahaks taandatud) hindu: palgid 430 kr/tm, peenpalgid 330 kr/tm, paberipuu 150 kr/tm ning küte 40 kr/tm. Halduskulude suurus on 35 kr/ha/a. 58 Esitatud mudeli põhjal koostatud arvutuse tulemused näitavad, et optimaalne küpsusvanus jääb 60 ja 70 aasta vahele. Erinevaid kriteeriume kasutades saadakse ligikaudu samasugune lõpptulemus. Joonisel 5.3. on selgesti näha intressimäära mõju oodustatud kasumi suurusele. Tabelis 5.3
4. Nimeta õhkkuivatamise, kamberkuivatamise ja elektrilise kuivatamise puuduseid. 3.9. Puidust ehitusmaterjalid Kõik puidust ehitusmaterjalid võib jagada 5 rühma. Ümarmaterjalid. Need on okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järgud. Ümarmaterjalid jaotuvad omakorda. Alaliik Ladva läbimõõt Pikkus Palgid vähemalt 140 mm 4...7 m Peenpalgid 80...140 mm 3...7 m Ümarlatid 30...80 mm 3...7 m Laastupakud vähemalt 140 mm 0,5...0,7 m Vineeripakud vähemalt 200 mm 1...2 m Ümarmaterjalid valmistatakse peamiselt okaspuidust. Vineeripakud valmistatakse peamiselt lehtpuust (kasest). Saematerjalid. Need saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid on (vaata joonist 3.9.1):
annaabi.ee 
